) § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja on seisukohal, et hageja poolt taotletav summa ületab lapse vajadused ega vasta kostja varalisele seisundile. Kostja saab töötasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Kostja arvates tuleb lapse ülalpidamiseks tasuda elatist 1 800 krooni kuus. Kostja leiab, et lapse vajalikud ja mõistlikud kulutused moodustavad 3 000 krooni kuus. Kostja väiteil on ta kohustatud tagastama pangale eluasemelaenu 5 000 krooni kuus. Kostjal on JA uus perekond ja abielust on sündinud XXX tütar AT. Kostja viitab
Kostja on nõus tasuma hagejale lapse ülalpidamiseks elatist 1 800 krooni kuus. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde, kuid vähendas hagisummat ja palus kostjalt välja mõista elatis 2 400 krooni kuus tütre ülalpidamiseks. Kostja nõustus tasuma elatist 2 200 krooni kuus. Vaidlus puudub selles, et pooled on AT(sünd 14.06.2002) vanemad (t lk 7-10). Vaidlus puudub selles, et kostjal on perekonnas tütar AT(sünd XXX) (t lk 35). Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud elatist AT arvelduskontole (t lk 11-12). Vaidlus on poolte vahel lapsele elatise suuruse tasumise üle. OÜ M 15.10.2007 palgatõendiga on tuvastatud, et hageja kuupalk on 12 700 krooni (t lk 28). Lasteaia arvete ja hageja maksekorraldustega on tõendatud, et hageja on tasunud lasteaiamaksu (t lk 13-18). Lasteaia logopeediakabineti 15.05.2007 tõendiga on tuvastatud, et laps vajab logopeedi abi (t lk 19-20). OÜ Petrasten 10.09.2007 õiendist nähtuvalt on kostja töötasu 3 600 krooni kuus (t lk 34). ASi SAMPO PANK ja kostja ning JA-T vahel sõlmitud laenulepinguga on tõendatud, et kostja peab tasuma igakuiselt laenu 297,32 EUR (t lk 36-37). KÜ XXX ja AS-i FE arvega on tuvastatud, et kostja on kohustatud tasuma hooldustasu ja teenuse osutamise eest (t lk 41-42). Kohus leiab, et kostja laenukoormis ning eluruumi hooldus- ja teenuse osutamise tasu ei anna 2 alust jätta hagi rahuldamata. Õige on kostja viide SPA ja TOPSPA väljatrükkidele, mille kohaselt on võimalik osta lapsele soodustusega ujumise kaarti (t lk 52-53).
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-157-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär oli 3 600 krooni alates 01.01.2007 ning on 4 350 krooni alates 01.01.
lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (
). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Asjakohane on kostja osundamine
lg 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Õiendist nähtuvalt on AT ema JA-T OÜ P juhatuse liige (t lk 34). Küll aga ei ole kostja esitanud tõendeid, mis annaks aluse vähendada elatise suurust tuginedes
KS) § 39 kohaselt on lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.
ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb
Kohus määrab elatise suuruseks 2 400 krooni kuus tütre AT ülalpidamiseks. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav kuna ei ületa oluliselt seadusega kehtestatud elatise miinimummäära. 3 Vastavalt
§-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o 29.06.2007.a. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.