2-07-26880/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-26880 Tsiviilasi A-L T. hagi E. T vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A-L T, isikukood xxxxxxxx, eluk. xxx x-x, Pärnu linn Kostja E. T, isikukood xxxxxxxxxxxx, eluk. Nxxx talu, Sxxxxxxxx küla, Pxxxxx vald, Pärnumaa Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2008.a RESOLUTSIOON Rahuldada A-L T. hagi. Lahutada A-L T. (T) ja E. T. (T) abielu, mis sõlmiti 08.05.2004.a Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on Pärnu Maavalitsus andnud välja abieluakti nr
3. Poolte kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Hageja nõue ja väited Vastavalt esitatud hagile (tl 1-2) sõlmiti hageja A-L T. ja kostja E T abielu 08.05.2004.a Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas (abielutunnistus tl 3). Abielupoolte iseloomud ei sobinud, tekkisid tülid ja hageja on lahkunud perekonna juurest, asudes mujale elama. Abielulised suhted lõppesid 2006.a septembris, hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ning soovib seda lahutada, sest kostja ei ole nõustunud seda tegema perekonnaseisuasutuses. Abielust on xx.xx.xxxx.a sündinud poeg K. K, kes elab hagejaga ning jääb kokkuleppel ka edaspidi hageja juurde. Nii eelistungeil kui kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus kohtul abielu lahutada. Hageja kinnitas, et on seda sammu pikalt kaalunud, hageja on leidnud endale ka Tsiviilasi nr 2-07-26880 elukaaslase. Suhted poja ja isa vahel on head, hageja selleks takistusi teinud ei ole. Lahus on elatud ca 1,5 aastat. Hageja soovib soetada uut eluaset, ent abielus olles oleks see ühisvara, ning ka see on põhjus abielu lahutamiseks. Kohtuistungil selgitas hageja, et kohtu poolt menetluse peatamise ajal ei toimunud muudatusi poolte suhetes, ei käidud perenõustaja juures, kostja vaid küsis, kas hageja jääb oma soovi juurde abielu lahutada. Kostja seisukohad ja vastuväited Kostja ei nõustunud oma kirjalikus vastuses (tl 10) hagiga ning leidis, et iseloomude sobimatus on liialt laialivalguv põhjus lahutamiseks. Kostja on soovitanud pöörduda perenõustaja poole, kuid hageja on sellest keeldunud. Lisaks hagis mainitule elab peres ka hageja tütar J. L. eelmisest kooselust. Kohtueelistungil märkis kostja, et abielu jätkamine on võimalik, hageja oli seoses õhtuse kooliskäimisega selgelt väsinud, millest tekkisid ka arusaamatused. Nüüdseks on hageja kooli lõpetanud. Menetluse käik Kostja seisukohti arvestades peatas kohus esimese kohtueelistungi järgselt menetluse 16.10.2007.a määrusega 2,5 kuuks. Järgnevale kohtueelistungile ja kohtuistungile (viimane peeti esimese vahetu jätkuna) kostja ei ilmunud, kohtukutse oli kätte saanud isiklikult. Kostja küll taotles telefoni teel istungi edasilükkamist seoses tööülesannete täitmisega, ent nõuetekohast kirjalikku taotlust ei esitatud ning kohus lahendas asja sisuliselt. Kohtu põhjendused, kohaldatavad õigusnormid Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 lahutab kohus poolte abielu, kui tehakse kindlaks, et selle jätkamine on võimatu. Antud juhul on selge, et poolte omavahelised suhted on halvad pikaajaliselt. Faktiliselt ei elata koos juba rohkem kui aasta, hagejal on uus elukaaslane. Kahjuks ei andnud tulemusi ka kohtu poolt menetluse peatamine, sest hageja seisukohad ja nõue ei ole muutunud. Hageja kinnitusel ei toimunud menetluse peatatuse ajal kostjaga sisulist arutelu abielu jätkamise küsimuses, samuti ei kohtutud perenõustaja juures, kostja ei ilmunud kohtuistungile neid väiteid ümber lükkama. Samas ei ole kostja oma vastuväiteid abielu jätkamise võimalikkuse osas suutnud kohtule kinnitada, kuigi ta lubas esitada ka vastavaid tõendeid (menetluses ei esitanud kostja ühtki tõendit). Kui kostja sooviks tõsiselt abielu jätkata, oleks ta saanud vähemalt teha katseidki pooli ühiselt perenõustajaga konsulteerima viia, mida paraku ei toimunud. Asjaolu, et pooltel on ühine 2-aastane poeg, ei ole takistuseks abielu lahutamisele, pealegi ei ole poolte vahel tõusetunud vaidlusi lapsega suhtlemise osas. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. Hageja soovib oma eluga edasi minna, soetada vara, ning perekonnaseadusest tulenev ühisvara institutsioon (kui hageja ostaks endale elamispinna, oleks see tema ja kostja ühisvara automaatselt seaduse alusel ja võiks kaasa tuua uusi vaidlusi) ei tohiks saada selle takistuseks Menetluskulud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Toomas Talviste Kohtunik 2