Obsah (5)

§ 167§ 101§ 152§ 113§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

§-i 164 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 167

lg-de 1 ja 3 järgi lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale kõrvalkohustustest tulenevad õigused ning õigused intressile ja leppetrahvile. Seega on TN nõue

1. veebruari
2. a laenulepingust, mille ta omandas
3. mai 2004.a nõude loovutamise lepingu alusel, on 1 064 300,00 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 532 150,00 (MT’lt saadud põhivõlgnevuse nõue summas 900 000,00 krooni miinus TN poolt OÜ-le W loovutatud põhivõlgnevuse nõue 367 849,11 krooni) ning viivisenõue 532 150,00 krooni (tlk 29, tlk 100). TN nõue summas 453 396,55 krooni tuleneb MT ja AS-i MI(pankrotis) vahel
4. veebruaril 2004.a sõlmitud laenulepingust, mille täitmise eest TN vastutas
5. veebruaril
6. a MTja TN vahel sõlmitud käenduslepingu alusel, mis on tõendatud TN ja MT vahel sõlmitud käenduslepinguga (tlk 14A-15). Peale MT poolt nõude osalist loovutamist TN’le kohustus AS MI(pankrotis) tasuma MT13.06.2004.a 400 000,00 krooni (
7. veebruari 2004.a laenulepingu punkt 2.1.) (tlk 11-14). Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, järgides hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna AS MI(pankrotis) oma kohustust ei täinud, saatis MT TN’le kui käendajale teatise võlgnevuse tasumiseks (tlk 122). Vastavalt

§-le 142 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna AS MI(pankrotis) ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi, siis kohustus TN käendajana vastutama AS MI(pankrotis) kohustuste täitmise eest. TN tasus käendajana MTAS-i MI kohustuse summas 400 000,00 krooni

1. oktoobril
2. a (tlk 25). Tunnistaja MT ütlustega on tõendatud, et ta andis AS-ile MI(pankrotis) laenu 2003.a suvel 750 000, 00 krooni ja 2004.a kevadel 550 000,00 krooni, kokku 1,3 miljonit, et 2004 aastal lepiti kolmepoolselt kokku, et tunnistaja poolt AS-ile MI(pankrotis) üle kantud 1,3 miljonit krooni loeti tasutuks MT laenulepingu summana, et käendusleping oli TNga, et laenusumma tagastaja oli TN käendajana ning et teisi laenulepinguid AS-iga MI(pankrotis) sõlmitud ei ole.

§ 152

lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Seega tulenevalt käendaja tagasinõudeõigusest võlgneb AS MI(pankrotis) TN tema poolt MT tasutud 400 000,00 krooni.

§ 113

lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist kuni sama seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Vastavalt seadusele oli

