← Eesti

2-07-50535/6

Obsah (4)§ 26§ 60§ 61§ 70

ÄRAKIRI 2-07-50535 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02 2008.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-50535 Tsiviilasi J T

§ 26kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Perek

S § 27 kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus. PerekS § 29 lg.1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PerekS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 357 kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks. Kohus on tuvastanud, et poolte lahuselu oli hagi esitamise hetkeks kestnud 7 kuud, mis on suhete taastamise võimatuse seisukohalt piisavalt pikk. Hageja keeldub kategooriliselt suhte taastamisest ja ehkki kostjale on selgitatud, et sellises olukorras on leppimine vähetõenäoline, ei ole ta enda sõnul kaotanud lootust. Kostja argumendid abielu säilitamiseks ei ole tõsiselt võetavad ja realistlikud. Kohus leiab, et lähtudes poolte pikemaaegsest lahuselust ja hageja vastumeelsusest suhte taastamiseks, ei ole suhte säilitamine enam võimalik. Kohus leiab, et menetluse käigus suuliselt esitatud lahutuse põhjus- iseloomude sobimatus- on piisavalt usaldusväärselt tõendatud, sest pooled ei ole enne abiellumist koos elanud, abielluti sündiva lapse pärast ja seega teineteise tundmaõppimiseks ja vastastikuseks kohanemiseks ei jäänud võimalust. Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda august. 2007.a.

§ 60

kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.

§ 61

kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

§ 70

kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Pooled on kokku leppinud, et elatise maksmise kohustus tekib alates 01.01.

  1. Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. Kostja on elatise nõuet tunnistanud. Hagi on tõendatud abielutunnistusega, sünnitunnistuse ärakirjaga, tõendiga peretoetuse suuruse kohta. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik /allkiri/ M.Leimann Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus
  2. märtsil 2008.a Nooremreferent I.Golubev

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.