← Eesti

3-07-566/8

Obsah (5)§ 24§ 12§ 29§ 40§ 22

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-566 Otsuse kuupäev 19. november 2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi MTÜ KÜ Tiigi kaebus Tarvastu Vallavalitsuse

§ 24lg 1 p-dele 2 ja 6 ning Tarvastu valla ehitusmääruse p-le 24.3.

Korralduse nr 27 peale esitas KÜ Tiigi 09.02.2007 vaide. 20.02.2007 vastas vallavanem Alar Karu kirjaga ja teatas, et Tarvastu Vallavalitsusel ei ole õigust väljastada ehitusluba Tiigi tn 2 lokaalkatlamaja ehitamiseks. KÜ Tiigi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse esitaja palus tühistada Tarvastu Vallavalitsuse 22.

  1. 2007 korraldus nr 27 "Ehitusloa väljastamisest keeldumine" täielikult ja kohustada Tarvastu Vallavalitsust välja andma MTÜ KÜ Tiigi poolt 11.
  2. 2007.a. taotletud ehitusluba. Asja kohtuliku arutamise käigus täpsustas kaebaja oma taotlust ja palus tühistada Tarvastu Vallavalitsuse 22.
  3. 2007 korraldus nr 27 "Ehitusloa väljastamisest keeldumine" täielikult ning teha vallavalitsusele ettekirjutus vaadata ehitusloa taotlus uuesti läbi (tl 139). Kaebuse esitaja leidis, et Tarvastu Vallavalitsuse 22.01.
  4. a korraldus nr 27, millega keelduti ehitusloa väljastamisest, on motiveerimata. Vallavalitsuse korralduse sissejuhatuses on üksnes märgitud, millised õigusaktid on et korralduse andmisel aluseks võetud. Osundatud Tarvastu Vallavolikogu 21.10
  5. määruse olemasolust sai kaebuse esitaja teada korraldust nr 27 lugedes, määrusega sai kaebuse esitaja tutvuda pea kolm aastat hiljem selle vastuvõtmisest. Osundatud määruse osas pöördus MTÜ KÜ Tiigi õiguskantsleri poole avaldusega Tarvastu Vallavolikogu 21.10.2004.a. määruse nr 22 "Tarvastu valla Mustla aleviku kaugküttepiirkonna kehtestamine " põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimiseks. Ehitusloa väljastamisest keeldumise otsustus on haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 kohaselt haldusakt, mille andmisel tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid, sealhulgas haldusorgani kohustust tagada avaldaja menetlusõigused ning järgida haldusaktile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid. Kuivõrd ehitusloa väljastamisest keeldumisel antav haldusakt on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, peab kohalik omavalitsusüksus igal konkreetsel juhul võimaliku keeldumise üle otsustades põhjalikult hindama kõigi asjassepuutuvate isikute huve ja õigusi, kaaluma, missugune on avalikes huvides tehtava otsustuse mõju isikute põhiõigustele ja huvidele, kas seonduvad õiguste riived on proportsionaalsed ning kas see otsus vastab ühetaolise kohtlemise põhimõttele. Põhiseaduse § 154 lõige 1 sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Sellest sättest tuleneb kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus. Enesekorraldusõiguse põhisisuks on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel. Tarvastu Vallavolikogu, kehtestades 21.10.2004.a. määrusega nr 22 Mustla aleviku kaugküttepiirkonna, on seaduse nõudeid eiranud. Kaebuse esitaja leidis, et antud juhtumil rikuti ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja väitis, et korterelamu Tiigi 2 Mustlas on tänavalõigus ja ka kaugküttevõrgus on viimane elamu. Seega KÜ eraldumine kaugküttevõrgust ei too mitte mingisuguseid kahjulikke tagajärgi mitte kellelegi. Kaebuse esitaja märkis, et vallavalitsuse vaikival nõusolekul on juba eraldunud majad Harju 1A; Harju 4; Harju 5; Harju 6; Harju 7; Tiigi
  6. Eeltoodud loeteluga kaebuse esitaja tõendab vallavalitsuse poolt korteriomanike (korteriühistute) ebavõrdset kohtlemist. Osundades Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele (
  7. mai
  8. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-47-97 ja
  9. mai
  10. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-00 ning
  11. oktoobri
