2-04-618/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-618 (kuni 01.01.2006.a. nr 2-591/04) Tsiviilasi A S avaldus A S vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja A S xxx Avaldaja volitatud esindaja T P xxx Asjast puudutatud isikud: A S xxx J S xxx A S xxx J S ja A S esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat A B xxx Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Narva Linna Sotsiaalabiamet xxx, volitatud esindaja S L Menetluse liik Hagita menetlus Kohtuistungi toimumise aeg 19.veebruar 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Avaldaja A S ja tema volitatud esindaja T P Asjast puudutatud isikud ja nende esindajad: A S, S L Alaealiste laste esindaja: vandeadvokaat A B RESOLUTSIOON Jätta A S avaldus A S vanema õiguste äravõtmiseks rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 04.06.2004.a. esitas A S kohtule hagiavalduse A S vanema õiguste äravõtmiseks alaealiste laste J S xxx ja A s xxx suhtes. Hagiavalduse kohaselt Narva Linnakohtu 11.06.2002.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-1367/02 poolte abielu lahutati ning kostjalt mõisteti välja elatis hageja kasuks laste J ja A ülalpidamiseks igakuiselt 1500 krooni. Kostja elatist ei maksa. Kohtutäitur V S 02.04.2004.a. õiendi kohaselt kostja elukoht on kohtutäiturile teadmata ning seisuga 01.04.2004.a. kostja võlgnevus hageja ees moodustab 36871 krooni. Selle alusel andis Sotsiaalabiamet hagejale toimetulekutoetust 2004.a. aprillist kuni augustini. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 54 lg 4 p 1 alusel vanema nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Kostja ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, samuti ei ole hagejal võimalust vormistada lastele passe, kuna kostja ei anna oma nõusolekut. Seetõttu ei saa hageja oma puhkuse ajal sõita lastega välismaale. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes PKS § 54 lg 4 p 1 palub hageja võtta ära A S vanema õigused laste J S xxx ja A S xxx suhtes. Menetluse käik Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) 30.07.2004.a. kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tlk 17) ei toetanud hageja seisukohta A S vanema õiguste äravõtmiseks. Kirjalikule arvamusele lisatud informatsioonist vestluse kohta A S (tlk 20) tuvastati, et A. Š ei tööta, saab toimetulekutoetust, kavatseb olla lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 8-aastaseks saamiseni, suvel elab suvilas Ivangorodi linna lähedal. A S vanema õiguste äravõtmist põhjendab järgmiste asjaoludega: pärast abielu lahutamist isa suhtleb lastega purjusolekus, millega seoses A S kartis lubada isal kohtuda lastega; A S jutustab oma probleemidest sõpradele ja tuttavatele, kes tulid A S koju A S kaitsma; pärast suhtlemist isaga tütar nuttis, millega seoses A S arvab, et isa ja tütre kohtumised mõjuvad kahjulikult lapse psüühikale; isa kahjulik kõlbeline mõju seisneb selles, et isa magab öösel paljalt, ei kata ennast tekiga. Kui poeg ärkab, siis võib näha paljastatud isa; A S ei võta osa laste ülalpidamisest, elatusraha ei maksa; kui lapsed saavad täiskasvanuks, võib isa nõuda nendelt elatisraha. A S soovib kaitsta lapsi selle eest. A S kinnitas, et ta ei teata A S enda ja laste tegelikku elukohta, kuna ta muretseb laste psüühika pärast. A S ei ole rohkem kui kolm aastat lastega suhelnud. Järeldus: hageja poolt mainitud põhjused ei vasta PKS § 54 alustele; on välja selgitatud takistused isa ja laste suhtlemiseks, mis on loodud laste ema poolt; isa ei suhtle lastega rohkem kui kolm aastat, sellepärast ei avalda isa lastele kahjulikku mõju ja laste jätmine isa