§-dega 14, 18, 19 ja 29 hageja palub lahutada poolte abielu; jagada abielu jooksul koos soetatud vara järgnevalt viisil: jätta hagejale sõiduauto «Volkswagen» (varanimekirjas nr 2), pehmemööbli komplekt (nr 4), televiisor «Sharp» (nr 7), jalgratas «Classic» (nr 15), gaasipliit elektrilise praeahjuga «Hansa» (nr 17), arvutilaud (nr 18), universaalne alus televiisori, muusikakeskuse ja videomaki jaoks (nr 19), kontoritool (nr 21), vann (nr 23), söögilaud (nr 34), köögi nurgadiivan (nr 35), kokku summas 100 395 krooni; ülejäänud vara, loetletud nimekirjas, kokku summas 102 921 krooni üle anda kostjale; nõuda kostjalt sisse hageja kasuks 1263 krooni; vabastada hagejat riigilõivu maksmisest hagiavalduse esitamise eest ühisvara jagamise suhtes, majanduslikult raske olukorra tõttu; kohtukulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt ta tunnistab hagi p l osas õigeks ning palub poolte abielu lahutada. Kostja vaidlusab osaliselt hageja pakutud abielu jooksul koos soetatud vara jagamise viisi. Palub jätta kostja omandisse sõiduauto „Volkswagen” mudel „Passat" 1992 aasta väljaanne, reg. nr xxx xxx. Leiab, et sõiduauto hageja omandisse jätmine ei ole põhjendatud, kuna hageja ei oma juhilube auto juhtimiseks. Kostjale on autot vaja seoses haigele emale abi osutamiseks, kes on 81 aastat vana, omab invaliidsust seoses jalade liikumatusega, elab üksi, vajab pidevat arsti külastamist. Samas ei ole nõus hageja auto hindamisega 68 000 krooni. Kostja leiab, et ühisvara jagamisel tuleb lähtuda auto turuväärtusest hagi esitamise hetkel. Hageja ei ole menetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema väiteid nimetatud sõiduauto turuväärtuse kohta. Käesoleval ajal sellise sõidiauto turuväärtus on 25000 krooni. Hagiavalduses jäid nimetamata abielu kestel omandatud ühiselt järgmine vara: Köögimööblikomplekt koos väljatõmbe-filtriga – 10000 krooni Kapp kaheriiuline koos tumbaga - 3000 krooni Diivan ja tugitoolid beeži värvi - 9000 krooni Laud marmorkattega - 3000 krooni Kostja palub jagada abielu jooksul koos soetatud nimetatud vara ning anda üle hageja omandisse kokku summas 25 000 krooni. Vastavalt
1g 2 taotleb kostja tunnistada abikaasade ühisvaraks hageja lahusvara korter aadressil: xxx x-xx xxx, mille väärtus on abielu kestel kostja töö ja rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Korter on omandatud hageja poolt 1996 aastal detsembris 55 000 krooni väärtuses, enne poolte abielu registreerimist. Abielu kestel oli korteris teostatud kostja poolt kapitaalremont, mille tulemusel nimetatud korteri väärtus on oluliselt suurenenud. Korteri turuväärtus on käesoleval ajal 500000 krooni. Korteri renoveerimiseks kulutas kostja 100000 krooni, milleks võttis laenu.
lg 1 alusel on kummalgi poolel õigus osale ühisvara väärtusest.
lg 3 kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kostja palub jätta korter väärtuses 500 000 krooni aadressil: xxx x-xx xxx hageja omandisse, enam saadud ühisvara arvel mõista hagejalt kostjale 250 000 krooni suurune hüvitis. (
lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud ainult kostja. Korteri omandamise ja kinnistamise täpset kuupäeva ei ole hagejal võimalik esitada, kuna vastavad dokumentid on kostja käsutuses. Abielu kestel oli alates 2003.a. korteris teostatud kostja poolt kapitaallremont, mille tulemusel nimetatud korteri väärtus on oluliselt suurenenud. Korteris ehitati umber eluruume, muudeti korteri plaani, siinjuures hageja tegi uue kanalisatsiooni, pani uue elektrikilbi, samuti tegi sooja ja külma vee torustiku koos vee sügava puhastuse paigaldamisega, korteris vahetati uksi, laudpõrandaid, kapitaalselt renoveeriti aknaid, vannitoas paigaldati uus duššikabiin, mida peale selle rikkumist on vahetatud uue vanniga. Korteri ümberehitus oli tehtud hageja vahendite arvelt, kuna kostja ei tööta 2000 a-st, hageja töötas kaevanduses "Viru", omas kõrget sissetulekut ja on seda kulutanud ehitusel. Seega on korteri renoveerimist tehti hageja vahenditest. Korteri turuväärtus on käesoleval ajal 500 000 krooni. Korteri renoveerimiseks kulutas kostja 100000 krooni, milleks võttis laenu.
lg 1 alusel on kummalgi poolel õigus osale ühisvara väärtusest.
lg 3 kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Hageja vastuhagis taotleb jätta korter väärtuses 500 000 krooni aadressil: xxx x-xx xxx kostja omandisse, enam saadud ühisvara arvel mõista kostjalt hagejale 250 000 krooni suurune hüvitis. (
Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse § 14, 18, 19 ja 29 hageja vastuhagis palub tunnistada abikaasade ühisvaraks korter aadressil: xxx x-xx xxx; jagada ühisvarana korter aadressil: xxx x-xx xxx järgnevalt viisil: jätta nimetatud korter väärtuses 500000 krooni kostja omandisse, enam saadud ühisvara arvel mõista kostjalt hagejale 250000 krooni suurune hüvitis; kohtukulud jätta kostja kanda. MENETLUSE VARASEM KÄIK 4
) § 29 lg 2 lahutatakse abielu kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte vahel 21.03.1997 sõlmitud abielu jätkamine on võimatu. Kohtu taoline järeldus rajaneb poolte seletustel, mille kohaselt poolte igasugused abielusuhted on lõppenud 2005.a maist. Sellest ajast elasid pooled erinevates tubades aga käesoleval ajal ka erinevates elukohades, nende vahel ei ole mingisuguseid suhteid. Hageja ja kostja poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei pea pooled abielu jätkamist võimalikuks ega soovi ka leppida. Kohus on seisukohal, et tingimustes, kus üks abielupooltest soovib abielu lahutada ning teine pool on samuti nõus abielu lahutamisega, pooled elavad erinevates elukohades ja ei toeta mingisugust suhteid, on abielu jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei muutunud oma perekonnanimi abielu sõlmimisel. Hagi ühisvara jagamise nõudes kuulub asja menetlus jätkamisele. MENETLUSKULUD Kohtukulude jaotab kohus ühisvara jagamisel. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.