3-07-1298/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1298 Otsuse kuupäev 16.11.2007 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi P.K. kaebus Eesti Haigekassa Tartu osakonna peale hambaraviteenuse hüvitise nõudes sularahamaksena. Asja läbivaatamise kuupäev 08.11.2007, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja: P.K.; Vastustaja: Eesti Haigekassa Tartu osakond , esindaja Martin Pärn; Resolutsioon Jätta P.K. kaebus haldusasjas 3-07-1298 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 16.11.2007. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. P.K. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb mõista välja haigekassalt hüvitis 500.- krooni hambaravikulude katteks. Kaebaja ei nõustu sellega, et haigekassa on nõudnud kaebajalt arveldusarvet hüvitise ülekandmiseks. Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes rikutakse Põhiseadusest tulenevaid õigusi – õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega, kedagi ei tohi diskrimineerida ning kõik on seaduse ees võrdsed (Põhiseaduse § 11 ja 12) . Kaebaja taotleb hambaravi hüvitise väljamõistmist sularahas ning leiab, et hüvitise väljamaksmata jätmine põhjusel, et kaebajal puudub pangas arveldusarve , on õigusvastane. Kohtuistungil taotleb kaebuse esitaja jätta kohaldamata Ravikindlustuse seadus ning tunnistada kogu seadus Põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja leiab, et tema tervis on halvenenud, kuna tal puuduvad rahalised võimalused hambaraviteenuse ostmiseks, mistõttu on ebaõige, et kindlustatud isikule, kelle suhtes on tasutud sotsiaalmaks, ei ole tagatud sotsiaalmaksu kaudu hambaraviteenuse osutamine täies ulatuses. Kaebaja taotleb kaebus rahuldada – maksta sularahas välja kaebajale hambaravi hüvitis koos viivisega, kuna väljamakstavat summat ei ole koheselt välja makstud ning välja mõista kohtukulud. Kohtukuludena taotleb kaebaja välja mõista menetluskuludena sõidupiletid TartuVõru-Tartu, samas taotles kaebaja päevaraha väljamõistmist seoses kohtuistungil viibimisega teises paikkonnas ning enda kulutatud aega õigusabile , so. 40 tunni ulatuses , mis on kulunud kaebuse koostamiseks ja vormistamiseks, lähtudes riigi õigusabi tunnimäärast. Eesti Haigekassa Tartu osakond on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja suhtes ei ole rikutud subjektiivseid õigusi ega Põhiseadusest tulenevaid õigusi, kaebajat on koheldud võrdselt teistega ning pole esinenud diskrimineerimist. Eesti Haigekassa poolt makstavate hüvitiste maksmisel kantakse hüvitis hüvitise saaja arveldusarvele või hüvitise saaja haigekassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku arveldusarvele Eestis või hüvitise saaja kulul hüvitise saaja arveldusarvele välisriigis. Eesti Haigekassa on lähtunud hüvitiste maksmisel hüvitise saaja arveldusarvele eelkõige majandusliku otstarbekuse ja turvalisuse printsiibist ning kohtleb kõiki hüvitise saajaid võrdselt. Kuna kaebaja ei ole esitanud ühegi panga arveldusarvet, kuhu saaks haigekassa hüvitise kanda, ei ole olnud võimalik ka vastavat ülekannet teha. Vastustaja esindaja kohtuistungil on seisukohal, et Ravikindlustuse seaduse sätete Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks puudub alus. Kohtu seisukohad: Tulenevalt Ravikindlustuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt on ravikindlustus tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks ravikindlustusseaduses sätestatud korras ja tingimustel. Tulenevalt Ravikindlustuse seaduse § 3 lg 1 ja lg 2 kohaselt on ravikindlustuse kindlustusandja Eesti Haigekassa ning kindlustatud isik valib haigekassa piirkondliku struktuuriüksuse, mille kindlustatud isikute nimekirja ta kantakse. Ravikindlustuse seaduse § 3 lg 3 kohaselt on haigekassa piirkondlike struktuuriüksuste kindlustatud isikutel võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks. Käesolevas asjas on pöördunud P.K. avaldusega (tl. 35) hambaravi hüvitise saamiseks Eesti Haigekassa Tartu osakonna poole, märkides ära, et tal puudub isiklik pangakonto ja palub hambaravi hüvitis üle kanda rahakaartiga postkontori kaudu. Kaebaja on esitanud kolm kviitungit , millest nähtub, et kulutused on kantud hambaraviteenusele 07.05.2004 kr. 150.