TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-641 Otsuse kuupäev 27.11.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Heti Nõmme kaebus ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni 04.05.1995 otsusele nr 97-
- Asja läbivaatamise kuupäev 15.11.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Heti Nõmme ja
- isiku Jana Nõmme esindaja Eha Nõmm, vastustaja - ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni esindaja Inge Kottisse, kolmas isik Linda Kalme. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni 04.05.1995 otsusega nr 97-18 tunnistati Kalev Kalme omandireformi õigustatud subjektiks Pala vallas August Kuusele kuulunud Adojaani nr 18 talu ¼ osas maale ja täies ulatuses tagastatavatele hoonetele ning Kalju Kalme õigustatud subjektiks sama talu ¼ osas maale. Heti Nõmm on esitanud Tallinna Halduskohtu kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni 04.05.1995 otsuse nr 97-18 tühisuse tuvastamist. Kaebuse esitaja arvamuse kohaselt on vaidlusalune maakonnakomisjoni otsus haldusmenetluse seaduse § 63 kohaselt tervikuna tühine (kõik otsuse punktid tühised). Kaebuse kohaselt ei saanud ega tohtinud vara ühistamise aktis märgitud hooned olla omandireformi objektiks, sest need ei olnud omandireformi läbiviimise ajal enam ühistatud vara. Hooned olid endisele omanikule tagastatud, kuna need ei olnud enam majandi arvel. Hooned ei kuulunud omandireformi käigus tagastamisele, kuna olid füüsilise isiku heauskses omandis. 1966.a. omandas Eha Nõmme ämm Helmi Nõmm Adojaani-18 taluhooned otse omanikult, August Kuuselt. Kuni nimetatud maakonnakomisjoni otsuseni teadis kaebuse esitaja end olevat täieõiguslik omanik ka kõrvalhoonete suhtes. Kõrvalhooned loetakse elamu päraldisteks ja eeldatakse, et see, kellele võõrandatakse elamu, automaatselt omandab ka päraldistena kõrvalhooned. Kuna kõrvalhooned olid amortiseerunud, laudast olid alles vaid müürid, taastas Uno Nõmm omanikuna kõrvalhooned. Sel ajal ei teadnud ta kellegi soovi ega ka õigust neile hoonetele. Ta poleks iialgi hakanud investeerima hoonetesse, mis polegi tema omand. 04.05.1995 maakonnakomisjoni otsuse alusel sai kaebuse esitaja kõrvalhoonetest äkki õigusvastaselt võõrandatud vara. Sellel otsusel ei ole põhjendusi. Motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel haldusakt on antud. Kaebuse esitaja ema Eha Nõmm hankis iseseisvalt arhiivist ja pädevatelt inimestelt tõendeid, mis kinnitasid, et laut kanti maha 1952.a., samal ajal ka ait, ühtlasi loobus majand nende omandist. Eha Nõmm elab juba
- aastast kohapeal. Majand pole selle aja jooksul neid hooneid vallanud, aga iga valdajat loetakse tema valduse ajal omanikuks. Eha Nõmm tegi kindlaks, et reformikomisjon ei olnudki koostanud mingit toimikut selle juhtumi kohta, sest kõik asjaolud, mis ühistatud vara tagastamise ja kompenseerimise korra järgi toimikusse pidi koguma, olid esitamata. Ainus fakt, mis oli kindlaks tehtud, oli see, et kõrvalhooned ühistati
- aastal. Mis edasi nende hoonetega juhtus, oli kindlaks tegemata. Toimiku järgi, kus oli ainult üks fakt, ei saanud maakonnakomisjon mingisugust õiguspärast seisukohta võtta, kõik vajalikud tõendid olid kogumata ja neid ka ei arvestatud maakonnakomisjoni otsuse tegemisel. Haldusorgan peab arvestama kõiki tõendeid koostoimes. Omandireformi käigus ei tohtinud tekitada uut ülekohut, aga nii see on juhtunud, kui kaebuse esitaja omandit tuvastamata tehti Kalmest, kellel selleks seaduste järgi ei ole mingit õigust, õigustatud subjekt Eha, Heti ja Jana Nõmmele kuuluvate hoonete osas. Kaebuse esitaja omandi suhtes kellegi teise õigustatud subjektiks määramine kahjustab Heti Nõmme jt. õigusi igal juhul, olgu või moraalselt. Ka kompenseerimine kahjustab Heti Nõmme subjektiivseid õigusi ja lisaks veel kõigi teiste maksumaksjate huve. ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni vastuväited kaebusele Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, kuna kaebus on aluseta ning kaevatavas otsuses Haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 sätestatud tühisuse aluseid ei esine. Vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel on maakonnakomisjon järginud õigusaktides omandireformi objektide ning omandireformi õigustatud subjektide kindlaksmääramiseks sätestatud korda ning otsus vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjoni 04.05.1995 otsuse nr 97-18 punktiga 1 luges maakonnakomisjon kindlakstehtuks, et omandireformi objektiks on Pala valla "Adojaani nr 18" talu maa (kinnistu nr 936 suurusega 40,12 ha) ja ühistatud vara; otsuse punktis 2 loeti tõendatuks, et punktis 1 nimetatud vara kuulus õigusvastaselt võõrandamise ajal järgmistele isikutele, kes vastavad "Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse" (edaspidi ORAS) §-s 7 toodud nõuetele: maa kuulus õigusvastaselt võõrandamise ajal võrdsetes ½ mõttelistes osades Villem Kreosele ja Taavet Reinholdile ning ühistatud vara omanik oli selle ühistamise ajal August Kuuse. Otsuse punktis 3 tunnistati omandireformi õigustatud subjektideks otsuse punktis 1 näidatud vara tagastamise või selle kompensatsiooni suhtes järgmised isikud: maaomaniku Villem Kreose tütrepoeg ja ühistatud vara omaniku õepoeg Kalev Kalme – ¼ osas talu maast ja täies ulatuses tagastatavatele hoonetele ning maaomaniku Villem Kreose tütrepoeg Kalju Kalme ¼ osale talu maast. Otsuse punktis 6 on märgitud rahuldamata jäetud taotlused: rahuldamata jäeti Olev Kase taotlus "Adojaani nr 18" talu maale ja August Kuuselt ühistatud varale, kuna taotleja ei kuulu ORAS §-s 8 märgitud õigustatud subjektide hulka, sest sugulussuhe Villem Kreosega on tõendamata, samuti jäeti rahuldamata Kalev Kalme taotlus ühistatud varale, välja arvatud tagastatavad hooned, kuna taotleja ei kuulu ORAS §-s 8 märgitud õigustatud isikute hulka. ORAS § 8 2 kohaselt ei ole endise omaniku õdede ja vendade lapsed õigustatud õigusvastaselt võõrandatud vara taotlema, kuid "Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse" kohaselt on neil õigus taotleda tagastataval maal asuvaid hooneid nende tagastamise võimalikkuse korral. Otsuse punktis 7 on märgitud otsusele edasikaebamise kord: sel ajal kehtinud seaduse kohaselt võis kaebuse otsuse peale esitada Jõgeva Maavalitsusele 10 päeva jooksul otsuse saamise päevast arvates. Maakonnakomisjoni otsuse adressaadid on õigusvastaselt võõrandatud maa ja vara tagastamise ja kompenseerimise nõude esitanud isikud, kelle avaldusi maakonnakomisjon lahendas: Kalev Kalme, Kalju Kalme ja Olev Kask. Kaebuse esitamise põhjuseks on see, et maakonnakomisjoni 04.05.1995 otsuse nr 97-18 alusel tagastati Kalev Kalmele "Adojaani nr 18" talu maal asuvad August Kuuselt ühistatud hooned, mis kaebuses toodud väidete kohaselt kuuluvad alates
- aastast kaebuse esitaja perekonnale. Maakonnakomisjon ei saa nõustuda maakonnakomisjoni otsuse tühisuse tuvastamise kaebuses toodud põhjenduste ja seisukohtadega. Kuna antud asjas taotletakse maakonnakomisjoni 04.05.1995.a. otsuse nr 97-18 tühisuse tuvastamist, saab tugineda ainult neile asjaoludele, mis vastavalt kehtivale seadusandlusele on haldusakti tühisuse tuvastamise aluseks. Haldusakti tühisuse alused on toodud haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2, mille kohaselt haldusakt on tühine, kui 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellega ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Eha Nõmme poolt ühistatud hoonete tagastamise vaidlustamise menetluses on Riigikohtu halduskolleegium oma 07.03.2003 kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 asunud seisukohale, et kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Muuhulgas võib Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 kohtumääruse kohaselt haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Vaidlusaluse otsusega tunnistas maakonnakomisjon omandireformi õigustatud subjektiks Kalev Kalme, kellele Ranna ühismajandi põllumajandusreformikomisjoni 04.10.1996 otsusega on ühistatud hooned tagastatud, 07.10.1996 aktiga on hooned Kalev Kalmele üle antud, samuti on Kalev Kalmele Pala Vallavalitsuse 06.03.2001 korraldusega nr 49 tagastatud nimetatud hoonete alune maa ning tagastatud "Tubli" katastriüksused on Jõgeva Maakohtu kinnistusosakonna poolt kantud kinnistusraamatusse. Kaebuse esitaja taotlus maakonnakomisjoni 04.05.1995 otsuse nr 97-18 tühisuse tuvastamiseks on motiveerimata ja alusetu, kuna ühtegi haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 toodud haldusakti tühisuse alust otsuses ei esine. Otsuses on märgitud, et tegemist on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjoni otsusega, otsuse adressaadid on märgitud otsuse osundatud punktides 3 ja 6 ning punkti 7 lõikes 2, otsuse on andnud pädev haldusorgan, kuna vastavalt ORAS § 14 lõikele 1 ja § 16 lõikele 2 ning Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korrale" (edaspidi Kord) kuulub otsuses tuvastatud asjaolude ning omandireformi õigustatud 3 subjektide kindlaksmääramine ainult õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjoni pädevusse. Maakonnakomisjoni otsus ei saa olla tühine ka haldusmenetluse seaduse § 63 lõike 2 punktis 4 toodud alusel, sest sellega ei kohustata kedagi toime panema õigusrikkumist. Maakonnakomisjoni otsus ei ole kohustav haldusakt, sellega tuvastatakse üksnes vara tagastamise või kompenseerimise nõude läbivaatamiseks vajalikud asjaolud - otsus ei kohusta kedagi omandireformi objektiks tunnistatud vara õigustatud subjektile üle andma ega lõpeta isiku, kelle valduses see vara on, õigusi sellele varale. Teise isiku omandiõigust lõpetavaks aktiks oli Ranna ühismajandi põllumajandusreformikomisjoni otsus ühistatud aida ja lauda Kalev Kalmele tagastamise kohta, kuid reformikomisjoni otsus ei ole käesolevas asjas vaidluse esemeks. Samuti ei saa väita, et otsusest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita, kuna otsus on täidetud. Kaebuses on asutud seisukohale, et maakonnakomisjoni otsus on õigusvastane, kuna "Adojaani nr 18" talu hooned on omandireformi objektiks tunnistatud ebaõigesti, arvestamata hoonete kuuluvust otsuse tegemise ajal. Kaebuses väidetakse, et ühistatud hoonetena omandireformi objektiks tunnistatud ühistatud laut ja ait kuulusid maakonnakomisjoni otsuse tegemise ajal vastavalt asjaõigusseaduse sätetele kaebuse esitajale ning kaasomanikele Eha Nõmmele ja Jana Nõmmele ning hoonete omandireformi objektiks tunnistamisega rikuti kaebuse esitaja ja kaasomanike põhiseaduslikku õigust omandi puutumatusele. Nimetatud asjaolud ei saa olla aluseks haldusakti tühisusele, nagu kaebuse esitaja ekslikult leiab. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 kohtumäärusele saab juhul kui haldusakt ei ole tühine, huvitatud isik oma õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega, kuid nimetatud kaebuste kohtule esitamise tähtajad on ammu möödunud. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud korra kohaselt oli omandireformi käigus vara tagastamist või kompenseerimist taotlenud isikutel õigus 10 päeva jooksul otsuse saamisest arvates õigus pöörduda kaebusega maavanema poole, maavanema otsusega mittenõustumise korral võis taotleja ühe kuu jooksul edasi kaevata õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjonile. Maakonnakomisjoni 04.05.1995 otsust nr 97-18 eelpool nimetatud korras vaidlustatud ei ole ning seetõttu ei saa käesolevas asjas, milles taotletakse vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamist, tugineda väidetele, mis kaebaja arvates tõendavad otsuse õigusvastasust. Heti Nõmm esitas maakonnakomisjonile esmakordselt taotluse vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamise nõudes