  12. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03) märkis kaebuse esitaja, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud haldusaktide motiveerimise tähtsust. Motiveerimine on vajalik selleks, et isik mõistaks, mis põhjustel tema õigusi piiratakse ja et kohus saaks kontrollida haldusakti õiguspärasust. Samuti aitab haldusakti motiveerimine tagada haldusorgani enesekontrolli, sundides teda haldusakti andmise poolt-ja vastuargumente enne akti andmist läbi mõtlema. 2 Ehitusloa väljastamise uues menetluses peab Tarvastu vald vaidlusalused küsimused uuesti lahendama ning motiveerima tehtud valikuid vähemalt juhtudel, kus isiku õigusi piiratakse. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon, (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  13. novembri
  14. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02). Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. (Riigikohtu halduskolleegiumi
  15. märtsi
  16. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-02). Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt (Riigikohtu halduskolleegiumi
  17. oktoobri
  18. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-02 ja
  19. novembri
  20. a otsus haldusasjas nr 3- 3-1-62-02). Käesoleval juhul pole võimalik kontrollida, kas haldusorgan on haldusakti andmisel kõiki asjaolusid ja huve arvestanud ja teostanud ratsionaalset kaalumist. Samuti pole võimalik tõendada, kas vaidemenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti akti andmisel, kuna aktides puudub igasugune faktiline põhjendus. Viited dokumentidele, kust sellised põhjendused tuleneda võiksid, pole asjakohased. Käesolevas haldusasjas ei saa välistada, et vallavalitsus jättis erinevad huvid tegelikult kaalumata. Kaugkütteseaduse § 5 lg 1 kohaselt kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Tarvastu Vallavolikogu pole oma määrusega kehtestanud Mustla aleviku üldplaneeringut. Järelikult Tarvastu vallas Mustla alevikus kehtestatud korra kohaselt, nagu nägi seda ette kaugkütteseadus, pole kindlaks määratud kaugküttepiirkonda, liitumise kohustust ja võimalikke erandeid ning eraldumise tingimusi. Kaebuse esitaja leidis, et Kaugkütteseaduse § 5 lg 1 kohaselt ei kuulu tänase päeva seisuga kaugküttepiirkonna alla Tarvastu vallas Mustla alevikus Tiigi tänav. Kaugkütteseadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus (edaspidi võrk) ning võrguga liitumist. Nimetatud tegevused peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Nimetatud seaduse § 5 lõige 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires. Kaugküttepiirkonna määramise otsus peab lähtuma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest. Neid põhimõtteid on Tarvastu Vallavolikogu 22.10.2004.a. määruses eiranud. Tarvastu Vallavalitsuse vastuväited Vastustaja leidis, et kaebus on põhjendamatu ning palus selle jätta rahuldamata. Ehitusloa väljaandmisest keeldus Tarvastu Vallavalitsus järgnevatel põhjustel: 3
  21. Tarvastu Vallavolikogu poolt on 21.oktoobril 2004 vastu võetud määrus nr 22 Tarvastu valla Mustla aleviku kaugküttepiirkonna kehtestamine (edaspidi määrus nr 22). Määruse nr 22 punktiga 1 kehtestati Mustla alevikus ja osaliselt piirnevas Porsa külas kindlaksmääratud piirides kaugküttepiirkond. Kaebuse esitajate asukohajärgne Tiigi t 2 elamu jäi kaugkütte piiridesse. Määrus nr 22 on kehtestatud KOKS § 6, kaugkütteseaduse § 5 ja asjaõigusseaduse § 74 lg 1 tuginedes. Kaugküttepiirkond on seatud eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Määruse 22 p 2.1 järgi on võrguga liitumine olnud kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis, või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud sätestatud erandjuhtumid. Vaidlusalune Tiigi t 2 korterelamu kuulub kaugküttepiirkonda, millest tulenevalt laienevad selle maja omanikele Määruse nr 22 õigused ja kohustused. Määruse punktis 2.4 on loetletud erandid, millisel juhul võis kasutada kaugküttest erinevaid viise. Käesolevas vaidluses oleks võinud tulla kaugküttest eraldumise põhjusena arvesse määruse punkti 2.4.5 alusel võimalus minna üle ökoloogiliselt puhtale kütteviisile, (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas). Tarvastu Vallavolikogu määrus 22 on kehtiv ning seda ei ole muudetud ega tühistatud.