1. ja
2. aastal intressimäär 9% aastas ning
3. aastal 9,25% aastas, seega on TN nõue viivisele summas 53 396,55 krooni (tlk 34) põhjendatud. TNnõue summas 233 876,00 krooni tuleneb ML ja AS-i MI(pankrotis) vahel
4. juunil
5. a sõlmitud laenulepingust, mille kohustuste täitmise eest TN vastutas tulenevalt
6. juuni
7. a ML ja TN vahel sõlmitud käenduslepingust. TN ja ML vahel
8. juunil
9. a sõlmitud käenduslepinguga (tlk 37-38) on tõendatud, et TN oli kohustatud vastutama ML ees AS-i MI(pankrotis) kohustuste täitmise eest, mis tulenesid
10. juuni
11. a laenulepingust (tlk 39-42). Lepingu alusel andis MLAS-ile MI(pankrotis) laenu summas 200 000,00 krooni, intressimääraga 2% kuus, tagasimakse tähtajaga 03.10.2003.a. Pangakonto maksekorraldusega (tlk 165) on tõendatud, et ML kandis laenulepingu järgse laenusumma 200 000,00 krooni
12. juunil 2003.a AS-i MI(pankrotis) arveldusarvele selgitusega ”laen vastavalt lepingule”. TN ja ML vahel 03.06.
13. a sõlmitud käenduslepingu (tlk 37-38) punkt 3.
14. kohaselt kohustub käendaja täitma laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused laenuandja ees juhul, kui laenusaaja ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Käenduslepingu punkti 3.
15. kohaselt käendaja kohustub täitma laenusaaja kohustuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates laenuandja sellekohase kirjaliku teate kättesaamist ning punkti 3.
16. kohaselt loetakse teade kätteantuks, kui teade on üleantud allkirja vastu või saadetud käendaja poolt näidatud aadressil. Panga maksekorraldusega (tlk 44) on tõendatud, et TN tasus käendajana ML’le
17. juunil
18. a laenulepingust tuleneva AS-i MI(pankrotis) kohustuse 17.05.
19. a summas 200 000,00 krooni. Tunnistaja ML ütlustega on tõendatud, et AS MI(pankrotis) ei täitnud endale lepinguga võetud kohustust, mistõttu ta pöördus kohustuse täitmiseks TN kui käendaja poole. Tunnistaja ütluste kohaselt eelistas ta seda teha suuliselt omavaheliste läbirääkimiste teel arvates, et kiri võib jääda vajaliku tähelepanuta. Tunnistaja ML ütluste kohaselt võttis ta TN ga korduvalt ühendust telefoni teel, kuni käendaja TN tasus AS-i MI(pankrotis) poolt tasumata võlgnevuse summas 200 000,00 krooni pluss kogunenud intressid. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tema ja TN vahel ei ole muid võlaõiguslikke suhteid, et ta luges TN tasutud summa MI (pankrotis) poolt tasutud summaks ega ole hiljem nõudnud nimetatud summat MI (pankrotis). Vastavalt

§ 144

lg 3 kehtib käendusleping ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. TN tasus ML’le 17.05.2004. a põhivõlgniku kohustuse summas 200 000,00 krooni laenuandja suulise teatise ning laenusaajalt vastavasisulise kinnituse saamise peale ning tulenevalt eelnimetatud

-i sättest ei saa lugeda TN poolt põhivõlgniku kohustuse täitmist laenuandjale alusetuks. Käendusleping on eelkõige laenuandja ja käendaja vaheline leping ning võlausaldaja poolt käendajale nõudeteatise vorminõude täitmata jätmine ei saa tuua kaasa olukorda, kus poolte käitumisega väljendatud kokkulepe suulise teatamise näol jätab käendaja ilma tagasinõudeõigusest laenusaaja vastu ning toob kaasa käendaja õiguste rikkumise. Kuna AS MI(pankrotis) ei ole lepingutest tulenevaid võlgnevusi tasunud on TN tulenevalt käendaja tagasinõudeõigusest AS-i MI(pankrotis) vastu nõue summas 200 000,00 krooni. Vastavalt seadusele oli 2004. ja 2005. aastal intressimäär 9% aastas ning 2006. aastal 9,25% aastas, seega on TNnõue viivisele summas 53 396,55 krooni (tlk 34) põhjendatud. TN intressi 33 876,00 krooni nõue (tlk 34) on

§ 113lg 1 tulenevalt põhjendatud.

Kostja seisukoht, et AS MI(pankrotis) võis MT’le, ML’le või TN’le võlgnevuse tasuda või et tegemist on tagantjärele sõlmitud või võltsitud dokumentidega on oletuslik ja tõenditega tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastuväide, et TN on võlgniku AS-i MI(pankrotis) lähikondne pankrotiseaduse mõttes ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Seega ei anna kostja AS-i HLE vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et TN hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses, seega tuleb tunnustada TN nõuet AS-i MI(pankrotis) pankrotimenetluses

1. mai
2. a nõude loovutamise lepingu alusel summas 1 064 300,00 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 532 150,00 ning viivisenõue 532 150,00 krooni, MT ja TN vahel
3. veebruari
4. a sõlmitud käenduslepingust summas 453 396,55 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 400 000,00 krooni ja seadusjärgne viivis 53 396,55 krooni ning TN ja ML vahel
5. juunil
6. a sõlmitud käenduslepingust summas 233 876,00 krooni, millest põhiosa on 200 000,00 krooni ja seadusjärgne viivis 33 876,00 krooni, kokku summas 1 751 572,55 krooni. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulu - riigilõivu kostja. Kohtunik: /allkiri/