Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt palub VV ennast määrata tütretütre AJ eestkostjaks. Lapse ema N U suri ning lapse isa MJ elab Tallinnas koos uue perekonnaga ja tal on 3 last. AJ vanemate abielu lahutati . VV töötab AS BE motoristina. Ta elab koos tütretütre AJ´ga XXXkahetoalises mugavustega korteris. Laps õpib XXX 7. klassis. Perekonna sissetulek on 11 700 krooni. Korter on puhas ja mugav, lapsel on olemas eraldi tuba, mis on sisustatud ajakohaselt. A. J on elanud vanaema peres koos emaga sünnist alates. Vanaema ja lapse omavahelised suhted on sõbralikud. Laps on täielikult VV hooldusel ning soovib jääda elama tema juurde. Selle kohta on ta andnud kirjaliku nõusoleku. Avaldaja on seisukohal, et VV määramine AJ´le eestkostjaks on igati põhjendatud ja kooskõlas huvidega. Puudutatud isikute seisukohad Ärakuulamisel VV avaldas, et jääb nõusoleku juurde, enda määramiseks AJ´le eestkostjaks. AJ on avaldanud tlk 12 avalduses, et on nõus VV määramisega temale eestkostjaks, mille juure jäi ka ärakuulamisel. AJ isa MJ avaldas ärakuulamisel, et on nõus, et laps oleks vanaema eestkoste all. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. AJ on jäänud vanemliku hoolitsuseta. Emana on lapse sünniakti kantud NJ, isana MJ. NJ (vastavalt abielutunnistusele nr.XXX alates XXX.a. N U ) suri XXX.a. Lapse isa ei ole lapse kasvatamisest osa võtnud ega talle regulaarset ülalpidamist andnud alates vanemate lahutusest . Käesoleval ajal on lapse ja isa vaheline suhtlemine juhuslik, A valikul passiivne. A elas koos oma emaga vanaema peres alates sünnist kuni 2006.a. Siis asus tüdruk koos emaga elama Tallinna ja käis 2006/2007.õppeaastal XXX. Pärast ema surma kolis A tagasi oma emapoolse vanaema, eestkostetavaks taotletava VV koju ja tema kasvatusele. A sõnul on tal kõige lähedasem suhe just vanaema V ja soov pärast ema surma tema juurde elama asuda pärines A endalt. Vastavalt PkS § 92 lg-le 2 seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. PkS § 92 lg 3 lubab eestkostet seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. AJ ema, kelle kasvatusel ta viibis, on surnud ja isa tema igapäevasest kasvatusest osa ei võta. Seega on A jäänud ilma igapäevasest vanemlikust hoolitsusest, mistõttu on täidetud seaduses sätestatud eeldused alaealise üle eestkoste seadmiseks. Seetõttu jääb sisuliselt otsustada üksnes eestkostja valik. Eestkosteasutus taotleb määrata eestkostjaks VV. VV on andnud selleks oma nõusoleku. V.V soovis enda eest hoolitsema ka alaealine AJ. Lapse esindaja leiab, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud suure põhjalikkusega ning see valik vastab lapse huvidele parimal viisil. Vastavalt Narva linna Sotsiaalabiameti 17.01.2008.a. antud arvamusele on VV elukohaks on 2-toaline korter XXX. Kodus on A tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. Alaealise kasutada on omaette tuba koos kõige talle eluks vajalikuga. Tegemist on alaealise harjumuspärase keskkonnaga, sest seal on ta elanud praktiliselt kogu elu. Vanaema suhtumine tüdrukusse on hell ja hoolitsev. Nende suhted on väga lähedased. Vanaema poolt korraldatuna on A igapäevane elu praegu sellise stabiilsusega, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. Käesoleval ajal õpib A XXX 7.klassis. Samas koolis on tüdruk õppinud alates 2001.aastast, olles vaid vahepeal seoses ema elukohamuutusega ühe õppeaasta XXX. Seega on ka koolikeskkond talle harjumuspärane. Alaealise esindaja on veendumusel, et vanaema lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse huvidega. VV kasvatusel elades on Ale tagatud hoolitsuse adekvaatsus. Juba varsti aasta jooksul täidab V.V A suhtes vanema kohuseid, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. Oma isikuomaduste poolest sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. V.V töötab AS-s BE motoristina ja omab regulaarset sissetulekut. Lisaks A emale on V.V kasvatanud üles poja, kes elab oma perega ja 2 lapsega samuti XXX. Omavaheline suhtlemine on tihe. Seega on V.V märkimisväärne kogemus ja sügavad teadmised suhtlemisest lastega ja laste vajadustest. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Narva Perekonnaseisuosakonna XXX. koostatud sünniakti nr XXX kohaselt AJ emaks NUja isaks MJ. Tallinna Perekonnaseisuameti XXX.a. koostatud surmaakti nr XXX kohaselt on NU surnud XXX.a. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealise AJ vanemate lahkumineku ja ema surma tõttu kujunenud olukord, kus laps, alaealine AJ, on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud vanaema juures peale ema surma ning vanaema on tema eest hoolt kandnud. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isikud, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele AJ´le eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse vanemate lahkumineku ja hiljem ema surma tõttu on jäänud lapsele tagamata vanemate elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud tema vanaema VV. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. VV on avaldanud soovi hakata alaealise eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 11). Ärakuulamisel kohtus jäi VV avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealist kasvatama. Kohus on ära kuulanud ka AJ, kes on kirjaliku avaldusega ( tlk 12) kinnitanud, et on nõus VV määramisega temale eestkostjaks, mille juure jäi ta ka ärakuulamisel. Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning VV soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise AJ huvides on määrata talle eestkostjaks VV. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud vanemate lahkumineku ja ema surma tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud tema vanaema VV, on alaealise huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et VV on sobilik täitma AJ eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata AJ eestkostjaks VV, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt
lg 1 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval ajal on AJ 14-aastane võib ta eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 200 krooni.
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.