Hageja arvamusel puudub alus
Kostja ei esitanud tõendeid, et ta on töövõimetu.
Kuid pärast seda kostja abikaasal tekib õigus vanemahüvitisele vähemalt 3600 krooni kuus saamiseks 18 kuu jooksul. Hageja palub kohtul rahuldada hagi täies ulatuses. Kostja vastus hageja arvamusele Kostja kirjalikus vastuses (tlk 36) jääb oma kirjaliku vastuse juurde. Kohtuistung Kohtuistungil palub hageja välja mõista kostjalt elatise 1 800 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 24.10.2007.a. Kostja poolt pakutava 1000 krooniga kuus hageja ei nõustu. Alates 12.12.2007.a hageja ei tööta. Juhatusega tekkis konflikt ning hageja kirjutas lahkumisavalduse. Otsib tööd, töötuks ei ole tunnistatud. Hageja arvates 2000 kroonist kuus ei jätku lapse vajaduste rahuldamiseks. Laps elab hagejaga, hageja tasub korteri eest. Kulud suurenevad. Kostja on nõus maksma elatist 1000 krooni kuus hageja pangaarvele. Kostja perekonda sünnib varsti laps ja kostja varaline seisund muutub, kulud suurenevad. Tal ei ole võimalik maksta elatist 1800 krooni kuus. Kostja töötab graafiku alusel, 180-190 tundi kuus, tööpäev on 12tunnine. Novembrikuus 2007.a sai palka 5 558 krooni. Kostjal ei ole õnnestunud leida tasuvamat tööd. Konflikt hageja tekkis seoses sellega, et juulis-augustis laps elas kostja juures. Peale seda kostja ei andnud raha lapse ülalpidamiseks seoses raske majandusliku olukorraga. Kui hageja leiab tööd, siis on hageja ja kostja võrdses olukorras. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt
§-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt
Seejuures on kohtu hinnangul üldjuhul prioriteetne just viimane kriteerium (s.o. lapse vajadused). Lapse V M sünnitunnistusest (tlk 6) nähtub, et lapse vanemad on K M ja I P. Laps elab koos 3 hagejaga (tlk 7). Hageja hinnangul kulub tal poolte ühise lapse V M ülalpidamiseks 3600 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist 1800 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 24.10.2007.a.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007 a oli kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4 350 krooni, sellest pool on 2 175 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (
lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Kostja tunnistab ülalpidamiskohustuse majandusliku olukorra halvenemisega. rikkumist 2007.a. sügisest, põhjendades seda Analüüsides vanemate varalist seisundit, leiab kohus, et kostja materiaalsed võimalused on hageja omast paremad. Kostja töötab alaliselt, tema töötasu novembris 2007.a. oli 5558 krooni. Kohtu arvates ei ole kostja esitatud tõendid (tlk 19, 20, 53) sellised, mille alusel saab kohus teha järeldusi, et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi 1800 krooni kuus. Kostja võetud laenukohustused (tlk 23) ja muud kostja kohustused (tlk 44-45) ei ole primaarsed lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ees. Kohus ei nõustu kostjaga, et peale lapse sündi kostja pere materiaalne olukord halveneb. Kostja abikaasa saab sünnitushüvitist ja peale lapse sündi hakkab saama vanemahüvitist vähemalt alammääras, mis on 2008.aastal 3600 krooni kuus. Hageja 2007.a. detsembrist alates ei tööta, otsib tööd. Ülalpidamise andmist võimaldavad muud vahendid pooltel nende enda kinnituse ja kohtule esitatud tõendite (tl 21-22, 28) kohaselt puuduvad. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale, kui lapsele. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvidest lähtudes. Elatise vähendamine kostja poolt soovitud summani ei ole põhjendatud. Kohus peab vajalikuks lisada, et juhul kui hageja aasta sissetulekud ületavad maksuvaba tulu piiri, lasub tal vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lg-le 1 ka kohustus tasuda kohtuotsuse alusel saadavalt elatiselt tulumaksu. TuMS § 4 lg 1 kohaselt oli tulumaksu määr 2007.aastal 22 % ja on 2008.a. 21 %. Seetõttu võib V. M vajaduste tegelikuks katmiseks jääv summa olla ülalpidamiseks väljamõistetavast elatisest (1800 krooni) vähemalt 378 krooni võrra väiksem. Samas on kostjal kui residendist füüsilisel isikul TuMS § 24 kohaselt võimalus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, mis kuulub maksustamisele sama seaduse § 19 lg 1 alusel. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, peab kohus siiski võimalikuks kostjalt välja mõista elatise 1800 krooni kuus. 4 Elatis kuulub väljamõistmisele alates 24.10.2007.a.
MS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb tunnistada täies ulatuses viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulude väljamõistmist pooled ei taotlenud. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.