- , 09.10.2006 kr. 200.- ja 17.10.2005 kr. 150.Eesti Haigekassa Tartu osakond on pöördunud kirjaga 17.11.2006 nr. 1-6/3567 kaebaja poole ning teavitanud, et kaebaja sooviks on saada hambaravi hüvitist sularahas väljamaksena, kuid haigekassal puudub võimalus hüvitise välja maksmiseks sularahas, seega tuleb esitada haigekassale arveldusarve või selle puudumisel kolmanda isiku arveldusarve , kuhu saaks haigekassa hüvitise kanda. Tulenevalt Ravikindlustuse seaduse § 63 lg 1 hüvitab haigekassa vähemalt 19-aastasele kindlustatud isikule ühe kalendriaasta jooksul hambaraviteenuse eest tasutud summa sotsiaalministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras ning tulenevalt Ravikindlustuse seaduse § 63 lg 4 kohaselt makstakse hüvitis välja haigekassa kulul saaja arveldusarvele või hüvitise saaja haigekassas või tervishoiuteenuse osutaja juures vormistatud kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis või hüvitise saaja kulul hüvitise saaja arvelduskontole välisriigis. Rahalise ravikindlustushüvitise väljamaksmist isiku arveldusarvele kordab ka Ravikindlustuse seaduse § 25 lg 4 1 säte . Kohus on seisukohal, et Eesti Haigekassa Tartu osakond on juhindunud seadusest ning soovinud sooritada toimingut hüvitise väljamaksmiseks kaebajale, kuid ta pole seda saanud teha, kuna kaebuse esitaja väidete kohaselt tal arveldusarvet ei ole üheski pangas ning seetõttu pole ka esitanud haigekassale arveldusarvet, kuhu hüvitis kanda. Kohus asja menetlemisel selgitas välja järelpärimiste teel , et kaebajal on olemas Hansapangas arvelduskonto (tl. 47), mida kaebaja ei ole soovinud haigekassale ja kohtule avaldada. Sotsiaalministri 16.12.2002.a. määrusega 145 „Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise määrad, maksmise kord ning hambaravihüvitise saamiseks vajalike dokumentide loetelu, neis sisalduvate andmete koosseis ja dokumentide esitamise kord“ § 3 on kehtestatud hambaraviteenuse eest tasutud hüvitise määraks alates 01.01.2007 300.- krooni kalendriaastas, eelmises redaktsioonis oli hüvitise määraks 150.- krooni , sellest tulenevalt tekkis kaebajal õigus saada kolme esitatud kviitungi alusel (2004.a., 2005.a. ja 2006.a.) kokku 450.- krooni, mille hüvitamise suhtes ka haigekassal vastuväiteid ei ole. Kaebaja väide, et ta ei usalda välisosalusega panka, kuhu soovitakse hüvitis kanda, ei ole põhjuseks, et haigekassa võiks kaebajale erandi teha ja eirata Ravikindlustuse seaduse § 25 lg 4 1 ja § 63 lg 4 sätteid. Vastustaja kohustuseks on kõiki hüvitise saajaid kohelda võrdselt, et mitte rikkuda Põhiseadusest ning Ravikindlustuse seadusest tulenevaid sätteid. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes rikkunud Põhiseadusest tulenevaid § 11 ja 12 sätteid , kaebaja õigusi ei ole rikutud ega vabadusi piiratud ning kaebajat on koheldud võrdselt teiste hüvitise saajatega. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Samuti ei ole alust väita, et vastustaja pool on kaebajat diskrimineerinud kas rahvuse, rassi, nahavärvi, soo , keele , päritolu , usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalase seisundi või muude asjaolude tõttu. Kohtul puudub alus jätta kohaldamata ja tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks tervenisti Ravikindlustuse seadus. Asjaolu, et kaebajal on rahalised raskused ning kaebaja tervis on halvenenud ning et hambaraviteenus on muudetud täiskasvanutele tasuliseks, ei anna alust Ravikindlustuse seadust Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada. Kohus on seisukohal, et Eesti Haigekassa Tartu osakond ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ega Põhiseadusest tulenevaid õigusi, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud poolte kanda ning kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut kaebaja poolt taotletud nii bussipileti , päevaraha kui ka enda poolt antud õigusabiteenuse kulutuste väljamõistmise võimalikkuse kohta. Kohtunik Mare Priks