  22. MTÜ Korteriühistu Tiigi esitas 02.05.2006 Tarvastu Vallavalitsusele avalduse kaugküttest loobumise kohta. Avaldusele on alla kirjutanud 10 korteriomanikku, puudub kahe korteriomaniku allkiri. KÜ Tiigi esitas vallale 10.01.2007.a. uue avalduse ning palus luba loobuda Mustla tsentraalkatlamaja teenustest alates 01.09.2006 a, et kasutada oma õlikatelt. Avaldusel puudus ühe korteriomaniku allkiri.
  23. Tarvastu Vallavalitsuse 03.05.2006.a. istungil arutati korteriomanike avaldust. Vallavalitsus leidis, et korteriühistu asub kaugkütte piirkonnas, millest eraldumiseks oleks vajalik kõigi ehitise omanike kirjalik avaldus. Eraldumine on võimalik, kui otsustatakse üle minna alternatiivküttele, üleminekuks on vajalik projektlahendus ning eraldumise kulud kannab taotleja. Valitsuse istungil rõhutati, et omavoliline väljalõikamine võrgust ei ole lubatud. Samas märgiti, et vald otsib aktiivselt odavamat võimalust soojatootmiseks. Vallavalitsuse otsus koos vastava kaaskirjaga 10.05.2006 nr 7-7.1/267 anti üle KÜ selleaegsele juhatajale Ants Mändmetsale 11.mail
  25. Lisaks oli KÜ Tiigi avaldus arutusel vallavolikogu istungil
  26. mail 2006, kus viibis ka Ants Mändmets (KÜ esimees), Vallavolikogu istungi protokolli päevakorrapunkti 7 järgi on volikogu arutanud kaugküttest eraldumise võimalusi. Vallavolikogu leidis arutelu käigus, et alternatiivküttele üleminekuks on ümberehitusteks rahaliste allikate leidmine veel lahtine, mistõttu kaugküttest loobumine on ennatlik.
  27. Vaatamata valla selgitustele korteriühistule, on elamusse Tiigi 2 ehitatud 2006 a omavoliliselt ja ebaseaduslikult kohalik katlamaja. Et Tiigi 2 on kaugküttest eraldumise asjaoludest olnud teadlik vähemalt alates
  28. a. maikuust, siis jäi selgusetuks, miks otsustati seadusega vastuollu minna.
  29. detsembril 2006 a tegi Tarvastu Vallavalitsus KÜ-le Tiigi ettekirjutuse nr 7-7.1/1205, milles märgitakse, et Tiigi t 2 Mustla alevikus on ehitatud katlamaja, mille ehitamiseks ei ole taotletud ehitusluba, ehitis ei vasta Tuleohutuse üldnõuded § 38 lg 1 ja § 60 nõuetele. Katlamaja ehitamisel ei ole arvestatud, et Tiigi t 2 kuulub kaugküttepiirkonda, millest eraldumine on lubatud ainult alternatiivsena ökoloogiliselt puhtaid kütteviise - maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas - kasutades. Vallavalitsus nõudis ebaseaduslikult rajatud katlamaja ehitamise ja kasutamise dokumentatsiooni kooskõlla viimist kehtiva seadusandlusega. 4
  30. 11.01.2007 esitati tagantjärgi KÜ Tiigi nimel ehitusloa taotlus (L.Mändla allkirjaga), ehitise rekonstrueerimiseks ja ehitise tehnosüsteemide muutmiseks.
  31. KÜ poolt ehitusloa taotluse lisaks on korterelamu katlamaja põhiprojekt, koostaja inseneribüroo Muru OÜ. Projekti koostamisel ei ole järgitud kehtivat vallavolikogu 21.10.2004 määrust nr 22, kus on kirjeldatud kaugküttevõrgust eraldumise ja lokaalse katlamaja rajamise tingimusi. Tulenevalt sellest määrusest ei saa kütteliigiks, millele üle minnakse, olla põlevkiviõli. Peale selle on projektis ettenähtud õlimahutite paiknemine 3 m kaugusel hoonest ning välise küttetorustiku paiknemine maa-all hülsi sees. 23.01.2007 läbiviidud vaatlusel selgus, et juba rajatud mahuti asub Tiigi 2 hoone otsaseina vahetus läheduse ning küttetorustik on ca 1m maapinnast kõrgemal.
  32. Tarvastu Vallavalitsuse 22.jaanuari 2007 korraldusega nr 27 otsustati ehitusluba korterelamu katlamaja ehitamiseks asukohaga Tiigi t 2 jätta väljastamata. Korralduse alustena on viidatud Tarvastu Vallavolikogu määrusele 21.10.2004 nr 22 punktidele 2 ja 4,

