Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Muid väljamakseid tehtud ei ole. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
lg 2 p 3 ja 7) AS I (pankrotis) pankrotimenetluses on esitatud 4 nõudeavaldust, nõuete kogusummas 534 025,56 krooni, mis on jäänud võlausaldajatele välja maksmata alljärgnevalt: Narva Maksuamet, nõue 226 839 krooni; AS O, nõue 55 673,40 krooni; AS E T, nõue 6 087,90 krooni; V Õ AS, nõue 245 425,26 krooni. Jaotusettepanekut esitatud ei ole, kuna väljamakseid teha ei ole võimalik, sest pankrotivaras puuduvad selleks vahendid. Rahaliste vahendite jääk pankrotiotsuse seisuga oli 0 krooni. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
lg 2 p 4) AS I (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad andmed pandieseme müügi kohta. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
lg 2 p 5) AS I (pankrotis) pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja võimalus saada võlgnikul vara teistelt isikutelt ning võlausaldajate nõuete täies ulatuses rahuldamiseks puudub võlgnikul vara ja sissetulek. Võlgnikul teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Pankrotimenetluse käigus haldur hagisid esitanud ei ole ega kavatse ka esitada. 6. Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel (
) Käesoleva ajani ei ole pankrotihaldur enda valdusesse saanud võlgniku raamatupidamise dokumente, samuti ei ole õnnestunud kontakteeruda võlgniku esindaja J.N-ga, mistõttu ei ole võimalik anda hinnangut ettevõtte maksejõuetuse põhjustele, ega nimetada selle tekkimise aega. Peale AS I pankroti väljakuulutamist on pankrotihaldur korduvalt nõudnud võlgnikult raamatupidamise dokumentide esitamist, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnik nõutud dokumente esitanud, mistõttu on AS I pankrotimenetluses võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamine osutunud praktiliselt võimatuks. Võlgniku esindaja, J.N, kontaktandmete saamiseks pöördus haldur esmalt Siseministeeriumi Rahvastiku arvestuse osakonna poole. Saadud aadressil, s.o xxx, postitatud järelpärimised jäid vastuseta. Võlgnikku kohustuste täitmisele sundimiseks pöördus pankrotihaldur vastava taotlusega ka Narva Linnakohtu poole, kuid ka kohtu abiga ei õnnestunud võlgniku esindaja asukohta ning raamatupidamise andmeid välja selgitada. Kokkuvõte Pankrotihalduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 385 või 384 2
) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, katta pankrotimenetluse kulusid ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt
p 2 pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158) alusel. Vastavalt
lg 4 pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Vastavalt
lg 1 kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab juriidilisest isikust võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetada, otsustab ta ka juriidilise isiku lõpetamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka pankrotihalduri vabastamine tema kohustustest. Vastavalt
lg 5 juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 4 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega - kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kui 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.