2-07-51868/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-51868 Tsiviilasi EN avaldus IB vastu vanema õiguste määramiseks lapse suhtes Menetlusosalised ja nende Avaldaja EN(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Šemanski Puudutatud isik IB(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik DN(isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutused Kohtuistungi toimumise aeg Vladimir Puudutatud isiku DN määratud esindaja advokaat Helen Tomberg Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu; asukoht XXX; esindaja Marit Pauk) Keila vald (Keila Vallavalitsuse kaudu, asukoht XXX)
3. veebruar 2008 a. RESOLUTSIOON
4. Rahuldada EN avaldus.
5. Võtta IB ära vanema õigused lapse DN suhtes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta EN kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus tuvastas: EN esitas 13.12.2007 avalduse IB vastu vanema õiguste määramiseks lapse DN suhtes. Avalduse kohaselt on avaldaja ja IB kooselust XXX. a sündinud poeg DN. IB lahkus avaldaja juurest
6. a juulis ning jättis poja avaldaja kasvatada. Sellest ajast alates ei ole IB poja käekäigu ja tervise vastu huvi tundnud ega last materiaalselt toetanud. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 19.04.2004 Tallinna Linnakohtule hagi kostjalt vanema õiguste äravõtmiseks ja lapsele elatise saamiseks. Kuivõrd nimetatud kohtumenetluse ajal kostja lubas parandada oma käitumist lapse suhtes, asuda tööle ning vabatahtlikult maksta lapse ülalpidamiseks elatist, jõudis EN temaga kokkuleppele, mis kinnitati Tallinna Linnakohtu 04.04.2005 määrusega. Samuti loobus avaldaja vanema õiguste äravõtmise nõudest. 24.03.2005 kohtumäärusega on loobumine vastu võetud ja tsiviilasja menetlus lõpetatud. Pärast seda ei ole IB aga oma lubadusi täitnud, tema käitumine lapse suhtes ei ole muutunud. Samuti tekkisid uued alused käesolevas asjas avalduse esitamiseks. IB ei ole mõjuva põhjuseta täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Samuti ei ole IB täitnud kokkulepet elatise maksmise osas. Seisuga 01.10.2007 moodustab IB elatisevõlg 12 000 krooni. Avaldajale teadaolevatel andmetel on IB võetud kriminaalvastutusele kuritegude toimepanemise eest. Tulenevalt eeltoodust palub avaldaja võtta IB ära vanema õigused poja DN suhtes. 29.01.2008 on Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitanud arvamuse IB vanema õiguste määramise osas lapse DN suhtes. Arvamusest kohaselt on IB vanema õiguste määramise küsimus kohtus menetlemisel teist korda. Tsiviilasja nr 2/25-3581/04 menetlemisel jõudsid vanemad kokkuleppele, et IB hakkab maksma lapsele elatist. EN loobus hagist vanema õiguste äravõtmise osas.14.01.2008 Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonnas toimunud vestlusel EN selgus, et IB ei ole lapse kasvatamises osalenud. Pärast eelmise tsiviilasja lõppemist suhtles IB lapsega paar kuud ja siis huvi lapse vastu lõppes. Tänase päevani ei ole isal olnud võimalik lapsele taotleda Eesti kodakondsust, sest selleks on vaja esitada vanemate ühine avaldus. Eelmise tsiviilasja menetlemise käigus väitis IB, et lapse isa teeb talle takistusi lapsega kohtumiseks. Lastekaitse spetsialistide abiga kohtus IB oma pojaga, kuid emapoolse huvi puudumise tõttu on tänaseks kontaktid katkenud. EN leiab, et kuna IB lapse huvide eest ei seisa ja tema kasvatamises ei osale, siis tuleb temalt vanema õigused ära võtta. Elatist maksis IB EN sõnade kohaselt ühel korral. 