24 lg 1 p 2 ja 6 ning Tarvastu valla ehitusmääruse punktile 24.3. Kaebaja on esitanud ehitusloa taotluse projektikohaselt lokaalkatlamaja ehitamiseks, mis tugineb õliküttele, mis aga ei vasta Määruse nr 22 nõuetele ega ole seetõttu lubatav.

§ 24

lg 1 p 2 kohaselt võib ehitusluba mitte väljastada, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid. Et OÜ Muru projektis ei olnud arvestatud Määruse nr 22 nõudeid, oli ehitusloast keeldumine õiguspärane.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitusloa taotlejad ei ole vallalt projekteerimistingimusi taotlenud. Lähteandmete puudumine on viinud osaliselt ebaõige projekti koostamiseni.

§ 24

lg 1 p 6 kohaselt võib ehitusluba mitte väljastada, kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. Vallavalitsuse arvates seisnevad ebaõiged andmed selles, et ehitusloa taotluses on märgitud, et Tiigi 2 hoone kasutab lokaalkütet, kuigi tegelikult majas on tsentraalküte.

  1. 24.01.2007 saatis vallavalitsus tähitud kirja Liilia Mändlale, millega vastati 10.01.2007 avaldusele kaugküttesüsteemist väljalülitamise kohta ning otsuse ehitusloa andmisest keeldumise kohta. Kirjas oli antud põhjalik ülevaade korteriühistu poolt esitatud avaldustest ning Tarvastu Vallavalitsuse seisukohtadest. Kirjas põhjendati ehitusloa andmisest keeldumise motiive ning selgitati võimaliku kaugküttest eraldumise tingimusi.
  2. MTÜ KÜ Tiigi esitas 09.02.2007 Tarvastu Vallavalitsuse 22.01.2007 korraldusele nr 27 vaide, millega palus korralduse tühistada, põhjusel, et see on motiveerimata. Korteriühistu tunnistab samas Tarvastu Vallavolikogu määruse nr 22 nõuet, mille kohaselt eraldumiseks kaugküttevõrgust on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Korteriühistu arvab aga, et ühistu põhikirjast tulenevalt see nõue neile ei kehti.
  3. Vaide arutelu on toimunud Tarvastu Vallavalitsuse istungil 19.02.2007, kus otsustati jätta vallavalitsuse 22.01.2007korraldus nr 27 muutmata. Vallavalitsus põhjendas korralduse muutmata jätmist ja ehitusloa väljastamisest keeldumist tuginedes kaugküttepiirkonna kehtestanud vallavolikogu määrusega nr 22 kehtestatud sätetele. Vallavalitsuse järgi saaks lokaalküttele üle minna erandkorras ning selleks oleks määruse nr 22 p 2.4.5 järgi üleminek ökoloogiliselt puhtale kütteviisile (maasoojus, päikeseenergia jne). Tiigi 2 on esitanud ehitusloa taotluse, millele lisatud projekti järgi soovitakse õliküttega katelt ehitada. Õliküte ei kuulu puhta kütteviisi hulka, ning seega ei oleks võrgust eraldumine erandjuhtum ja vallavalitsus ei saa selleks ehitusluba anda. Samuti ei põhinenud KÜ Tiigi taotlused, 5 02.05.06 ja 10.01.2007, alternatiivkütte projektlahendustel, mis on sätestatud määruse nr 22 p 4.1
