Mõista Tallinna Vanglalt Ivan Kozlovi kasuks välja hüvitisena kahe kuu ametipalk ning esindaja tasu kahe kohtuastme peale kokku 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Vangla direktori 19.04.2007 käskkirjaga nr 632-p vabastati teenistusest Ivan Kozlov järelevalveosakonna valvuri ametikohale mittevastavuse tõttu 3-07-1378 (atesteerimistulemuste põhjal) avaliku teenistuse seaduse (
) § 117 lg 1 p 2 alusel alates 26.04.2007, määrati maksta
lg 2 alusel hüvitisena ühe kuu ametipalk ning kasutamata puhkuse hüvitist 34 kalendripäeva eest. Käskkirja põhjenduste kohaselt 28.02.2007 kordusatesteerimise käigus tunnistas Tallinna Vangla spetsialiseeritud konkursi- ja atesteerimiskomisjon I. Kozlovi mitteatesteerituks II klassi valvuri ametiastmele kehtestatud nõuetele mittevastava riigikeele oskuse tõttu. Seoses I. Kozlovi haigestumisega 23.04.2007 muutis vangla direktor 12.06.2007 käskkirjaga nr 875-p I. Kozlovi teenistusest vabastamise kuupäeva, vabastas ta teenistusest 12.06.2007 ning määras maksta kasutamata puhkuse hüvitist 8 kalendripäeva eest. Kaebuses palus I. Kozlov tühistada vangla direktori viidatud käskkirjad, tunnistada teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks, ennistada ta teenistusse ning mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebaja leidis, et kuna ta eesti keelt ei oska ega ole kunagi osanud, siis võeti ta teenistusse
lg 1 nõudeid rikkudes ja teda oleks saanud vabastada
Teenistusest vabastamine
lg 1 p 2 alusel on ebaseaduslik ka seetõttu, et vastustaja poolt rikuti
Samuti rikkus vastustaja
lg 3, mis näeb ette, et atesteerimistulemuste põhjal vabastatakse ametnik kahe kuu jooksul, arvates konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse tegemise päevast. Tallinna Vangla kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta.
Teenistusse võttis I. Kozlovi Keskvangla, mis 01.01.2003 liideti Tallinna Vanglaga ja mille isikkoosseis Tallinna Vanglasse üle toodi. Vastustaja ei omanud ülevaadet I. Kozlovi eesti keele oskuse kohta, kuid välisvalve valvuri teenistusülesannete täitmist kaebaja tegelik eesti keele oskus ei takistanud. Seetõttu enne korralist atesteerimist 2006. aastal ei kerkinud üles küsimust kaebaja teenistusest vabastamiseks, kuigi eesti keele oskuse tunnistust tal polnud. Kuna I. Kozlovi ametikohal töötamise eelduseks on algtasemel eesti keele oskus, otsustas atesteerimiskomisjon 16.02.2006 otsusega lükata atesteerimine aasta võrra edasi, võimaldamaks I. Kozlovil ära õppida eesti keel, sooritada eksam ja saada vastav tunnistus. Kaebaja eesti keelt ära ei õppinud ning 28.02.2007 tunnistas komisjon I. Kozlovi mitteatesteerituks II klassi valvuri ametiastmele kehtestatud nõuetele mittevastava riigikeele oskuse tõttu. Sellist ametikohta, kus eesti keele oskust pole üldse vaja, vangla koosseisudes pole. Eeltoodu alusel oli kaebaja teenistusest vabastamine
lg 1 p 2 alusel õiguspärane.
lg 3 (01.01.2001 jõustunud redaktsioonis) võimaldab kuni 01.01.2004 vanglateenistuses töötada Eesti kodakondsust mitteomavatel isikutel. Eesti kodakondsuse puudumisega võis suure tõenäosusega kaasneda ka eesti keele oskuse nõutavat taset tõendava dokumendi puudumine. Seega on seaduse tasemel aktsepteeritud vanglate isikkoosseisu eripära, lähtutud vanglate jätkusuutlikkuse tagamisest, ning antud nõuetele mittevastavatele vanglaametnikele aega avalikele teenistujatele seatud nõuete täitmiseks. Eeltoodu alusel ei saa olla õigustatud nõue vabastada need isikud
lg 1 alusel, viidates
sätestatud nõuetele mittevastavusele teenistusse võtmisel.