01.10.2007 seisuga on Tallinna kohtutäitur Terje Tšapisi andmetel elatusraha võlg 12 000 krooni. IB võttis endale kohustuse osaleda igakuiselt lapse ülalpidamises, seda kohustustust ei ole ta pidanud vajalikuks täita. Eestkosteasutuse esindaja vestlusest DNiga selgus, et ta oma ema ei mäleta. Ta arvab, et kui ta emaga tänaval juhuslikult kohtuks, siis ta ema ära ei tunneks. D ei suutnud meenutada, millal ta emaga viimati kohtus või millal ta emaga viimati telefoni teel rääkis. Ema ei ole talle sünnipäevadeks ega jõuludeks saatnud kaarti ega kingitusi. D nimetas endale oluliste täiskasvanutena oma isa, vanaema ja vanaisa. Need on inimesed, keda ta usaldab, kes teda aitavad, kellega tal on vahva koos olla ning kelle poole ta võib alati oma muredega pöörduda. Sotsiaalhoolekande osakonnas toimunud vestlusel arvas D , et enam ta oma emaga kohtuda ei tahaks. Eestkosteasutuse esindaja 18.01.2008 vestlusel XXX Gümnaasiumi algklasside õpetaja T P-S selgus, et D on hästi kasvatatud, eakohaselt arenenud, aktiivne ja tubli noormees. Klassijuhataja on kohtunud D i isa E N , kes tunneb huvi lapse õppeedukuse ja tegemiste vastu koolis. Lastevanemate koosolekul osales samuti lapse isa. IB ei ole õpetaja kohtunud. Lapse ema ei ole käinud lastevanemate koosolekul, ei ole klassijuhatajale helistanud ega muul viisil lapse käekäigu vastu koolis huvi tundnud. IB seisukohta ei ole eestkosteasutusel õnnestunud välja selgitada. Vestlusest Keila valla lastekaitse spetsialistiga selgus, et ka nendel ei õnnestunud IB kontakti saada. Lastekaitse vanemspetsialist Marit Paukile on teada, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus on Harju Maakohtule esitanud avalduse IB vanema õiguste äravõtmiseks tema tütre K T , sünd XXX suhtes. Arvestades seda, et IB ei ole osalenud oma poja D i kasvatamises, ei ole huvi tundnud lapse arengu vastu, ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist, toetab eestkosteasutus EN avaldust ning leiab, et vanema õiguste äravõtmine IB on põhjendatud ja alaealise huvides. 2 Keila Vallavalitsus on teatanud kohtule, et Keila Vallavalitsuse sotsiaalteenistusel ei ole kokkupuuteid IB ning neile teadaolevalt IB ei ela Keila vallas. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Puudutatud isik IB vaidles avaldusele vastu ning leidis, et vanema õiguste äravõtmine ei ole õige. Eestkosteasutus ja DN esindaja toetasid avaldust. DN sünnitunnistustest (t lk 6) nähtub, et IB ja EN on tema vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on IB kohtuistungil isiklikult ära kuulanud. IB leiab, et vanema õiguste äravõtmine ei ole õige, kuid ei põhjendanud oma seisukohta. IB väitel avaldaja takistas tal lapsega suhtlemist. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. DN on sündinud XXX ja on seega hetkel 7-aastane. Lähtudes lapse vanusest on kohus lapse ära kuulanud. DNkinnitas, et ta ei tunne oma ema kuna ta ei ole kohtunud IB. Sünnipäevadeks ja jõuludeks ei ole ema saatnud talle kinke ega ole DNiga telefoni teel suhelnud. DN määratud esindaja arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab selle rahuldamist. Esindaja arvamusest nähtub, et DN jäi pärast vanemate lahkuminekut
7. a juulis elama isa juurde. Ema ei ole peale kodust lahkumist lapse käekäigu vastu huvi tundnud. Laps on alates
8. a suvest jätkuvalt ja katkematult olnud isa EN kasvatusel ja hoolitsusel. EN kinnitusel ei ole IB osalenud lapse kasvatamisel, hoolitsemisel ega ülalpidamisel. DN puudub emaga emotsionaalne side. Viimast korda nägi laps ema
9. a kevadel seoses kohtumenetlusega. D on elab viimased 4,5 aastat oma isa kasvatusel. Perekonna elukohaks on 3-toaline korter XXX. Käesoleval ajal käib korteris remont, mistõttu D ja EN elavad E isa korteris. Isa suhtub poisisse suure hoole ja armastusega. Lapsel on soojad ja usalduslikud suhted isapoolsete vanematega. D i elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele.