  4. Kaugkütte säilitamisel on vald pidanud kaaluma avalikku ja erahuvi . Riigikohtu otsuses 33-1-64-04 30.11.2004 on märgitud, et ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel Riigikohtu halduskolleegium leiab, et lisaks keskkonna kaitsele on isiku õiguste piirangu aluseks ka avalik huvi tagada kaugküttesüsteemi toimivus. Linn peab planeeringute kehtestamise ja täitmise raames tagama, et kaugküttepiirkonnas oleks piisaval arvul tarbijaid ning kaugküttesüsteem majanduslikult ja sotsiaalselt ära tasuks. Avalik huvi tagada kaugküttesüsteemi toimivus võib olla olulisem ja kaaluda üles individuaalsete gaasikatlamajade ökonoomsuse ja keskkonnasäästlikkuse.
  5. Kaebuse esitajad ei ole käitunud heas usus. Olles teadlikud sellest, et lokaalküte on erandina lubatav ainult alternatiivkütte baasil, on KÜ läinud siiski kehtestatud õigusnormide rikkumise teed. Korteriühistu poolt õliküttega katlamaja ehitamine ei olnud ainult Määruse 22 rikkumine, vaid ka vastuolus

nõuetega. 14.

§ 12

lg 1 järgi ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile.

§ 12lg 2 järgi ehitamiseks peab olema ehitusluba.

Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. KÜ on ehitanud 2006 a õliküttega katlamaja ehitusloata. Ehitamiseks puudub ehitise omanike luba. Ehitise omanikud on rikkunud

§ 29

. lg 1 p 1, mille järgi oli nende kohustuseks tagada enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu. 15. Korteriühistu poolt 11.01.2007 esitatud ehitusloa taotlust ei ole vallavalitsuse poolt olnud võimalik rahuldada ka põhjusel, et korteriühistu rikkudes ehitusseadust, rajas ebaseadusliku ehitise. Ehitusloale lisatud projekti järgi ei ole võimalik projektikohast ehitist ehitada, sest olemasolev ebaseaduslik ehitis seda ei võimalda. 16.

§ 40

lg 2 järgi on vallavalitsusel õigus nõuda õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamist, tehes selleks ettekirjutuse, et määrata lammutamise tähtpäev, viis ja tingimused. Tarvastu Vallavalitsus ei ole saanud korteriühistult selgitusi, millisel alusel on korteriühistu katlamaja rajanud, seetõttu on see ehitis käsitletav ebaseadusliku ehitisena. Eeltoodu alusel võib väita, et Tarvastu Vallavalitsus on keeldunud kaebuse esitajatele ehitusloa andmisest põhjendatult. Kohtu otsus ja põhjendused Kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus tühistab Tarvastu Vallavalitsuse