- aasta veebruaris. Nimetatud avalduses palus Heti Nõmm, tuginedes haldusmenetluse seaduse § 63 lõikele 4, maakonnakomisjonil tuvastada oma 04.05.1995 otsuse nr 97-18 tühisus, kuna haldusakti andnud organ võib osundatud sätte kohaselt haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Kuna haldusakti tühisuse tuvastamine haldusorgani enda poolt eeldab haldusakti õigusvastasust, leidis komisjon, et otsuse tühisuse tuvastamise nõue ei kuulu rahuldamisele, sest otsus vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ning selle vastuvõtmisel on komisjon järginud Korras esitatud nõudeid. Eeltoodust lähtuvalt selgitati Heti Nõmme taotlusele antud vastuses maakonnakomisjoni pädevust ning ülesandeid, samuti asjaolusid, mida kehtiva seadusandluse alusel maakonnakomisjon saab ja peab arvesse võtma. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 16 lõike 2 kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjoni ülesandeks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks avalduse esitanud isiku õigustatud subjektiks tunnistamise otsustamine. Komisjon peab otsuste vastuvõtmisel järgima ORAS § 16 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korras" sätestatud nõudeid. Nimetatud Korraga on avalduste läbivaatamiseks ja õigustatud subjekti kindlaksmääramiseks kehtestatud alljärgnevad reeglid. 4 Pärast avalduse vastuvõtmist vaatab kohalik komisjon avalduses esitatud andmed ja tõendid läbi ning analüüsib ja kontrollib neid. Avalduste ja tõendite läbivaatamisel tuleb kontrollida või kindlaks määrata: kas avalduses märgitud vara vastab ORAS §-s 11 sätestatule ning kas on tõendatud vara koosseis ja väärtus õigusvastase võõrandamise hetkel; kas avalduses märgitud vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule, s.t. endisele omanikule; kas avalduses märgitud vara on võõrandatud viisil, mis on sätestatud ORAS §-s 6, ja kas taotleja kuulub seaduses loetletud õigustatud subjektide hulka. Kalev Kalme esitas seaduses sätestatud tähtaja jooksul avalduse, milles ta taotles "Adojaani nr 18" talu maa ning ühistatud vara tagastamist ja kompenseerimist. Avalduste läbivaatamisel kontrolliti, kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud. Vastavalt ORAS §-le 6 on õigusvastaseks võõrandamiseks vara kollektiviseerimine (ühistamine), vara õigusvastane võõrandamine peab olema toimunud ajavahemikus
- juunist 1940.a. kuni
- juunini 1981.a. (kaasa arvatud). Vara ühistamine kollektiviseerimise käigus tõendatakse vastavalt Korra punktile 16 asutatud kolhooside või nende õigusjärglaste tõendite, arhiivitõendite või muude dokumentidega. Vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste läbivaatamisel tuleb kindlaks teha vara koosseis: õigusvastaselt võõrandatud maa, muud loodusobjektid, laevad, ehitised, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed. Avalduses märgitud sellise vara koosseisu õigusvastase võõrandamise hetkel tõendatakse Korra punti 17 kohaselt arhiivide, muude organisatsioonide poolt väljastatud teatiste või muude dokumentidega (õiendid, tõendid jms.). Avalduste läbivaatamisel ja tõendite hindamisel tuleb kindlaks määrata vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel. Kui vara endine omanik on surnud, tuleb nimetatud asjaolusid tõendada taotlejal. Vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tuleb tõendada, et omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud omanikule. Nimetatud asjaolu tõendatakse punkti 21 kohaselt arhiividokumentide, teiste organisatsioonide poolt väljastatud teatiste või muude dokumentidega. Seega pidi komisjon õigustatud subjekti kindlaksmääramiseks tuvastama eelpool nimetatud asjaolud (vara õigusvastase võõrandamise, kusjuures vara ühistamist kollektiviseerimise käigus loetakse vara õigusvastaseks võõrandamiseks, võõrandatud vara koosseisu, vara võõrandamiseaegse omaniku) vara