) § 261 lg 1 p 4 kohaselt tuleb ettekirjutuses märkida ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele. Ettekirjutuse resolutsioon peab sisaldama ettekirjutuse adressaadi konkreetseid kohustusi ettekirjutuse täitmiseks. Lähtudes
§-st 26 lg 4 p 10 on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumisega tekitatud kahju heastamiseks või muude toimingute tegemiseks. Vastavalt
§-le 261 lg 1 p 5 peab ettekirjutus sisaldama resolutsiooni, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad. Vaidlustatud ettekirjutusest ei selgu, kas see on tehtud Ervin Ehitus AS-s valitsevat üldist tööohutusalast olukorda silmas pidades või seoses konkreetselt 14.04.2007 ehitusobjektil asetleidnud raske tööõnnetusega. Ettekirjutuse resolutsioon on suunatud üldiste meetmete rakendamisele. Ettekirjutuse resolutsioonist ei ole võimalik aru saada, millised on Ervin Ehitus AS-le ettekirjutusega pandud konkreetsed kohustused. Ettekirjutuse p-s 1 märgitakse, et tuleb tagada vastavate juhendite olemasolu, kuid ei ole selge, kas silmas on peetud teemant-puurmasina ohutusjuhendit või on ettevõttel puudu veel ka muid töövahendite ohutusjuhendeid, mille puudumisele ettekirjutuse faktilistes asjaoludes ei osundata. Ettekirjutuse p 2 resolutsioonis antakse korraldus tagada enne tööleasumist töötajatele vastav juhendamine ning selle korraldamisel tuleb juhinduda sotsiaalministri 14.12.200 määrusest nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ (edaspidi Määrus nr 80). Samas ei nähtu ettekirjutusest, milliseid sotsiaalministri määrusega kehtestatud korra sätteid ei ole kaebuse esitaja järginud. Kui 18.07.2007 ettekirjutus nr 8.11-19/9022-1 oli suunatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamisele Ervin Ehitus AS-s seoses konkreetse tööõnnetusega, siis oleks pidanud ettekirjutuses põhjendama, miks tootja poolt koostatud teemant-puurmasina kasutusjuhend, mis sisaldab nii üld- kui eriohutusnõudeid ja hoiatusi, ei olnud piisav selleks, et käsitada seda
§-s 13 lg 1 p 13 nimetatud ohutusjuhendina. Ettekirjutuses toodud väited selle kohta, et töötaja, kellega tööõnnetus juhtus, oli juhendamata, ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Töötaja täiendav juhendamine juhendi nr 06 osas oli läbi viidud 10.07.2006, mida töötaja on ka oma allkirjaga kinnitanud. Töötaja on avaldanud, et ta on kasutusjuhendit näinud, kuid pole seda lugenud. Põhjust, miks pole töötaja pidanud vajalikuks kasutusjuhendit lugeda, ei ole välja selgitatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Tööinspektsioon esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta Ervin Ehituse AS kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on
lg 1 kohaselt tööinspektoril ettekirjutuse tegemise ajendiks
-i või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumine. Ettekirjutusse tuleb märkida ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud (rikkumised) ja viide õiguslikule alusele, st tuleb märkida seaduses sätestatud nõue ning resolutsioon. Resolutiivosas tuuakse välja ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad. Rikkumise kirjelduse sidumine õigusaktis sätestatud nõudega sisustabki kohustuse tagada vastavate juhendite olemasolu ja tagada vastav juhendamine. Kohustust ettekirjutuses ei saa käsitleda õigusaktis sätestatud nõuete rikkumisest eraldivõetuna. Vastavalt
§-le 25 lg 1 ja §-le 261 lg 1 teostab tööinspektsioon riiklikku järelevalvet
-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ja nende nõuete 3 rikkumise korral on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus. Ettekirjutusega kohustab tööinspektor lõpetama seaduserikkumise või kõrvaldama rikkumise. Vaidlustatud ettekirjutus vastab HMS §-s 54 sätestatule. Ettekirjutus sisaldab avastatud rikkumisi ja õigusaktide sätteid, mille nõuetega ei ole kooskõlas tööandja käitumine, ja kohustust rikkumine kõrvaldada. Ettekirjutus on kohane, vajalik ning proportsionaalne püstitatud eesmärgi suhtes tagada tööandja poolt õigusaktides ettenähtud nõuete täitmine ja sellega töötaja elu ning tervise kaitse. Õigusaktide nõuded, mida tööandja ei ole täitnud, on üheselt mõistetavad ega anna tööinspektorile võimalust anda nende täitmiseks erinevaid võimalusi.