  1. jaanuari 2007.a. korralduse nr 27 ja kohustab Tarvastu Vallavalitsust MTÜ KÜ Tiigi poolt 11.01.2007.a. esitatud ehitusloa taotlust nr 1486 uuesti läbi vaatama. Kaebuse esitaja on vaidlustanud Tarvastu Vallavalitsuse
  2. jaanuari 2007.a. korralduse nr 27, millega keelduti väljastamast ehitusluba korterelamu katlamaja ehitamiseks asukohaga Tiigi tn 2 Mustla alevikus (tl 26). Kaebuse põhimotiiviks on see, et ehitusloa väljastamisest keeldumise korraldus on motiveerimata. Eelnimetatud haldusakt on oma sisult kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt (soodustava haldusakti andmisest keeldumine). Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 56 lg-tele 1 -3 peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, 6 millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Põhjendatud on kaebaja seisukoht, et Tarvastu Vallavalitsuse
  3. jaanuari 2007.a. korralduse nr 27 eeltoodud nõuetele ei vasta. Vallavalitsuse korralduse sissejuhatuses on märgitud üksnes akti andmise õiguslik alus. Korralduse aluseks on Tarvastu Vallavolikogu 21.
  4. 2004 määruse nr 22 p 2 ja 4,

§ 24lg 1 p 2, p 6 ning Tarvastu valla ehitusmääruse 24.04.2003 nr 12 p 24.3.

Korraldusest ei nähtu kaalutlused, millest korralduse andmisel on lähtutud. Tarvastu Vallavolikogu 21.10.2004.a. määruse nr 22 „Tarvastu valla Mustla aleviku kaugküttepiirkonna kehtestamine” (edaspidi määrus nr 22) punkt 2 sätestab võrguga liitumise ja võrgust eraldumise korra. Punktis 2 on 5 alapunkti. Määruse p 4 sätestab kaugküttevõrgust eraldumise ja alternatiivküttele ülemineku korra. Selles punktis on neli alapunkti (tl 27-29). Vallavalitsuse vaidlustatud korralduses ei ole täpsustatud, millisele konkreetsele alapunktile vallavalitsus ehitusloa andmisest keeldumisel tugineb. Korralduses märgitud

§ 24

lg 1 punktide 2 ja 6 kohaselt keeldutakse ehitusloa andmisest, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid (p 2) ja ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid ( p 6). Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, milliseid faktilisi asjaolusid on nendele sätetele viidates silmas peetud. Korralduses toodud viidete põhjal õigusaktidele ei selgu asjaolud, mis on toonud kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Kuna haldusakti faktiline motivatsioon täielikult puudub, ei ole haldusakt kontrollitav. Vastustaja ei nõustunud väitega, et kaevatav korraldus ei ole motiveeritud. Tarvastu Vallavalitsuse korralduses 22.01.2007 nr 27 on viidatud määrusele nr 22 ja

§ 24lg 1 p 2.

Tarvastu Vallavalitsus on korduvalt kaebuse esitajatele selgitanud, mida tähendavad kaebuse esitaja taotluse suhtes määruse nr 22 sätted. Nii on vallavalitsus saatnud need põhjendused kaebajale kirjaga 10.05.2006 nr 7-7.1/267 ja kirjaga 23.01.2007 nr 7-7-1/

