← Eesti

2-05-9481/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsusese tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-9481 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Vaido Petseri vastu 6954, 42 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht Jõe tn. 3, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja Marlen Šarton Vastustaja Vaido Petser (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. septembri
  7. a. otsus OÜ Aktiva Finants hagis Vaido Petseri vastu 6954, 42 krooni saamiseks osaliselt, viivist ja kohtukulu puudutavas osas.
  8. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
  9. Tühistatud osas teha uus otsus, mõistes Vaido Petserilt OÜ Aktiva Finants kasuks kokku välja 4954, 42 krooni (neli tuhaks üheksasada viiskümmend neli krooni ja 42 senti), millest põhivõlg on 2477, 21 krooni ja viivis 2477, 21 krooni.
  10. Kohtukuluna mõista Vaido Petserilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja 692 (kuussada üheksakümmend kaks) krooni.
  11. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  12. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses 2 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  13. juunil
  14. a. esitas OÜ Aktiva Finants Harju Maakohtusse hagi Vaido Petseri vastu nõudega mõista nimetatult välja 6954, 42 krooni, sealhulgas põhivõlg 3477, 21 krooni ja viivis 3477, 21 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja
  15. augustil
  16. a. tähtajatu Q GSM lepingu nr. 10067487, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga
  17. november
  18. a. oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees 3477, 21 krooni. Kostja lepingurikkumise tõttu lõpetas AS Tele 2 Eesti kostjaga sõlmitud lepingu ennetähtaegselt. Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste IV peatükis sätestatule pidi kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest, vastavalt VII peatükile pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0, 15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi kuni
  19. veebruarini
  20. a. oli üldtingimuste kohaselt viivisemääraks 0, 5% päevas, on hageja tegelikult kohaldanud viivisemäära 0, 15% päevas. Hageja on arvestanud viivist määraga 0, 15% päevas ajavahemiku eest
  21. novembrist
  22. a. kuni
  23. juunini
  24. a. (1301 päeva) summas 4834, 28 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 3477, 21 krooni. Tele 2 Eesti AS on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulu – 560 krooni riigilõivu, 347, 72 krooni õigusabikulu ning 295 krooni kohtutäituri tasu. Kostja vastuväited Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud, kuid kostja ei ole hagile vastanud vaatamata talle selle kohta tehtud ettepanekule. Edasine menetlus Maakohus määras lahendada vaidluse lihtmenetluse korras. Esimese astme kohtu otsus
  25. septembri
  26. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistes Vaido Petserilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõla 2477, 21 krooni krooni, viivise 274, 97 krooni ja menetluskulu 330 krooni. Otsuses märkis kohus, et hageja poolt makstud kohtutäituri tasu tuleb hagejale tagastada. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 12 lg. 1 kohaselt kohaldatakse enne
  27. juulit
  28. a. sõlmitud kestuslepingutele alates
  29. juulist
  30. a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ja võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut ning sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohaldatakse kestuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
  31. juulit
  32. a., seni kehtinud seadust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg. 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg. 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma 3 nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg. 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Poolte vahel on
  33. augustil
  34. a. sõlmitud tähtajatu Q GSM leping nr. 10067487, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise
  35. oktoobri
  36. a. teatest.
  37. aprilli
  38. a. saldokinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud
  39. novembril
  40. a. Saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale
  41. novembril
  42. a. esitatud lõpparve, milles põhivõlaks on arvestatud telefonimaksed summas 1135, 14 krooni, kõneteenused summas 1364, 71 krooni ja leppetrahv summas 1000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et lõpparve oleks kostjale väljastatud. TsK § 191 lg. 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitsevahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Põhjendatud on kostjale hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 2477, 21 krooni. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg. 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 274, 97 krooni ulatuses (3% x 2477, 21 krooni x 3, 7 aastat). Kuni
  43. detsembrini
  44. a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 280 krooni. TsMS § 61 lg. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50 krooni.
  45. juunil
  46. a. on hageja maksnud täituritasu summas 295 krooni, kuid kuna täitur kohtudokumente kostjale ei edastanud, tuleb see summa hagejale tagastada. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu otsuse viivist puudutavas osas ning uue otsusega välja mõista viivis summas 2477, 21 krooni. Kohus tuvastas otsuses, et kostja võlgneb põhivõlana hagejale 2477, 21 krooni. Viivise mõistis kohus välja TsK § 231 lõike 1 alusel, jättes tähelepanuta, et Q GSM lepinguga oli kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Kostja ei esitanud hagile ega selles esitatud viivisenõudele vastuväiteid ega vaidlustanud poolte kokkulepet viivisemäära kohta. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei ole poolte vahel lepinguga kindlaksmääratud viivise määra arvestanud. Viivist arvestades on hageja käitunud kostjat soosivalt, arvestades viivist võimalikust väiksema määraga ning vähendades viivisesummat põhivõla summani. Arvestades menetluses esitatud tõendeid, on põhjendatud arvestada viivist vastavalt hagiavalduse arvestusele, mõistes viivise kostjalt välja põhivõla rahuldatud ulatuses. Tegemist on oluliselt vähendatud viivisenõudega. Apellant palub kostjalt välja mõista ka riigilõivu täismäära summas 420 krooni. 4 Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt välja põhivõla summas 2477, 21 krooni. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 ei kontrolli kolleegium esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles osas. Viivise väljamõistmist puudutavas osas tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 2477, 21 krooni. Viivisenõude aluseks oleva lepingu punktis
  47. 4 leppisid lepinguosalised kokku, et viivise määraks on 0, 5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte vähem kui 60 krooni (tl. 63 pöördel). Niisugune kokkulepe oli kooskõlas lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 231 lõikega 1, mille kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik oli kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei olnud kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Hiljem kehtestatud üldtingimustes viivisemäära vähendati 0, 15%-ni päevas. Maakohus ei põhjendanud oma otsuses, miks ta lepingupoolte poolt kokku lepitud viivisemääraga ei arvestanud. Kolleegium leiab, et vaidlus viivise üle tuleb lahendada poolte poolt kokkulepitud viivisemäära arvestades, seda enam, et tegelikult arvestas hageja viivist kogu ajavahemiku eest, lähtudes viivisemäärast 0, 15% päevas. Kostja ei ole hageja viivisearvestuse põhimõtteid vaidlustanud. Hagi viivise väljamõistmiseks põhivõla suuruses tuleb rahuldada. Ka menetluskulu jaotust tuleb täpsustada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul jaotada menetluskulud seni kehtinud TsMS-i sätete kohaselt. Hagiavalduselt tasus hageja lõivu 560 krooni. Et hagi rahuldatakse osaliselt – 71% ulatuses (hagi esitatud summas 6954, 42 krooni ja rahuldatakse summas 4954, 42 krooni), siis tuleb kostjal kuni
  48. detsembrini
  49. a. kehtinud TsMS § 60 lõike 1 kohaselt hüvitada hagejale ka riigilõiv samas proportsioonis ehk summas 392 krooni. Et apellatsioonkaebuse nõue rahuldatakse, siis tuleb kostjal sellelt kaebuselt tasutud riigilõiv 250 krooni hagejale hüvitada TsMS § 60 lg. 8 alusel. Õigusabikulu osas ei ole otsust vaidlustatud, seega tuleb kostjal hüvitada sellena hagejale 50 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 692 krooni. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.