) § 60, § 61 lg-te 1 ja 4, § 70 lg-te 1 ja 2 alusel mõista kostjalt hageja kasuks ühise lapse J.S ülalpidamiseks välja igakuine elatis 2 780 krooni alates 2005. aasta augustist kuni lapse täisealiseks saamiseni. 28.02.2007 esitas R.S täiendava hagi ning palus
Hagiavalduse kohaselt sündis R.Sl xx.xx.xxxx poeg J.S. Isa kohta andmeid J.S sünniakti kantud ei ole. Hageja väitel on kostja J.S isa, mille tõendamiseks taotles hageja määrata kohtul molekulaargeneetilise ekspertiisi. Pooled elasid hageja väitel koos, kuid kooselu lõppes enne lapse sündi. Hageja väitel kostja lapse ülalpidamiseks raha ei anna ja kõik kulud seoses lapse kasvatamise ja ülalpidamisega kannab hageja. Lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad kokku summa 5 560 krooni, millest hageja palus kostjalt välja mõista pool ehk 2 780 krooni. Lapse igakuised ülalpidamiskulud koosnevad: söögirahast 1 100 krooni, kulutustest riiete ostmiseks 800 krooni ja jalanõude ostmiseks 700 krooni, kulutustest ravimite ja vitamiinide ostmiseks 150 krooni, kulutustest hügieenitarvetele 150 krooni, kulutustest kultuuriüritustele 500 krooni, kulutustest õppematerjalile 500 krooni, kulutustest maiustuste ja puuviljade ostmiseks 200 krooni, taskuraha 200 krooni, sidekulud 100 krooni, arvuti kasutamise kulud 70 krooni, transpordikulud 90 krooni, inglise keele ja vene keele kursuste tasu kumbki 50 krooni. Lisaks nimetatule tegeleb J.S rattaspordiga, kus treeninguvarustuse soetamiseks kulub kuus 600 krooni, jalgrattarent on 100 krooni ning MTÜ Rattaklubi CFC Rattakooli õppemaks on kuus 100 krooni. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, lapse sünniakti ärakirja, oma palgatõendi AS-st S, CFC Rattaklubi tõendi 20.06.2006, mis tõendab J.S osavõttu rattakooli treeningutest, Sotsiaalkindlustusameti tõendi makstavast lastetoetusest, maksekorraldused treeningutasu ja varustuse eest maksmise kohta, maksekorraldused, mis kinnitavad eluasemekulude tasumist hageja poolt KÜ-le x, AS Eesti Energia arvete koopiad elektrienergia eest tasumiseks, AS EMT arved mobiilsideteenuse kasutamise eest, ostutšekid erinevatest kauplustest toidu ja muude tarbekaupade ostmise kohta ja koopiad Simpel-kaartidest. Kostja vastuväited Kostja võttis hagi osaliselt õigeks ning tunnistas, et J.S põlvneb temast ja ta on kohustatud lapsele elatist maksma, kuid vaidles vastu nõutava elatise suurusele, paludes välja mõista elatis alla
Hageja palus arvestada, et kostjal on kooselust M. A sündinud xx.xx.xxxx tütar K. K. K ja xx.xx.xxxx sündis nende perre veel teinegi tütar O. K. Kostjal on tema laste ja oma elukaaslase ülalpidamise kohustus, perekonna varaline seisund on kehv, kostja palga suurus talle kuuluvas äriühingus on 2 000 krooni, dividende ei ole äriühingu kahjumi ja likviidsuse puudumise tõttu välja võtta võimalik. Kostja taotles vähendada hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust
lg 5 alusel alla sama seaduse lõikes 4 sätestatud poole kuupalga alammäära, sest tema teised lapsed jääksid hageja poolt nõutavas suuruses elatise väljamõistmisel varaliselt vähemkindlustatuks. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja K. K. K ja O. K sünnitunnistused, Leisi Vallavalitsuse tõendi selle kohta, et kostja elab koos oma elukaaslase ja tütar K. K. K (tõend välja antud enne teise lapse sündi), kostja enda kui OÜ V juhatuse liikme ja ainuosaniku poolt allkirjastatud palgatõendi, et tema töötasu suuruseks kuus on 2 000 krooni, kostja laenu maksete aruande SEB Eesti Ühispangast. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi, luges tuvastatuks, et R.Sl xx.xx.xxxx sündinud poeg J.S põlvneb R.Kst, ning mõistis kostjalt välja igakuise elatusraha 2 780 krooni poja J.S ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 04.10.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Kohus juhindus menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg-test 1 ja 2 ning jaotas hageja menetluskulud TsMS § 164 lg 2 alusel poolte vahel võrdsetes osades. Otsuse kohaselt on põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks
lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hinnates tõenditena kogumis hagi õigeksvõttu ning kohtu poolt määratud ja Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo kohtukeemia ja -bioloogia laboratooriumi poolt teostatud molekulaargeneetilist ekspertiisi, jõudis kohus järeldusele, et J.S põlvneb R.Kst. 2 Elatisehagi lahendamisel juhindus kohus
Tulenevalt
Sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega käesoleval ajal alla 1 800 krooni.
lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest ja sama seaduse § 70 lg 2 sätestab, et hageja nõudel võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Eeltoodud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel seega arvestama nii lapse vajaduste kui ka vanemate varalise seisundiga. Arvestades hageja poolt esiletoodud hagi põhistusi ja esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad poolte ühise poja ülalpidamiskulusid, samuti seda, et kostja ei ole vaidlustanud lapse ülalpidamiskulutusi, tuleb kostjalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda sellest, et lapse põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus kokku on 5 560 krooni. Vanemate varalise seisundi tõendamiseks esitasid pooled kohtule rea tõendeid. Hageja palgatõend AS-st S tõendab, et tema keskmise palga suuruseks kolmel viimasel kuul enne hagi esitamist oli 5 154,80 krooni. Kostja palgatõend kinnitab, et tema palga suuruseks kuus tema enda äriühingus on 2 000 krooni. Kohus suhtus kriitiliselt kostja enda poolt allkirjastatud tõendisse, jõudes järeldusele, ei see ei kajasta kostja tegelikku sissetulekut. Tema tegelikke sissetulekuid kajastab pangakonto väljavõte SEB Eesti Ühispangast, millest nähtuvalt on kostja teinud oma pangakontole tuhandetes kroonides sularaha sissemakseid, lisaks sellele on kostjal olnud rahalisi vahendeid, et laenata raha veel näiteks FOÜ-le ja A. L ning teistele füüsilistele isikutele, kes kostja pangakontole sularaha sissemaksetega laenu tagasimakseid teostavad. Eeltoodu põhjal järeldas kohus, et kostja varanduslik olukord ei ole sedavõrd kehv ja tema poolt juhitava äriühingu majanduslik olukord nii halb, nagu kostja püüdis kohtule näidata. Lisaks eeltoodule kinnitavad poolte varalist seisundit ka kohtu poolt tehtud elektroonilised väljatrükid vararegistritest. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmete kohaselt kuulub kostjale sõiduauto Opel Astra Caravan ning kostja elukaaslase M.A nimele on registreeritud sõiduauto Mercedes-Benz 100D VAN, mille kasutajaks on samuti kostja. Hageja nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on kostja omandiks maatulundusmaa x ja kostja elukaaslasele M.A kuulub korteriomand Salme vallas Salme x ning ½ mõttelist osa kinnistust Saaremaal x. R.Sle seevastu kuulub vaid korteriomand Tallinnas x, see on eluruum, kus hageja koos poolte alaealise lapsega elab. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et käesoleva vaidluse puhul puudub alus kohaldada
lg-t 5 ja mõista elatis kostjalt välja väiksemas suuruses, kui sätestab sama paragrahvi lõige 4. Kostja varanduslik olukord on piisavalt hea, et kindlustada elamisväärne ülalpidamine kõigile oma kolmele lapsele, ning elatis hageja kasuks J.S ülalpidamiseks tuleb kostjalt välja mõista hagetavas summas. Tähelepanuta ei saa elatise väljamõistmisel jätta ka asjaolu, et hagejal kui füüsilisel isikul tuleb kohtuotsuse alusel kostjalt saadavalt elatiselt maksta tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu, ning seda, et J.S on käesoleval ajal juba 13-aastane ning kuni käesoleva ajani ei ole kostja oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud ja last on kasvatanud hageja üksi. Kohus leidis, et hageja ei ole esile 3 toonud erandlikke asjaolusid, mis saaksid olla aluseks elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Hagejal endal oleks tulnud
lg 2 alusel pöörduda kostja vastu kohtusse lapse huvide kaitseks kohe, kui kostja rikkus lapse õigust saada temalt elatist. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, mis tagantjärele ei ole võimalik. Seega kuulub elatis väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest, s.o alates 04.10.2006. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse elatise suuruse osas ning määrata igakuise elatusraha suuruseks 500 krooni. Esimese astme kohus on kostja varalise seisundi kohta esitatud ja kohtu poolt kogutud tõendeid vääralt hinnanud ning seetõttu ebaõigesti kohaldanud
lg-id 2 ja 5.