  1. Samuti olid need põhjendused olemas Tarvastu Vallavalitsuse poolt KÜ-le Tiigi tehtud ettekirjutuses nr 7-7.1/
  2. Toimiku materjalidest nähtub, et 10.05.2006.a. MTÜ Korteriühistu Tiigi 2 saadetud kirjas nr 77.1/267 selgitab vallavalitsus tõepoolest Tarvastu Vallavolikogu
  3. oktoobri 2004.a. määruse nr 22 „ Tarvastu valla Mustla aleviku kaugküttepiirkonna kehtestamine“ erinevate punktide sisu. Kirja lõpus märgitakse, et Tarvastu Vallavolikogu ja Vallavalitsus tegelevad hetkel aktiivselt Mustla alevikus tõusnud soojusenergia hinnaga, mille otsene põhjus on 2005.a. suve lõpul avalikule oksjonile suunatud põlevkiviõli 70 % -line hinnatõus. Märgitakse, et
  4. mail arutab seda küsimust vallavolikogu ja loodetavasti langetab ka otsuse soojatootmisest Mustla alevikus (tl 63). 02.05.2007.a. on KÜ Tiigi korteriomanikud esitanud vallavalitsusele avalduse OÜ MTÜ Mustla Soojus küttest ja soojast veest loobumise kohta alates 2006.aasta kütteperioodi lõpust (tl 62). 03.05.2006.a. arutati avaldust Tarvastu Vallavalitsuses. Otsustati teatada MTÜ-le KÜ Tiigi
  5. mail 2006 toimuvast volikogu istungist (tl 74). Midagi muud KÜ Tiigi korteriomanike avalduse põhjal ei otsustatud. Tarvastu Vallavalitsuse poolt 10.05.2006 saadetud kiri on vastus KÜ Tiigi korteriomanike poolt 02.05.2006 esitatud avaldusele.
  6. mail 2006.a. arutas Tarvastu Vallavolikogu KÜ Tiigi avaldust kaugküttevõrgust eraldumiseks. Protokollist nähtub, et kaaluti kolme võimalust: 1) jätkata nii nagu seni, 2) lõpetada üldse kaugküte, kõik majad lähevad oma küttele üle ja 3) anda trassid rendile või minna üle alternatiivküttele. Vallavanema küsimusele, kas anda inimestele lootust, et saavad kaugküttest eralduda vastatakse, et täna ei saa otsust teha (tl 78). 7 27.12.2007.a. on Tarvastu Vallavalitsus teinud KÜ-le Tiigi ettekirjutuse (tl 64). Ettekirjutuses (p 2) märgitakse, et katlamaja ehitamiseks ei ole vallavalitsusele esitatud ehitusloa taotlust koos projektiga, millega on rikutud

§ 22ja valla ehitusmääruse p 24.3.

Punktis 3 märgitakse, et katlamaja ehitus ei vasta tuleohutuse nõuetele. Ettekirjutuse lõpus on järeldus: Mustla alevikus, Tiigi tn 2 hoonesse rajatud katlamaja on rajatud omavoliliselt . Käesolevaga Tarvastu Vallavalitsus juhib Teie tähelepanu õigusaktide rikkumisele ja nõuab rajatud katlamaja ehitamise ja kasutamise kooskõlla viimist kehtiva seadusandlusega. Eelnimetatud ettekirjutuse täitmiseks esitas KÜ Tiigi vallavalitsusele 11.01.2007 ehitusloa taotluse nr 1486, millele oli lisatud katlamaja projekt (tl 17-22) Projekti juurde kuulub kooskõlastusleht, millest nähtub, et Tarvastu Vallavalitsus on projekti kooskõlastanud 09.01.2007 (tl 42). 11.01.2007.a. esitasid Tiigi 2 korteriomanikud Tarvastu Vallavalitsusele uue avalduse OÜ Mustla Soojus poolt pakutavast kaugküttest loobumiseks. ( tl 65). 24.01.2007 saatis vallavalitsus tähitud kirja Liilia Mändlale (KÜ Tiigi esindajale), millega vastati korteriomanike 10.01.2007 avaldusele kaugküttesüsteemist eraldumise kohta (75-76). Ühtlasi saadeti korteriühistule Tarvastu Vallavalitsuse 22.01.2007.a. korraldus nr 27 ehitusloa andmisest keeldumise kohta. Kirjas teatatakse, et tuginedes Vallavolikogu