Kaebaja vabastati teenistusest kahe kuu jooksul atesteerimiskomisjoni otsuse tegemisest, kuid haigestumise tõttu lükati vabastamine edasi kuni kaebaja tervenemiseni (
lg 1 punktidele 1, 3 ja 5, millest järeldub, et kaebaja vabastati teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu atesteerimistulemuste põhjal (p 1), tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus (p 3), tema tervislik seisund ei võimaldanud püsivalt oma teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita (p 5). Kuna viimasele alusele pole menetlusosalised tuginenud, siis eeldab kohus, et tegemist on trükiveaga ning tegelikkuses on mõeldud kolmanda vabastamise alusena p 4, mis võimaldab isiku teenistusest vabastada ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu. Kaebaja vabastamiseks oleks aga piisanud ka käskkirjas vaid ühe aluse märkimisest. Õige pole kaebaja seisukoht, et kuna ta võeti teenistusse
nõuete rikkumisega, siis oleks tulnud ta vabastada
Vaidlust pole selle üle, et kaebaja Keskvanglasse tööle asumisel eesti keelt algtasemel ei osanud ega oska seda tänaseni. Tallinna Vangla polnud aga kaebajat teenistusse võtnud ega omanud tõenäoliselt täpset ülevaadet, milline oli valvur I. Kozlovi tegelik keeleoskus. Vastustaja väidab õigesti, et kuna Keskvanglast üle toodud töötajatest ei vastanud ametikohale esitatavatele nõuetele ca 100 valvurit, kellest enamikul oli probleeme kodakondsusega/keeleoskusega, siis ei olnud võimalik neid kõiki viivitamatult ametist vabastada, sest see oleks halvanud vangla töö. Kui
olekski kaebaja suhtes kohaldatav, ei tee see õigusvastaseks kaebaja ametist vabastamist käskkirjas nimetatud alustel. Käskkirjas märgitud aluste olemasolule mitteatesteeritud, keeleoskuse puudumine, teenistuseks vajaliku dokumendi puudumine – pole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud. Kaebaja teenistusest vabastamisel pole
Atesteerimiskomisjon tegi otsuse 28.02.
lg-st 1 ja § 108 p-st 3 tuleneb, et ametnikku ei või atesteerimistulemuste põhjal teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe oli temaga peatunud ajutise töövõimetuse tõttu. Kuna kaebaja haigestus 23.04.2007, siis ei saanud teda 26.04.2007 teenistusest vabastada ning vabastamise kuupäeva edasilükkamine kuni kaebaja tervenemiseni 12.06.2007 on õiguspärane. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Ivan Kozlovi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas halduskohus vääralt materiaalõigust ning rikkus kohtumenetluse norme. Halduskohus põhjendamatult ei arvestanud sellega, et kaebaja ametisse nimetamisel rikuti teenistusse võtmise eeskirju, mis annab aluse tema teenistusest vabastamiseks
Keeleseaduse § 5 lg 2, Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr 249 ja
tuleneb, et riigiametnik peab oskama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste täitmiseks. Kaebaja ametikohal nii Keskvanglas kui ka Tallinna Vanglas oli ja on nõutav keeleoskuse algtase. Kaebaja eesti keelt ei osanud ega oska. Ta on küll püüdnud eesti keele ära õppida ja vastavat eksamit sooritada, kuid tulemusteta. Seega ei saanud kaebaja suhtes kohaldada
Põhjendatud pole kohtu seisukoht, et Tallinna Vanglal puudus ülevaade kaebaja tegelikust keeleoskusest. Keeleseaduse § 5.1 kohaselt väljastatakse eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule eesti keele oskuse tunnistus. Kaebaja personaaltoimikust nähtus, et kaebajal sellist tunnistust pole. Kaebaja
lg 1 p 2 alusel teenistusest vabastamine on ebaseaduslik, sest teda ei hoiatatud vabastamisest üks kuu ette (
lg 1) ning atesteerimiskomisjoni otsuse tegemise päevast oli möödunud üle kahe kuu (
lg 1 p 2 alusel atesteerimistulemuste põhjal on õige ning täidetud on ka