võõrandamise aegse seisuga. Otsuse vastuvõtmise ajal oli toimikus olemas vara ühistamise akti ärakiri, millele hiljem on lisatud Jõgeva Maa-arhiivi poolt tõestatud akti koopia. Nimetatud dokumentidega on tõendatud, et vara võõrandati õigusvastaselt kolhoosile Peipsi ühistamise teel, vara võõrandamisaegne omanik oli August Kuuse ning võõrandatud vara koosseisu kuulusid hoonetest laut, põhusara ja ait. Perekonnaseisudokumentidega on tõendatud, et avalduse esitanud Kalev Kalme on vara ühistamisaegse omaniku August Kuuse õepoeg ning vastavalt "Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seadusele" oli Kalev Kalme õigustatud ühistatud hoonete tagastamist nõudma. Eelpool loetletud dokumentide alusel võttis õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjon vastu 04.05.1995 otsuse nr 97-18, millega tunnistati Villem Kreosele kuulunud Õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes omandireformi õigustatud subjektideks endise maaomaniku Villem Kreose tütrepojad Kalev Kalme ja Kalju Kalme ning vastavalt avaldusele Kalev Kalme August Kuuselt ühistatud tagastatavate hoonete suhtes. 5 Otsuse vastuvõtmisel ja teatavakstegemisel on järgitud Korra punktides 34 ja 35 sätestatud nõudeid, otsus on vormistatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni poolt 04.05.1992 kinnitatud vormi kohaselt, kusjuures otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud ORAS § 16 lõike 2 kohaselt oli keskkomisjoni otsuse täitmine maakonnakomisjonile kohustuslik. Vastuvõetud otsus on seaduslik ning otsuse vastuvõtmisel on järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid. Kaebuse alusena toodud asjaolud (omandireformi objektiks oleva vara omandiõigus maakonnakomisjoni otsuse tegemise ajal ja muud omandireformi objektiks oleva vara tagastamist välistavate asjaolude esinemine) kuulusid kindlakstegemisele vara tagastamise otsustamisel. Vastavalt põllumajandusreformi seaduse § 5 lõike 3 punktile 2 kuulus ühistatud vara tagastamise ja kompenseerimise otsustamine põllumajandusreformikomisjoni pädevusse. Maakonnakomisjon on vastavalt ORAS § 14 lõikele 1 ja § 16 lõikele 2 ning Korra punktidele 15, 34 ja 36 ning Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" punktidele 7` ning 19-22 pädev kindlaks määrama nii omandireformi objektiks oleva vara (seejuures arvestamata, kellel kuulub kõnesolev vara taotluse läbivaatamise aja seisuga) kui ka selle tagastamist või kompenseerimist taotlevad õigustatud subjektid. Kõik küsimused, mis seonduvad reformivara omandiõigusega vara tagastamise otsustamise hetkel ja võimalusega see vara õigustatud subjektidele tagastada, kuulusid maakonnakomisjoni otsuse vastuvõtmise ajal ja kuuluvad ka käesoleval ajal lahendamisele pärast maakonnakomisjoni otsust toimuvas vara tagastamise või kompenseerimise menetluses, kuid see menetlus ei ole käesoleva kohtuasja esemeks. Eha Nõmme poolt maakonnakomisjoni 04.05.1995 otsuse nr 97-18 tühisuse tuvastamiseks esitatud kaebus on Tartu Halduskohtu 16.09.2005 otsusega haldusasjas nr 3-05-370 jäetud rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus jättis oma 02.03.2006 otsusega Eha Nõmme apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus ei andnud 24.05.2006 määrusega Eha Nõmme kassatsioonkaebusele menetlusluba. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et maakonnakomisjoni vaidlusaluses 04.05.1995 otsuses nr 97-18 ei esine tühisuse aluseid. Kolmanda isiku Jana Nõmme seisukoht Kolmas isik Jana Nõmm nõustus täielikult kaebuse esitaja seisukohtadega. Kolmanda isiku Linda Kalme seisukoht Kolmas isik Linda Kalme leidis, et kaebus on alusetu ning palus selle rahuldamata jätta. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Heti Nõmm on esitanud kohtule tuvastamiskaebuse, millega taotleb teha kindlaks ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni 04.05.1995.a. otsuse nr 97-18 tühisus.
