KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-28727/528 Tsiviilasi AH hagi IH vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AH(ik XXX eluk XXX) Hageja esindaja Eveli Kelk (OÜ Advokaadibüroo XXX) Kostja IH(ik XXX eluk XXX) Esindaja van adv Tiina Mare Hiob Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Välja mõista kostjalt IH elatis XXX.a. sündinud tütar GH (ik XXX) ülalpidamiseks alates 06.08.2007.a. summas 1500 kr kuus, hageja AH kasuks, kuni tütar GH täisealiseks saamiseni.
- Jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja, IH kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt poolte abielu jooksul sündis XXX.a. tütar GH. Poolte kooselu lõppes aprillis peale mida kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Alates 2006.a. suvest pole kostja lapsega kohtunud ega tema kasvatamisest osa võtnud. Poolte abielu lahutati mais Alates 2006.a. septembist on kostja maksnud lapse isiklikule pangaarvele igakuiselt 500 kr, mis ei ole aga käsitletav elatisena ja hageja ei saa seda kasutada lapse ülalpidamiseks. Hageja kulutused lapsele moodustavad kuus 5475 kr. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 1800 kr tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja leiab, et kostjal on võimalik nimetatud ulatuses elatist maksta, kuna tema igakuine sissetulek on olnud 5000 kr. Kostja majanduslik seisundit iseloomustab asjaolu, et hageja on 27.06.2007.a. tasunud kostjale ühisvara jagamise tulemusena 550 000 kr. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt summas 1200 kr. Kostja palub elatise väljamõistmisel kohaldada PkS § 61 lg 6 p
- Vastuväidete kohaselt kostja invaliidistus 1998.a. aprillikuus. Haiglaravilt tulles asus kostja hageja palvel elama oma ema juurde, kuna tütrele ja kõrvalabi abivajavale abikaasale oli hagejale ülejõukäiv. Kostja, kellel on sügav puue, vajab pidevat kõrvalabi, mistõttu tema ema on vormistatud tema hooldajaks. Kostja saab töövõimetuspensioni 3006 krooni kuus. Kostja on kõnealuse 500 kr kandnud tütre arvele, kuivõrd hageja keeldus kategooriliselt oma pangakonto numbri avaldamisest. Vastuväidete kohaselt kostja enda sissetulek võimaldab temal vaevu toime tulla, tema enda kulutused kuus moodustavad 3340 kr. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et AH hagi IH vastu on osaliselt põhjendatud. 10.12.2007.a. kohtumääruse kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 01.02.2008.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.02.2008.a. XXX.a. sündinud GH sünnitunnistusega nr XXX v a XXX.a. on tõendamist leidnud, et tema vanemateks on IH ja AH. Seega on laps alaealine ja vajab vanemate ülalpidamist. Alaealine elab ema juures ning selle üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Asjaolu, et kostja on arvel töövõimetuspensionärina ja tema igakuine pension on alates 01.07.2007.a. 3006 kr, on tõendamist leidnud Sotsiaalkindlustuseameti tõendiga nr XXX.a. Hageja väide, et kostja sissetulek on 5000 kr, on oletuslik. Asjaolu, et hageja keskmine sissetulek on 5205,50 kr, on tõendamist leidnud MP OÜ palgatõendiga 25.10.2007.a. Asjaolu, et hageja on koos TV laenusaajad (laenu suurus 35 174 EUR), nähtub laenulepingust nr XXX.a. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on poolte ühisvara jagamise tulemusena saanud 550 000 kr ja hageja omandusse on jäänud korteriomand XXX. Asjaolu, et kostja alaealise vanemana oleks regulaarselt toetanud lapse ülalpidamist regulaarselt elatise näol, asjas kogutud tõenditest piisava usaldusväärsusega tõendamist leidnud ei ole. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja poolt alaealise arvele makstud raha 500 kr kuus ei ole käsitletav elatisena PkS § 61 lg 1 tähenduses. Samas vaidlus poolte vahel selles, et kostja on lapsele maksnud 500 kr kuus, puudub. Kohtu hinnangul ei saa siiski tähelepanuta jätta asjaolu, et kõnealune raha on olnud lapse ülalpidamise toetuseks taskurahana, millise kululiigi vajadust on ka hageja hagiavalduses nimetanud (450 kr kuus). Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 61 lg 1 järgi teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 61 lg 4 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib jätta elatise PKS § 61 lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Seega jätab Perekonnaseaduse § 61 lg 6 kohtu otsustada, kas sama lõike p-des 1, 2 või 3 sätestatud aluse olemasolul jätta elatis välja mõistmata või selle suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseadusest ei tulene töövõimetuse määratlust. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PKS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Isik on RPKS § 16 lg 2 järgi täielikult töövõimetu, kui tal esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima. Kostja on 100% ulatuses töövõimetu. Seega esineb alus PkS § 61 lg 6 p 1 näol elatise vähendamiseks alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kui ka elatise väljamõistmata jätmiseks. Vastavalt PKS § 61 lg 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise väljamõistmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Hageja poolt nõutav igakuise elatise suurus on 1800 kr, kostja on nõus tasuma elatist 1200 kr. Seega vaidlevad pooled elatise suuruse üle. 2 Kohtu hinnangul ei anna üksnes asjaolu, et kostja on saanud ühekordselt hüvitise näol 550 000 kr, alust mõista temalt välja elatist summas 1800 kr, kuivõrd kostjal puudub muu mistahes vara ja tema igakuine sissetulek on töövõimetuspension, mille suurus on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga. Vastupidine pole asja kohtuliku menetluse käigus tõendamist leidnud. Millestki ei järeldu, et kostja töövõime kaotus oleks ajutine. Kohus arvestades asjas kogutud tõendeid, leiab, et kostjalt väljamõistetava elatise mõistlik suurus on 1500 kr, lähtudes kohustatud isiku tervislikust seisundist, tema majanduslikest võimalustest ja arvestades samas lapse põhjendatud vajadusi, et tagada tema arenguks piisavad materiaalsed võimalused. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vastavalt PKS § 70 lg-le 1 elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi
- lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega annab PKS § 70 lg 2 võimaluse mõista kohustatud vanemalt elatis välja tagasiulatuvalt, nähes seejuures selle sätte kohaldamise eeldustena ette asjaolud, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid. Asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et kostja on 100% töövõimetu, seega esineb temalt elatise väljamõistmisel PKS § 61 lg 6 p-s 1 sätestatud asjaolu. Kuna PKS § 70 lg 2 viide PKS § 61 lg 6 sisalduvatele asjaoludele, s h kohustatud isiku töövõimetusele, on PKS § 70 lg 2 eesmärk vältida nimetatud asjaolu esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist). Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis pidanuks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2). Eeltoodut ja asja materjale arvestades ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatist PKS § 70 lg-st 2 lähtuvalt tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb elatis välja mõista elatise nõude kohtule esitamisest so 06.08.2007.a. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Ene Tsefels Kohtunik 3