10. aasta suveni käis D Tallinna XXX Lasteaias. Rühmaõpetaja poolt tema kohta antud iseloomustuse kohaselt on D hästi arenenud, aktiivne, seltsiv, ettevõtlik, hästi hooldatud ja puhas laps. Lasteaiaga suhtlesid D i isa ja vanavanemad. Emaga lasteaiatöötajad kohtunud ei ole. Ka ei ole ema tundnud huvi lapse käekäigu järele lasteaias ega osalenud lasteaia korraldatud üritustel. D i määratud esindaja arvamusest nähtub, et käesoleval ajal õpib D Tallinna XXX Gümnaasiumis I klassis ning tema edasijõudmine ja õppeedukus on väga hea. D osaleb aktiivselt trennides, õpib inglise keelt, suhtleb sõpradega. Igapäevaselt D ema järele ei küsi. Ta on teadlik, et ema on kuskil olemas, kuid on harjunud, et temaga kontakt puudub. D i 3 esindaja vestluses D i isapoolse vanaemaga viimane kinnitas, et lapsel puudub suhe emaga, sest ema ei ole lapse vastu huvi tundnud. Ema ei ole võtnud ühendust ka lapsele tähtsatel päevadel (sünnipäev, jõulud, uus aasta). Lapse ema asukoha ja tegevuse kohta igasugused andmed puuduvad. D i määratud esindaja arvamusest nähtub, et lisaks D ile on IB ka noorem laps, XXX sündinud KT, kelle kasvatamisega ei ole IB samuti tegelenud. KT on oma isa IT vanemate NT ja VT kasvatusel. Käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-07-53076 Tallinna linna avaldus IB vanemaõiguste äravõtmiseks ja eestkoste seadmiseks KT suhtes. Märgitud tsiviilasja juurde on Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitanud kirjaliku tõendina Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna teatise, millest nähtuvalt on IB ajavahemikul 12.01.2007 kuni 27.11.2007 karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 151 järgi neljal korral. Käesoleval ajal viibib IB eelvangistuses XXXVanglas. D i määratud esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist IB pikaajaline soovimatus oma lapse eest hoolitseda ja huvi puudumine viimase käekäigu vastu, samuti IB sõltuvus narkootilistest ainetest. IB huvi puudumine on väljendunud ka ülalpidamise andmata jätmises, sest ema ei ole tundnud endal vastutust lapse rahalise toimetuleku eest. D i esindaja hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused, miks IBei oleks saanud täita vanemakohustusi. IBei ole võimeline pakkuma D ile turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu ja sõltuvuse tõttu narkootilistest ainetest. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks IBjääda õigust nõuda ülalpidamist oma pojalt. Seetõttu leiab D i määratud esindaja, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on see, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt mõjuva põhjuseta. Riigikohtu hinnangul on PKS § 54 lg 1 p 1 järgi vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine. D i esindaja on veendunud, et kontakti puudumine ema ja lapse vahel kokku 4,5 aasta vältel tõendab märgitud huvi puudumist ja annab aluse vanemaõiguste äravõtmiseks PKS § 54 lg 1 p 1 järgi. Tunnistaja N N (avaldaja ema) ütlustest nähtub, et
11. aasta suvel läks IB lapse juurest minema ja tagasi pole tulnud. Samuti tulevad tunnistaja aadressile IB trahvid poevarguste ja piletita bussisõidu eest. IB ei ole tunnistaja ütluste kohaselt käinud lapse sünnipäevadel ega käinud isegi siis, kui D läks esimesse klassi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et lapse suhted avaldajaga on head ning avaldaja alkohoolseid jooke ei tarvita. Käesoleval ajal lapsele ema ei meenu. Lasteaed XXX 08.10.2007 koostatud iseloomustusest (t lk 12) nähtub, et D i ema pole last lasteaeda