juurde ei ohusta laste tervist või elu. Kirjalikule informatsioonile lisatud informatsioonist vestluse kohta A S (tlk 21) tuvastati, et enne abielu lahutamist A. S elas perekonnaga Narvas oma 1-toalises korteris aadressil Pähklimäe 9-61, töötas katusetegijana ja tihti sõitis komandeeringutesse. Pärast abielu lahutamist elas ta kolm kuud sõprade juures, kuna abikaasa ei lasknud teda korterisse. A. S jättis korteri abikaasale ja üüris tuba ühiselamus xxx. Abikaasa müüs korteri ja hankis endale elamispinna Kreenholmi rajoonis. Sissetulek on umbes 2000 krooni, korteritasu 250-300 krooni (suvel) ja 700 krooni (talvel). Elatusraha laste ülalpidamiseks ei maksa sest kuupalk on liiga madal. A S ei ole 2 võimalust tegeleda laste kasvatamisega, sest endised ämm ja abikaasa keelavad kohtuda lastega, varjates laste tegelikku elukohta. Laste ema ja vanaema palvel isale keeldutakse vestelda pojaga lasteaias, koolis. Kui ta elas perekonnaga, siis tõi lapsi lasteaiast ja kasvatajad tunnevad teda hästi. A S on kindel, et endine abikaasa ei ole vastu lastega kohtumisele, takistusi loob laste vanaema. A S ei ole iseseisev ja sõltub emast, kes tegeleb kõikide asjadega. Kuna töötab kella 20.00-ni, saaks kohtuda lastega ainult puhkepäevadel. Laste passide kohta seletas A S, et laste isiklikud dokumendid saadi, kui nad elasid ühes perekonnas ning pärast seda laste ema ei ole tema poole pöördunud. A S avaldas, et ta ei ole nõus vanema õiguste äravõtmisega ja palus määrata lastega suhtlemise kord ning lubada tal osaleda laste kasvatamisel. Järeldus: A S pakuti kirjutada oma ettepanekud lastega suhtlemise korra määramiseks ja kutsuda A S vestlusele. A S oma 12.07.2004.a. kirjalikus avalduses Sotsiaalabiameti direktorile (tlk 22) palub talt mitte ära võtta vanema õigusi laste suhtes, ta soovib lapsi näha ja kasvatada, aga endine naine teeb takistusi lastega suhtlemiseks. Ta ei ole lapsi näinud üle aasta ja ei teadnud kus nad elavad, kuigi ta tahtis nendega suhelda ja osaleda nende kasvatamisel. Oma 30.07.2004.a. avalduses Sotsiaalabiameti direktorile (tlk 18) palub kindlaks määrata lastega suhtlemise ajad. Sotsiaalabiameti 30.07.2004.a. arvamusele on lisatud iseloomustus A ja tema isa suhetele (tlk 19), mille kohaselt A toob lasteaeda ja viib ära ema, mõnikord vanaema. 2003.a. vanaema ja ema palusid mitte anda A lasteaiast isale. Selle aja jooksul isa lasteaeda ei ilmunud. Kasvataja sõnul varsti peale lahutust isa mõnel korral tuli lasteaeda poega külastama, tõi maiustusi ja ei olnud vastu pojaga suhtlemisele. Praegusel ajal A ei räägi ega meenuta isa, kuna ei näe teda. Laste esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat A B kohtule esitatud kirjaliku seisukoha (tlk 68) kohaselt esindaja, tutvunud asja materjalidega, samuti 13-aastase J ja 9-aastase A S toimunud vestluse tulemusel selgus, et esitatud nõuete rahuldamiseks alused puuduvad. Vestluses lastega koolis, kus viibis ka psühholoog, tuvastati, et lapsed soovivad isaga kohtuda. Eriti hästi rääkis isast A, kes ütles, et tahaks isaga sagedamini kohtuda. J sõnul nende ema, ja eriti vanaema, ei luba neil isaga suhelda. Seda, et A S lastele mingit halba mõju avaldab, ei tuvastatud. Sotsiaaltöötaja sõnul isa soovib tegeleda laste kasvatusega, üritab võtta tarvitusele meetmeid ja otsib võimalusi lastega kohtumiseks, kuid talle tehakse takistusi. A S väide, et A S kuritarvitab alkohoolsete jookidega, ei ole asja materjalidega tõendatud. Esindaja on seisukohal, et A S vanema õiguste äravõtmine Perekonnaseaduse § 54 alusel on põhjendamatu. Kohtuistung Juhindudes 01.01.2006.a kehtima hakanud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 kohus vaatas tsiviilasja läbi hagita menetluses. Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Avaldaja esindaja sõnul oli avaldaja vastu laste kohtumisele isaga kui laste isa oli kogu aeg joobes. See mõjub lastele halvasti. Kui S on kaine võib ta lastega suhelda. Kui lapsed jalutasid xxx maja juures, olid nad tihti kadunud. Pärast selgus, et nad olid isaga. See juhtus septembris 2007.a. Kui lapsed tahavad isaga kohtuda peavad nad sellest rääkima. S suhtles lastega salaja, millega sundis lapsi valetama. A. S vahetab tihti töökohti. Kui S ei saa maksta elatist 1500 krooni, peaks ta avaldaja nõu pidama, avaldaja on nõus ka väiksema summaga. S ei taha lapsi ülal pidada ja see on kuritegu. Eestkosteasutuse esindaja sõnul pöördus A S Sotsiaalabiameti poole, et määrataks lastega kohtumise kord. Laste vanaema ja ema olid sellele vastu. Esindaja leiab, et avaldaja esindaja poolt esitatud väited ja ütlused ei ole tõendatud. Vastavalt Perekonnaseadusele ei ole alust vanema õiguste äravõtmiseks põhjusel, et tekib elatise võlg. 3 Laste esindaja vandeadvokaat A B jäi kohtule kirjalikult esitatud arvamuse juurde. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) §-s 50 lg
2. Vastavalt Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid. Vastavalt PKS § 54 lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Vanemalt vanema õiguste äravõtmine on äärmine abinõu, mida kohus kohaldab ülalpool toodud, perekonnaseaduses loetletud asjaoludel. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest. Avaldaja taotleb A S vanema õiguste äravõtmist laste J S ja A S suhtes põhjusel, et A S kuritarvitab alkohoolsete jookidega, avaldab lastele kahjulikku mõju ja ei maksa lastele elatist. Karistusregistri andmetel on A S karistatud kolmel korral rahatrahviga: 14.07.2003.a. KarS § 262, § 276, § 63 lg 3 alusel; 29.12.2005.a. ja 27.06.2007.a. Alkoholiseaduse § 70 alusel. Avaldaja väited, et A S kuritarvitab alkohoolsete jookidega, olles tihti tänaval purjus, kohtus tõendamist ei leidnud. Avaldaja väited A S võimaliku psüühilise haiguse kohta samuti tõendamist ei leidnud. SA Narva Haigla tõendi (tlk 49) kohaselt A S ei ole pöördunud abi saamiseks Narva Haigla polikliiniku psühhiaatriakabinetti ja ei ole olnud ravil psühhiaatriaosakonnas. Tõendamist ei leidnud ka A S poolt lastele kahjuliku mõju avaldamine. 4 A S on elatise võlgnevus (tlk 77), mida A S ka ise tunnistab. Enda sõnul on ta erinevatel põhjustel sunnitud pidevalt vahetama töökohti. Alates 07.02.2008.a. töötab AS-sT. Kohus on arvamusel, et ainuüksi elatise võlgnevus ei anna põhjust A S vanema õiguste äravõtmiseks. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus loobub J S ja A S ärakuulamisest, sest nende ärakuulamine ei ole vajalik asjaolude selgitamiseks ja laste soovid, suhted ning tahe on välja selgitatud neile kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus on saanud seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Laste esindaja on J ja A isiklikult koolis kohtunud ja esitanud kohtule kirjaliku arvamuse. Kohus leiab, et laste järjekordne ärakuulamine kohtu poolt ei ole põhjendatud laste huvidest lähtudes kuna ilma mõjuvate põhjusteta sunnib lapsi korduvalt meenutama ema, vanaema ja isa vahelisi probleemseid suhteid, mistõttu võib mõjuda laste psüühikale traumeerivalt. Arvestades eeltoodut kohus ei rahulda avaldust A S vanema õiguste äravõtmiseks, leides, et vanema õiguste äravõtmine A S J S ja A S suhtes ei ole põhjendatud. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Advokaadile tasu määramise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5