- märtsi 2003.a. määruses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 märgib Riigikohtu halduskolleegium: Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. 6 Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Seega tuleneb haldusakti tühisus otseselt seadusest ja pädev organ või kohus võib tühisuse tuvastada. Tühisuse tuvastamine ei muuda iseenesest olemasolevaid õigussuhteid. Haldusakti tühisuse alused on toodud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lõikes 2, mille kohaselt haldusakt on tühine, kui 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Antud juhul ei esine HMS § 63 lg-s 2 sätestatud aluseid ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni 04.05.1995 otsuse nr 97-18 tühisuse tuvastamiseks.
- Vaidlust ei ole selles, et otsusest, mille tühisuse tuvastamist kaebaja taotleb, selgub haldusakti andnud organ. Selleks on Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjon.
- Vaidlustatud haldusakt ei ole tühine ka HMS § 63 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel. Maakonnakomisjoni otsuse adressaatideks on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks avalduse esitanud isikud – antud juhul Kalev Kalme, Kalju Kalme ja Olev Kask. Otsuse adressaadid on märgitud vaidlustatud otsuse punktides 3 ja 6 (tl 6). 3)
- mai 1995.a. otsuse nr 97-18 on vastu võtnud pädev haldusorgan – Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjon. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohalik komisjon (maakonnakomisjon) on tulenevalt seadusest ja seaduse alusel antud õigusaktidest pädev kindlaks määrama nii omandireformi objektiks oleva vara, kui ka selle tagastamist või kompenseerimist taotlevad õigustatud subjektid (ORAS § 16 lg 2, Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord", samuti Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“). Seega ei esine ka HMS § 63 lg 2 p-s 3 nimetatud tühisuse alust. 4) Samuti ei ole komisjoni vaidlustatud otsus tühine HMS § 63 lg 2 p-is 4 toodud alusel, sest sellega ei kohustata kedagi toime panema õiguserikkumist. Kõnesolev maakonnakomisjoni otsus ei ole kohustav haldusakt. Sellega on tuvastatud üksnes teatud vara tagastamise või kompenseerimise nõude läbivaatamiseks vajalikud asjaolud – nimetatud haldusakt ei kohusta kedagi omandireformi objektiks tunnistatud vara õigustatud subjektile üle andma. Komisjoni otsus ei lõpeta ka isiku, kelle valduses või omandis see vara on, õigusi sellele varale. Teise isiku omandiõigust lõpetavaks haldusaktiks saab ühistatud vara puhul olla vaid ühismajandi reformikomisjoni otsus ühistatud vara tagastamise kohta, milline ei ole aga käesolevas asjas vaidluse esemeks. 7 Vaidlusalune maakonnakomisjoni otsus ei ole tühine ka HMS § 63 lg 2 p-is 5 märgitud alusel, sest sellest selguvad üheselt mõistetavalt õigustatud subjektide Kalev Kalme ja Kalju Kalme õigused õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja maa tagasitaotlemiseks ning otsusega ei panda sellega kellelegi ebamääraseid ega vastuolulisi kohustusi. Otsusest tulenevad õigused on akti adressaadid realiseerinud. Nii on ühistatud hooned Kalev Kalmele tagastatud Ranna ühismajandi reformikomisjoni 04.10.1996 otsusega, 07.10.1996 aktiga on hooned Kalev Kalmele üle antud, Pala Vallavalitsuse 06.03.2001 korraldusega nr 49 on tagastatud nimetatud hoonete alune maa ning "Tubli" katastriüksused on Jõgeva