lg-st 4 tulenevalt on igakuise elatusraha alammäär ühele lapsele 1 800 krooni; maakohus mõistis kostjalt välja elatise suuruses 2 780 krooni kuus. Kostja arvates oleks asjas tulnud kohaldada
lg 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
Tulenevalt
lg-st 2 arvestab kohus igakuise elatusraha määramisel lapse vajaduse kõrval ka vanemate varalist seisundit. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei hinnanud kostja varalise seisundi kohta esitatud tõendeid õigesti. Kohus, arvestades, et hageja omandisse kuuluvat kinnisvara kasutatakse perekonna elukohana, ei arvestanud sama kostjale kuuluva kinnisvara osas. Kostja omandis oleval kinnistul x asuv elamu on kostja ja tema perekonna elukohaks. Asjaolu, et kostjale kuulub sõiduauto Opel Astra Caravan, kuid hageja nimele sõidukeid registrisse kantud ei ole, ei võimalda teha järeldust kostja paremast varalisest seisundist. Kolleegium nõustub siinkohal kaebuses sisalduva käsitlusega, et nimetatud asjaolu ei ole võimalik hinnata maakohtu poolt märgitud viisil. Maakohas liiklemiseks vajalik sõiduk ei viita isiku heale varalisele olukorrale. Pealegi esitas kostja ringkonnakohtule tõendi, millest nähtuvalt on nii talle kui tema elukaaslasele omandiõiguse alusel kuuluvad sõidukid vanad ning neil ei ole praktilist turuväärtust. Kohtu järeldus, et kostja pangakontost nähtuvalt on tal olnud rahalisi vahendeid laenude andmiseks, ei ole õige. Pangakonto väljavõttest sellist järeldust teha ei ole võimalik. Maakohtul ei olnud alust kostja varaliste võimaluste hindamisel arvestada asjaolu, et kostja elukaaslane omab kinnisvara (otsuse tegemise ajal kuulus M.A Salme vallas Salme alevikus 28,5 m2 suurune korteriomand ja ½ kaasomandist Kaarma vallas x alevikus asuvast korteriomandist pinnaga 45,1 m2). Nimetatud vara arvel ei saa kostja oma kohustusi täita. Küll aga võimaldab viidatud asjaolu teha järeldust perekonna kui terviku varalise seisundi kohta ning hinnata, kas kostja teised lapsed osutuksid elatise alammääras väljamõistmisel vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samas ei saa nõustuda apellandi väitega, et maakohus oleks pidanud kohaldama
lõikes nimetatud määra. Neid asjaolusid, mis oleksid võimaldanud nimetatud sätet kohaldada, antud asjas ei esine. Kohtule esitatud tõenditest tegi maakohus õige järelduse, et kostja enese poolt allkirjastatud palgatõendil märgitud 2000 kroonine kuupalk ei kajasta tema tegelikke sissetulekuid. Asjaolu, et kostja osalusel tegutsev äriühing on käesolevaks ajaks väidetavalt pankrotieelses seisundis (150 223 kroonine maksuvõlg) ning selle tegevuse kaudu ei ole kostja saanud juba aastaid normaalset sissetulekut, viitab pigem sellele, et kostjal oli piisavalt aega, leidmaks sobilik töökoht ja äraelamist võimaldav teenistus. Kostja on terve töövõimeline mees. Kostja ei ole toonud esile ühtegi mõistlikku põhjust, mis takistab tal tegemast tööd ja teenimast vähemalt riigi keskmist palka. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostjalt välja elatise
Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alamääraks oli 2006.a 3000 krooni, 2007.a 3600 krooni ning alates 01.01.2008 on 4350 krooni. Pool nimetatud palgamääradest on vastavalt 1500 5 krooni, 1800 krooni ja 2175 krooni. Elatise väljamõistmisel tuleb neist summadest ka lähtuda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab ringkonnakohus kummagi poole apellatsioonimenetluse kulud selle poole enda kanda. Ü. Jänes G. Kivinurm M. Reino 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.