  1. oktoobri 2004.a. määrusele nr 22 „ Tarvastu valla Mustla aleviku kaugküttepiirkonna kehtestamine“ ja KÜ Tiigi esitatud katlamaja põhiprojektile, ei väljasta Tarvastu Vallavalitsus ehitusluba Tiigi 2 elamusse katlamaja rajamiseks ning keelab omavoliliselt ehitatud katlamaja kasutamise. Kohus ei nõustu vastustajaga, et vaidlusalust haldusakti on piisavalt põhjendatud vallavalitsuse poolt kaebajale saadetud 10.05.
  2. a. kirjaga nr 7-7.1/267 ja 23.01.2007 kirjaga nr 7-7-1/9 ning Tarvastu Vallavalitsuse poolt KÜ-le Tiigi 27.12.2006.a tehtud ettekirjutusega nr 77.1/
  3. Nagu eelnevalt märgitud haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Eelnimetatud kirju ja ettekirjutust ei ole võimalik lugeda dokumentideks, milles on esitatud ja millest peaks kaebajale selguma 22.01.2007.a. korralduse nr 27 põhjendus. 27.12.2006.a. tehtud ettekirjutusega antakse muuhulgas hoopis korraldus omavoliliselt ehitatud katlamaja seadustamiseks (tl 64). Nagu eelnevalt märgitud esitas KÜ Tiigi ettekirjutuse täitmiseks vormikohase taotluse, mille vallavalitsus vastu võttis ning vallavalitsus on kooskõlastanud ka katlamaja projekti. Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Ehitusloaga tehakse kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele.

§ 24

kohaselt ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui 1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele või 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid või 3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele või käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale või 4) ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise, püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele või 5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele või 6) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 7) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või 8) ei ole tasutud riigilõiv või 9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. 8 Tarvastu Vallavalitsuse 22. 01.2007.a. korraldus nr 27 eelloetletud tingimusi ehitusloa väljastamisest keeldumiseks ei käsitle. Antud juhul on Tarvastu Vallavalitsus ehitusloa väljastamisest keeldumisega püüdnud lahendada kaks omavahel seotud, kuid siiski täiesti erinevat küsimust: Tiigi tn 2 korteriomanike ühine avaldus senisest küttesüsteemist eraldumiseks ja MTÜ KÜ Tiigi ehitusloa taotlus. Kohtu veendumuse kohaselt tulnuks avalduse ja ehitusloa taotluse lahendamiseks läbi viia iseseisev haldusmenetlus ja kummagi menetluse tulemusena tulnuks vastu võtta asjassepuutuvad otsused. Praegusel juhul ei ole kummagi taotluse (avaldus küttesüsteemist eraldumiseks ja ehitusloa taotlus) lahendamiseks nõuetele vastavat haldusmenetlust toimunud. Kaugkütteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Kohus ei pea vajalikuks anda käesoleva asja raames hinnangut, kas Tarvastu Vallavolikogu 21.oktoobri 2004.a. määrus nr 22 „ Tarvastu valla Mustla aleviku kaugküttepiirkonna kehtestamine“ vastab kaugkütteseadusele ja põhiseadusele, kuid peab vajalikuks märkida, et kaugküttepiirkonna saab lõplikult määratleda siiski pärast valla üldplaneeringu kehtestamist. Kehtivat üldplaneeringut Tarvastu vallal ei ole, selle kehtestamiseks toimub praegu menetlus. Alles üldplaneeringu alusel on muuhulgas võimalik määrata maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Tarvastu Vallavalitsus ei ole ka ise lugenud volikogu 22.10.2004.a. määrusega nr 22 kehtestatud kaugküttepiirkonda enese jaoks siduvaks, sest kaugküttepiirkonnast on vallavalitsuse sekkumiseta (seda ei eita ka vastustaja) võimaldatud eralduda ja lokaalsele küttele üle minna Mustla alevikus asuvatel korterelamutel Harju 1A; Harju 4; Harju 5; Harju 6; Harju 7; Tiigi 4 (tl 4 ja tl 139). Menetluskulud Kaebuse esitaja esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Menetluskulud koosnevad kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivust summas 80 krooni ja õigusabikuludest (menetlusosalise esindaja vandeadvokaat Raul Tosmanni esinduskuludest) summas 4012 krooni krooni. Kulud on kaebaja poolt kantud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab Tarvastu Vallavalitsuselt kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 4092 krooni. Kohtu veendumuse kohaselt on kulutused õigusabile mõistlikud ja põhjendatud. Mai Saunanen kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.