lg 1 p 14 kohaselt peab tööandja koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Määruse nr 13 § 1 lg 7 kohaselt koostab ja kinnitab kasutatavate töövahendite ohutusjuhendi tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutajajuhendit. Ettekirjutus on tehtud, lähtudes õigusaktides sätestatud üheselt mõistetavast kohustusest.
lg p 13 ega ka Määruse nr 13 § 1 lg 7 ei anna tööinspektorile õigust aktsepteerida kasutaja poolt koostatud ohutusjuhendit tööandja poolt kinnitatud ja koostatud ohutusjuhendina. Ervin Ehituse AS-l oli küll
lg 1 p 13 kohaselt on tööandaja kohustatud korraldama enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist ja väljaõpet on tööandja kohustatud kordama, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. Kuna tööandjal puudus 2005. aastal soetatud teemant-puurmasina kohta koostatud ja kinnitatud ohutusjuhend, siis ei ole kuidagi võimalik töötaja juhendamine ja väljaõpe selle alusel. Seega on tööandja rikkunud
Sellega, et tööandja on andnud töötajale tootjalt saadud töövahendi ohutusjuhendi ei ole
Tootja poolt antud juhendi alusel juhendamine ei ole samastatav juhendamisega tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendi alusel. Tööinspektor ei ole kohustatud hindama tootja poolt antud ohutusjuhendi vastavust tööandja juures töövahendi kasutamise tingimustele. Seda peab tegema tööandja töövahendi ohutusjuhendi koostamisel ja kinnitamisel. Juhendamise kohustus tuleneb
§-st 13 lg 1 p
§-s 261 lg 1 märgitud nõuetele. Vastavalt
§-le 25 lg 1 ja §-le 261 lg 1 teostab tööinspektsioon riiklikku järelevalvet
ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ja nende nõuete rikkumise korral on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus. Ettekirjutusega kohustab tööinspektor lõpetama seaduserikkumise või kõrvaldama rikkumise.
lg 1 kohaselt on tööinspektoril vastava ettekirjutuse tegemise ajendiks
või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumine. Ettekirjutusse tuleb muuhulgas märkida ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud (rikkumised) ja viide õiguslikule alusele, s. o tuleb märkida seaduses sätestatud nõue ning resolutsioon. Õige on apellandi seisukoht, et rikkumise kirjelduse sidumine õigusaktis sätestatud nõudega sisustab kohustuse tagada vastavate juhendite olemasolu ja tagada vastav juhendamine. Ettekirjutuses märgitud kohustust ei saa käsitleda õigusaktis sätestatud nõuete rikkumisest eraldi. Ringkonnakohus leiab, et ettekirjutuse sisust nähtuvalt vastab see HMS §-s 54 lg 1 sätestatud selguse ja üheseltmõistetavuse nõudele, kuna ettekirjutus sisaldab avastatud rikkumisi ja viidet õigusaktidele, mille nõuetega ei ole tööandja käitumine kooskõlas olnud ning ka kohustust rikkumine kõrvaldada. Ettekirjutus on kohane, vajalik ning proportsionaalne püstitatud eesmärgi suhtes, milleks on tagada tööandja poolt õigusaktides ettenähtud nõuete täitmine ja sellega ka töötaja elu ning tervise kaitse. Õigusaktide nõuded, mida tööandja ei ole käesoleval juhul täitnud, on üheselt mõistetavad ega anna tööinspektorile võimalust anda tööandjale nende täitmiseks erinevaid võimalusi.
lg 1 p 14 kohaselt peab tööandja koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Määruse nr 13 § 1 lg 7 kohaselt koostab ja kinnitab kasutatavate töövahendite ohutusjuhendi tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutajajuhendit. Vaidlustatud ettekirjutus on tehtud lähtudes eelviidatud paragrahvides sätestatud üheselt mõistetavast kohustusest.
