KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-24642 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2008.a., Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi A. B. hagi P. B. vastu

) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kostja elatise maksmise kohustust kohtuistungil ei vaidlustanud.

§ 61

lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt

§ 61

lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pooled ei vaidle, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, seega on hagejal õigus esitada nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt. Hageja palub välja mõista kostjalt igakuine elatusraha pool riigi poolt kehtestatud alammäära ulatuses. Kostja kohtuistungil võttis hagi õigeks. Alates 01. jaanuarist 2007 moodustab

§ 61

lg 4 sätestatud elatusraha miinimum pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 1 800 krooni. Alates 01. jaanuarist 2008.a. moodustab

§ 61

lg 4 sätestatud elatusraha miinimum pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2 175 krooni. Lähtuvalt

§ 70

lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 616. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja palub elatise lapse ülalpidamiseks välja mõista tagasiulatuvalt alates

1. veebruarist 2007.a. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks sellest ajast täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Riigikohus on tsiviilkolleegiumi
2. aprilli 2004 otsuses väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. Kui kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem, arvestades kas tema muutunud varalist seisundit või lapse vajaduste suurenemist, mida väljendab ka elatise seadusega sätestatud miinimummäära muutumine, oleks pidanud maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega ning ta seda ei teinud, on ta ülalpidamiskohustust rikkunud. Kuna kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustus, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 1 800 krooni igakuuliselt kummagi lapse ülalpidamiseks hageja kasuks alates
3. veebruarist 2007.a. kuni
4. detsembrini 2007.a. ja alates
5. jaanuarist 2008.a. 2 175 krooni kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni laste täisealiseks saamiseni.

§ 21

järgi abikaasa on kohustatud abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

§ 22

lg 2 kohaselt lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. 3

ei näe ette, et abikaasa ülalpidamiseks mõistetakse elatis välja alates elatise hagi esitamisest. Abielu lahutamine Perekonnaseaduse (

) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning lähtuvalt

§ 29

lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastuhagi hageja soovib lahutada poolte abielu ning vastuhagi kostja nõustus sellega kohtuistungil. Lähtuvalt

§ 2lg 1, abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil.

Abielu sõlmimise eeldustest võib järeldada, et ka abielu jätkamiseks peab abielupooltel olema ühine soov kooseluks. Mõlemapoolne tahteväljendus kooselu lõpetamiseks on piisav põhjus, et lugeda abielu jätkumist võimatuks. Kohus leiab, et kuna vastuhagi hageja on väljendanud tahet abielu lahutada ning vastuhagi kostja sellega nõustub, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Vastuhagi kostja soovil säilib talle abielu ajal kantud nimi B. Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramine Kohtuistungil 04. veebruaril 2008.a. vastuhagi hageja loobus lapsega suhtlemise kindlaksmääramise nõudes Vastuhagi kostjal ei ole vastuväiteid vastuhagi hageja loobumisele nõudest lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb võtta vastu hageja loobumine esitatud nõudest ja asja menetlus lõpetada. Kohus selgitab, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4