Obsah (5)

§ 164§ 430§ 661§ 168§ 432

2-07-41798 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula (92) Sekretär Merily Mets NIMEL Määruse tegemise aeg 11.märts 2008 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja ja koht Kohtuistungi a

§ 164lg 1) 8.

Määruse koopia väljastada menetlusosalistele posti teel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata, kuna pooled on määruskaebuse õiguse kasutamisest loobunud. Määrus jõustub selle koopia kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Asjaolud Kohtu menetluses on alates

1. oktoobrist 2007 xxx hagi xxx vastu elatise suurendamise nõudes hageja ja kostja ühise lapse xxx (sündinud xxx) ülalpidamiseks. Varem on elatis välja mõistetud summas 1300 krooni kuus hageja kasuks Tallinna Linnakohtu 5.07.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/23-6874/
2. Elatis, millise väljamõistmist kostjalt hageja on hagiavalduse kohaselt taotlenud, on 3870 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. Hageja on soovinud elatise suurendamist tagasiulatuvalt alates oktoobrist
3. -2- 2-07-41798 11.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja kohtuistungil kompromissi ja avaldasid selle kandmiseks istungiprotokolli. Pooled palusid menetlus lõpetada ja kinnitada kompromiss. Kompromissi kohaselt kohustub kostja maksma alates
4. märtsist 2008 igakuist elatusraha tütre ülalpidamiseks summas 3000 krooni kuus, tehes pangaülekande hiljemalt kuu
5. kuupäevaks lapse pangakontole Sampo Pangas. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja tasub alates märtsist 2008 lapse pangakontole vähemmakstud elatise võlgnevuse kogusummas 15000 krooni perioodi oktoober 2006 kuni september 2007 (incl) eest, kusjuures see summa tuleb ära maksta kahekümne nelja järjestikuse kalendrikuu jooksul alates märtsist 2008 igakuise osamaksega 625 krooni. Makse tuleb sooritada hiljemalt
6. kuupäevaks. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja tasub alates märtsist 2008 lapse pangakontole vähemmakstud elatise võlgnevuse kogusummas 7500 krooni perioodi oktoober 2007 kuni veebruar 2008 (incl) eest, kusjuures see summa tuleb ära maksta kümne järjestikuse kalendrikuu jooksul alates märtsist 2008 igakuise osamaksega 750 krooni. Makse tuleb sooritada hiljemalt
7. kuupäevaks. Peale selle avaldasid pooled, et nad ei soovi kompromissi kinnitavat ja kohtumenetlust lõpetavat kohtumäärust määruskaebe korras vaidlustada. Kohtuistungil osalenud pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromissleping, milleni on mõlemad pooled jõudnud ning mis lähtub eeskätt lapse huvidest, pidades -3- 2-07-41798 samaaegselt silmas head tava, tuleb kinnitada ning vastavasisuline toiming on aluseks asja menetluse lõpetamiseks xxx hagis xxx vastu elatise suurendamise nõudes poolte tütre xxx ülalpidamiseks.

§ 661

lg 4 lubab pooltel lühendada määruskaebuse esitamiseks kehtestatud menetlustähtaega. Kohus leiab, et poolte soov loobuda määruskaebuse esitamiseks kehtestatud menetlustähtaja kasutamisest on kooskõlas

661 lg 4 sätte mõttega ja kuulub rahuldamisele.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnasjas oma menetluskulud kumbki pool ise.

Ka

§ 168

lg 2 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Raivo Einula Kohtunik -4-