lg p 14 ega ka Määruse nr 13 § 1 lg 7 ei anna tööinspektorile õigust aktsepteerida tootja poolt koostatud ohutusjuhendit tööandja poolt kinnitatud ja koostatud ohutusjuhendina. Asja materjalidest nähtuvalt oli Ervin Ehituse AS-l olemas
Lähtudes halduskohtule esitatud kaebuse sisust on ka kaebaja selle kohustuse sisust just selliselt aru saanud, kuid on leidnud, et teemant-puurmasina kohta oli vastav ohutusjuhend olemas, pidades silmas puurmasina tootja poolt antud kasutusjuhendit.
lg 1 p 13 kohaselt on tööandaja kohustatud korraldama enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ning väljaõppe. Juhendamist ja väljaõpet on tööandja kohustatud kordama, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. Kuna tööandjal puudus 2005. aastal soetatud teemant-puurmasina kohta
lg 1 p 14 alusel koostatud ja kinnitatud ohutusjuhend, siis ei ole Ervin Ehitus AS-l olnud kuidagi võimalik selle alusel läbi viia töötaja juhendamist ja väljaõpet. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, mille kohaselt üksnes sellega, et tööandja on andnud töötajale teemant-puurmasina tootjalt saadud kasutusjuhendi, ei ole
Tootja poolt antud juhendi alusel juhendamine ei ole samastatav juhendamisega tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendi alusel ning tööinspektor ei ole kohustatud hindama tootja poolt antud ohutusjuhendi vastavust tööandja juures töövahendi kasutamise tingimustele, sest seda peab tegema tööandja konkreetse töövahendi ohutusjuhendi koostamisel ja kinnitamisel. Nagu juba varem märgitud, on ka teemant-puurmasinaga töötanud V. Murašin andnud Tööinspektsioonile seletuse, et ta on küll puurimismasina ohutusjuhendit (kasutusjuhendit) näinud, kuid lugenud ta seda ei ole ja allkirja selle kohta, et talle oleks tutvustatud konkreetselt just puurmasina ohutusjuhendit, ta andnud ei ole. Asjaolu, et Ervin Ehitus AS-l puudus
lg 1 p 14 järgi koostatud ja kinnitatud ohutusjuhend teemant-puurmasina kohta, mistõttu ei ole sellist ohutusjuhendit saadud tutvustada ka konkreetse töövahendiga töötajale, mis on omakorda
lg 1 p 13 nõude rikkumine, ei lükka ringkonnakohtu arvates ümber ka Ervin Ehituse AS viited sellele, et V. Murašinile on 10.07.2006 tehtud täiendav juhendamine juhendi nr 06 alusel ning V. Murašin on tööandjale antud seletuses märkinud, et instruktaaž ohutustehnika osas oli objektil läbi viidud. Mis puudutab halduskohtu viidet sellele, et ettekirjutuses oleks pidanud välja tooma ka selle, kuidas on Ervin Ehituse AS rikkunud ettekirjutuses märgitud Määruse nr 80 sätteid ja milliseid konkreetseid Määruse nr 80 sätteid rikutud on, siis ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Määrus nr 80 reguleerib töötaja töötervishoiu- ja tööalast juhendamist 6 ja väljaõpet töökohal. Vaidlustatud ettekirjutuse p-s 2 on avastatud nõuete rikkumisena märgitud, et V. Murašin oli teemant-puurmasina kasutamise osas juhendamata, kuna puudus
lg 1 p 14 alusel koostatud ja kinnitatud töövahendi ohutusjuhend ning tehtud tööandjale kohustuseks tagada töötajale vastava juhendamise läbiviimine. Kuna V. Murašini suhtes ei olnud tööandja vastavat juhendamist üldse läbi viinud, siis on õige apellandi seisukoht, et Määruse nr 80 konkreetseid nõudeid ei olnud tööandja saanudki rikkuda ja seega ei saanud ega pidanud ka tööinspektor ettekirjutuses viitama Määruse nr 80 nõuete rikkumisele, ning Määrusele nr 80 on ettekirjutuses viidatud seetõttu, et tööandja juhinduks Määruse nr 80 nõuetest töötaja (töötajate) suhtes vastava töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise läbiviimisel. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 kuulub Ervin Ehituse AS-lt Tööinspektsiooni kasuks väljamõistmisele viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu (riigilõiv) summas 80 krooni. Viivi Tomson Agu Timmi 7 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.