Tallinna Vangla 05.03.2007 kirjas on küll ametniku eesnimeks ekslikult märgitud Valeri, kuid vabastamisest etteteatamisega tutvustati allkirja vastu kaebajat, seega oli ta teadlik, et see kiri on adresseeritud talle. Menetlusnormide rikkumiseks ei saa lugeda asjaolu, et kohus on otsuses omaalgatuslikult käsitlenud ka
Kohus leidis õigesti, et
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Põhjendatud on apellandi väide, et esimese astme kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning rikkus oluliselt menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Apelleeritud kohtuotsuse kohaselt vabastati kaebaja teenistusest kolmel alusel: atesteerimistulemuste põhjal (
lg 1 p 2), vastavas ametis töötamise kohustusliku tingimusena oleva dokumenti puudumise (
lg 1 p 3) ning ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse (
Tallinna Vangla direktori 19.04. ja 12.06.2007 käskkirjadest nr 632-p ja 875-p nähtuvalt vabastati I. Kozlov teenistusest
Seega eksis halduskohus kaebaja teenistusest vabastamise faktiliste asjaolude ja õiguslike aluste tuvastamisel.
lg 1 p 2 alusel teenistusest vabastamise ebaseaduslikkust on kaebaja põhistanud vastustaja poolt menetluslike (ühekuulise etteteatamise ning atesteerimiskomisjoni otsuse tegemisest kahekuulise vabastamise piirangu) nõuete rikkumisega ning leidis samuti ebaõige olevat ka vabastamise aluse. Ringkonnakohus jagab kaebaja seisukohta, et kohaseks aluseks tema teenistusest vabastamiseks on
Selle sätte järgi vabastatakse ametnik teenistusest, kui tema ametisse nimetamisel oli rikutud teenistusse võtmise eeskirju ning vabastamist tingiv asjaolu pole ära langenud. Asja materjalide kohaselt nimetati kaebaja Keskvangla direktori 28.06.2000 käskkirjaga nr 2-2/180 valve- ja järelevalveosakonna nooreminspektori ametikohale. Seoses Keskvangla reorganiseerimisega nimetati kaebaja Tallinna Vangla direktori 19.12.2002 käskkirjaga nr 1375-p alates 01.01.2003 järelevalveosakonna valvuri (II klassi vanglaametnik) ametikohale.
alates selle jõustumisest 01.01.1996 sätestab, et riigiametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja ametikohal nii Keskvanglas kui ka Tallinna Vanglas oli nõutav eesti keele oskus vähemalt algtasemel, mis kaebajal puudus, ning selle jätkuv puudumine on tuvastatud ka atesteerimiskomisjoni 28.02.2007 otsusega. Seega esineb alus
lg 1 kohaldamiseks ning õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, et kaebaja toodi Tallinna Vanglasse üle teda teenistusse nimetanud vangla reorganiseerimise tõttu. 4
nõuete rikkumise, ei saa ametnikku vabastada teenistusest muul alusel kui
Kuna kaebaja teenistusest vabastamine on õige, kuid vabastamise alus on vale, siis muudab ringkonnakohus kaebaja teenistusest vabastamise alust ning loeb Ivan Kozlovi teenistusest vabastatuks
Kaebaja nõuded teenistusest vabastamise käskkirjade tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja sunnitult puudutud aja eest tasu saamiseks jäävad rahuldamata.
lg 1 alusel teenistusest vabastamisega kaasneb
Kuna Tallinna Vangla direktori 19.04.2007 käskkirjaga nr 632-p määrati kaebajale maksta
Kozlovile hüvitusena veel kahe kuu ametipalk. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab I. Kozlovi kaebuse osaliselt. HKMS § 92 alusel on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. Kuludokumentide järgi seisneb kaebaja menetluskulu esindaja tasus esimese astme kohtus 700 kr ja ringkonnakohtus 1 500 kr. Kuna kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb vastustajal hüvitada kaebajale menetluskulu 1 400 kr kahe kohtuastme peale kokku. Oliver Kask Lilianne Aasma Silvia Truman 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.