) § 291 lg-le 1 läksid samal kuupäeval hagejale üle rendilepingust tulenevad Riigi Kinnisvara AS üürileandja õigused ja kohustused. Juhul kui lepingut ei oleks ennetähtaegselt lõpetatud, oleks OÜ Vimonte saanud kaupluse pidamist jätkata kuni 01.04.2012, so 83,5 kuud kauem. Seega on OÜ-l Vimonte allüürilepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu saamata jäänud tulu. Allüürilepingu p 8.19 ja 24.03.2005 nõude loovutamise lepingu kohaselt oli OÜ-l Vimonte õigus Paani Kaubanduse OÜ-lt nõude allüürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega tekitatud kahju hüvitamist. 29.03.2005 sõlmisid Paani Kaubanduse OÜ ja OÜ Vimonte ka kokkuleppe, millega fikseerisid Paani Kaubanduse OÜ poolt allüürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega OÜ-le Vimonte tekitatud kahju suuruseks 8 453 528, 76 krooni ning leppisid kokku kahju hüvitamise tähtpäevas. Eeltoodust tulenevalt tekkis Paani Kaubanduse OÜ-l rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu kahju kokku 8 453 528, 76 krooni. Kahju tekkis seoses sellega, et rendilepingu lõpetamise tõttu ei saanud Paani Kaubanduse OÜ enam allüürilepingut täita. Võttes aluseks
lg-tes 1 ja 2 sätestatu, on rendilepingu ennetähtaegse lõpetamisega Paani Kaubanduse OÜ-le tekitatud kahju kohustatud hüvitama kostja. 24.03.2005 nõude loovutamise lepinguga loovutas Paani Kaubanduse OÜ rendilepingu ennetähtaegse lõpetamisega tekkinud kahju hüvitamise nõude kostja vastu hagejale. Mõjuv põhjus (
lg 1) ja tungiv omavajadus (
Tungivat omavajadust tuleb hinnata mitte selles valguses, kas hotelli ehitamata jätmisega ei oleks tungivat omavajadust tekkinud, vaid selles valguses, kas hotelli ehitamiseks oli tungivalt vajalik üürileping lõpetada. Hageja õigus omandatud hoonesse hotell ehitada tulenes Põhiseaduse (PS) §-st 32 ja asjaõiguse üldpõhimõtetest (asjaõigusseadus § 68 lg 1). Vastasel juhul piiraks
See ei ole aga
Hageja tugines lisaks ülalosundatud sätetele
Kostja hagi ei tunnistanud. Eelduspärane ja mõistlik oleks käitumine, kus OÜ Paani Kaubandus ja OÜ Vimonte, kui väidetavalt kahju kannatanud isikud, oleksid esitanud oma nõuded isiku vastu, kes neile oma tegevusega kahju põhjustas ehk hageja vastu.
lg 4 kohaselt saab kostja teoreetiliselt vastutada äärmisel juhul käendajana, aga mitte mingil juhul põhivõlgnikuna. Käendaja vastu saab nõude esitada aga ainult võlausaldaja, mitte aga põhivõlgnik ise. Hagi on esitatud ka vale isiku vastu. Juhul, kui asja menetluse tulemusena peaks siiski selguma, et üürilepingu ülesütlemiseks esines
lg-st 1 tulenev alus (üürileandja tungiv omavajadus üüritud pinna järele) ning OÜ-l Vimonte tekib üürilepingu ülesütlemisega seonduvalt saamata jäänud tulu, tuleb tuvastada lisaks see, millise isiku tegevuse või tegevusetusega seonduvalt taoline kahju tekkis ning kes on kahju eest vastutav. Hageja nõuab kahju hüvitamist kostjalt, kuid ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit, mis tõendaks, et väidetava kahju tekitamise ja selle hüvitamise eest vastutab kostja. OÜ-l Vimonte väidetavalt 2
Üleütlemisavaldusest ei nähtu, miks käsitles uus üürileandja hotelli ehitamise vajadust tungiva vajadusena
Täiendavat selgust nimetatud küsimuses ei anna ka teised eelpoolnimetatud tõendid. Tungiv omavajadus peaks olema ootamatu ja põhinema asjaolude muutumisel. Konkreetsed asjaolud, mis õigustavad üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist
lg 1 alusel võivad eluruumi ja äriruumi puhul olla iseenesest mõistagi erinevad, kuid oma olemuselt peaksid need siiski olema ootamatud ning uue üürileandja jaoks asja omandamise hetkel ettenägematud. Vaadeldes
§-s 323 ja §-s 324 sisalduvat regulatsiooni nende koostoimes, peaks uuel üürileandjal üürilepingu ülesütlemise õigus tekkima eeskätt üürniku suhtes, kelle olemasolust ta asja omandamise hetkel teadlik ei olnud ega pidanudki teadlik olema. Hageja oli Suur-Karja 17/19/Müürivahe 18 asuva kinnistu omandamisel teadlik kostja ja Paani Kaubanduse OÜ vahel sõlmitud üürilepingust ning selle tähtajast. Seega ei saanud kehtiva tähtajalise üürilepingu olemasolu tulla hagejale ootamatusena. Hageja pidi mõistlikult arvestama, et üürniku kasutuses olevaid ruume ei ole tal võimalik asuda enne lepingutähtaja lõppu ise kasutama.