Maakohtu kinnistusosakonna poolt kantud kinnistusraamatusse (tl 6870). Asjaolu, et kõnesolevas otsuses ei ole mainitud Heti Nõmme õigusi seoses omandireformi objektiks tunnistatud Adojaani nr 18 hoonetega, ei muuda vaidlusalust otsust isikute õiguste ja võimalike kohustuste osas ebaselgeks ega vastukäivaks. Nõuded maakonnakomisjoni otsuse sisule sätestab „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 19, mille järgi kohaliku komisjoni otsuses tuvastatakse või määratakse kindlaks vara võõrandamise õigusvastasus, vara endine omanik, vara koosseis, õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist. Nimetatud kord ei näe ette seda, et maakonnakomisjon peaks oma otsuses ära märkima isiku, kes on omandireformi objektiks oleva vara omanikuks või valdajaks otsuse tegemise ajal. Heti Nõmm on esitatud kaebuses leidnud, et vaidlustatud maakonnakomisjoni otsus on tühine seetõttu, et Adojaani nr 18 talu kõrvalhooned (laut ja ait) on tunnistatud omandireformi objektiks ja K. Kalme nende osas omandireformi õigustatud subjektiks ebaõigesti, sest nende hoonete tegelikud omanikud on Eha, Jana ja Heti Nõmm. Need väited ei ole antud juhul asjassepuutuvad. Nimetatud asjaolud ei saa olla aluseks haldusakti tühisusele, nagu kaebaja ekslikult leiab. Käesolevas asjas, milles taotletakse maakonnakomisjoni otsuse tühisuse tuvastamist, ei saa tugineda väidetele, mis kaebaja arvates tõendavad otsuse õigusvastasust. Vastustaja on õigesti märkinud, et kõik küsimused, mis seonduvad reformivara omandiõigusega vara tagastamise otsustamise hetkel ja võimalusega see vara õigustatud subjektidele tagastada, kuulusid maakonnakomisjoni otsuse vastuvõtmise ajal ja kuuluvad ka käesoleval ajal lahendamisele pärast maakonnakomisjoni otsust toimuvas vara tagastamise või kompenseerimise menetluses. Vara tagastamise menetluses vastu võetud haldusaktide hindamine ei ole aga käesoleva kohtuasja esemeks. Vastavalt põllumajandusreformi seaduse § 5 lõike 3 punktile kuulus ühistatud vara tagastamise või kompenseerimise otsustamine põllumajandusreformi komisjoni pädevusse. Vaidlusalused hooned (laut ja ait) on Kalev Kalmele tagastatud 04.10.1996.a. Ranna ühismajandi põllumajandusreformi komisjoni otsusega. Eha Nõmme kaebus Ranna ühismajandi reformikomisjoni 04.10.1996 otsuse tühisuse tuvastamiseks on Tartu Halduskohtu 29.oktoobri 2003.a. otsusega jäetud rahuldamata. Kohtuotsus Tartu Ringkonnakohtu
- veebruari 2004.a. otsusega. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja jaoks ei saanud nimetatud haldusaktist tulenevalt järgneda ka vara tagastamise menetluses mingeid õigusvastaseid tagajärgi. Heti Nõmm. Eha Nõmm ja Jana Nõmm on pidanud end vaidlusaluste hoonete omanikeks alusetult. On olemas jõustunud kohtuotsus Eha Nõmme, Heti Nõmme ja Jana Nõmme hagis Kalev Kalme vastu omandiõiguse tunnustamiseks Pala vallas Raatvere külas asuvate lauda ja aida suhtes. Jõgeva Maakohtu
- septembri 2005.a. otsusega tsiviilasjas 2-162/04 jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole Helmi Nõmmel (ja seetõttu ka tema pärijatel ) vaidlusaluse aida ja 8 lauda suhtes kunagi omandiõigust tekkinud. Eelnimetatud kohtuotsus jõustus Riigikohtu 20.12.2006.a. määrusega (tl 110-114). Lähtudes kohtuotsuse eeltoodud põhjendustest ning tuginedes HKMS § 26 lg 1 p-le 6 jätab kohus Heti Nõmme kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 9