viinud ega seal järel käinud. Samuti pole ema osalenud lasteaia koosolekutel, ühisüritustel, pidudel ega tundnud huvi lapse käekäigu vastu. OÜ M Perearstikeskuse väljastatud tõendist (t lk 13) nähtub, et alates teisest eluaastast on laps käinud seal vaid isa ja vanavanematega. Põhja-Tallinna Valitsuse esitatud arvamusest (t lk 40) nähtub, et IB vanema õiguste määramise küsimus on kohtus menetlemisel teist korda. Tsiviilasja nr 2/25-3581/04 menetlemisel jõudsid vanemad kokkuleppele, et IB hakkab maksma lapsele elatist. EN loobus hagist vanema õiguste äravõtmise osas. Samuti nähtub, et IB ei ole lapse kasvatamises osalenud. Käesoleva ajani ei ole isal olnud võimalik lapsele taotleda Eesti kodakondsust, sest 4 selleks on vaja esitada vanemate ühine avaldus. Lastekaitse spetsialistide abiga kohtus IB oma pojaga, kuid emapoolse huvi puudumise tõttu on käesolevaks ajaks kontaktid katkenud. Eestkosteasutuse esindaja vestlusest DN selgus, et ta oma ema ei mäleta. Ta arvab, et kui ta emaga tänaval juhuslikult kohtuks, siis ta ema ära ei tunneks. D ei suutnud meenutada, millal ta emaga viimati kohtus või millal ta emaga viimati telefoni teel rääkis. Ema ei ole talle sünnipäevadeks ega jõuludeks saatnud kaarti ega kingitusi. D nimetas endale oluliste täiskasvanutena oma isa, vanaema ja vanaisa, keda ta usaldab, kes teda aitavad, kellega tal on vahva koos olla ning kelle poole ta võib alati oma muredega pöörduda. Sotsiaalhoolekande osakonnas toimunud vestlusel arvas D , et enam ta oma emaga kohtuda ei tahaks. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 27.11.2007 teatest nähtub, et ajavahemikul 12.01.2007 – 09.11.2007 on IB neljal korral võetud vastutusele väärteomenetluse korras NPAS § 151 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna 18.01.2008 otsusest väärteoasjas nr 2318,07,012101 nähtub, IB on määratud rahatrahv 600 krooni selle eest, et ta 25.12.2007 Rocca Al Mare Prsimas möödus tahtlikult kassast tasumata kaubaga summas 706 krooni. Tallinna XXX Gümnaasiumi 08.02.2008 koostatud iseloomustusest nähtub, et D käib koolis alates septembrist 2007 ning käesoleva ajani ei ole lapse ema koolis veel nähtud. Samuti ei ole ema osalenud koosolekutel ega klassiüritustel. 09.11.2007 kohtuotsusest väärteoasjas nr 4-07-5585 nähtub, et IB on süüdi tunnistatud narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Samuti nähtub nimetatud otsusest, et IB on samaliigiliste väärtegude eest karistatud korduvalt. Avaldaja esitatud tõenditega, Põhja-Tallinna Valitsuse esitatud arvamusega, Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna 18.01.2008 otsusega, DN määratud esindaja arvamuse, 09.11.2007 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-07-5585 ja tunnistaja Nadežda Novikova ütlustega on leidnud kinnitust, et IB ei ole DN suhtes hoolimatuse, huvi puudumise, narkootiliste ainete kuritarvitamise ja õigusvastase käitumise tõttu vanemakohustusi täitnud ega suuda neid täita ka edaspidi. Kohus leiab, et asjakohatu ja tõendamata on IBväide, et isa takistab tal lapsega suhelda. Avaldaja ja eestkosteasutuse esitatud tõenditest nähtub, et IBei ole huvi puudumise ja hoolimatuse tõttu soovinud lapsega kohtuda. Lähtudes eeltoodust ning PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et IB tuleb võtta ära vanema õigused lapse DN suhtes. Kohus juhib tähelepanu PKS § 55 lg-tele 1-3, mille kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. PKS § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Viivi Villemson Kohtunik 5