lg 1 kohaldamise kontekstis ei oma tähtsust, kas üürnik kasutab ruume ise või on need andnud allüürile. Eeldatavalt toimub ka äriruumide allüürile andmine üürniku poolt tulu teenimise eesmärgil. Kahju, mille eest kostja võiks
lg 2 alusel vastutada, ei pruugi hõlmata saamata jäänud tulu kogu üürilepingu (allüürilepingu) tähtaja lõpuni jäänud perioodi eest. Tuleb arvestada, et
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg-st 1 tulenev võlasuhte poolte kohustus käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt hõlmab ka võlausaldaja kohustust kahju tekkimist ja juba tekkinud kahju suurenemist võimalikult vältida. Esitatud seisukohta toetab muu hulgas ka
Seetõttu tuleks vaidluse lahendamisel kontrollida, kas ja millise aja jooksul oli OÜ-l Vimonte mõistlikult võimalik Suur-Karja 17/19 ruumide asemele olemasolevas turusituatsioonis samaväärseid äriruume leida. AS Pindi Kinnisvara arvamustest nähtub, et analoogseid üüripindu äritegevuse jätkamiseks Tallinna kesklinnas oleks OÜ Vimonte võinud leida 1-6 kuu jooksul, Arco Vara Kinnisvarabüroo AS arvamuse kohaselt võis sobivate ruumide leidmiseks kuluda pool aastat kuni aasta. Nimetatud tõendeid arvestades võiks saamata jäänud tulu nõue olla põhjendatud maksimaalselt 12 kalendrikuu osas. Tugineda ei saa hageja esitatud tõenditele selle kohta, et Paani Kaubanduse 3
tähenduses.
lg 2 kohaselt vastutab eelmine omanik lepingu lõpetamisega üürnikule tekitatud kahju eest. Seega kuuluvad kahju tekkimise fakt ja kahju suurus vastavasisulise hagi tõendamisesemesse, samuti tuleb tuvastada, kas kahju on tekkinud üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise tagajärjel. Põhjusliku seose tuvastamine endise omaniku käitumise ja tekkinud kahju vahel
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 133 904 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 29.10.2007 otsus tuleb tühistada ja menetlus asjas lõpetada TsMS § 645 lg 1 aluses seoses hageja loobumisega hagist. Ringkonnakohtu istungil esitas hageja avalduse hagist ja apellatsioonkaebusest loobumiseks. Hagist loobumise tagajärjed on hagejale teada. Kostja vaidles avaldusele üldistel alustel vastu, sest kostjale oleks soodsam otsus, kus hageja hagi on jäetud rahuldamata. Kolleegium leiab, hageja avaldus hagist loobumiseks kuulub rahuldamisele TsMS §-de 429 lg 2 ja 645 lg 1 alusel. Hagist loobumise avalduse vastuvõtmist takistavaid asjaolusid, mis ei võimaldaks avalduse rahuldamist TsMS § 429 lg 4 alusel tuvastatud ei ole. Hageja esitas taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust tagamiseks. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Samuti on hageja nõus, et kõik kostja kohtukulud jäävad hageja kanda. R. Allikvere K. Pedassaar U. Loonurm Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2008 määrusega 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.