KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-1426 Haldusasi A.S. i kaebus Tartu Vangla toimingule (toidujagamise korraldamine) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- septembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.S. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – A.S. Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
- septembri 2007 otsus muutmata. Tartu Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- A.S. esitas halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu peale, s.o toidujagaja käitumise peale 08.07.2007 hommikusöögi jagamise ajal, mille tagajärjel kaebuse esitaja jäi väidetavalt ilma hommikusöögist. Kaebuse kohaselt on toidujagaja oma käitumisega rikkunud A. S i õigusi ning teda tuleks sellise käitumise eest karistada. Kaebaja on vahistatu ja viibib Tartu Vanglas. Majandustööle määratud kinnipeetavast toidujagaja pani 08.07.2007 hommikusöögi serveerimise ajal A. S ile keedise ja pudru ühte kaussi vaatamata sellele, et viimane soovis neid eraldi kaussides. Kaebuse esitaja keeldumise peale taolisel kujul serveeritud toidust hakkas toidujagaja tema peale karjuma. Kaebuse esitaja jäi ilma hommikusöögita. Puder oli toiduluugil kuni hommikuse toidujagamise lõpetamiseni, misjärel pandi see põrandale. Järgmisel söögikorral oli puder ära viidud. Samuti märgib kaebuse esitaja, et hommikusöögil oli putru vähem ettenähtud normist.
- Tartu Vangla leidis, et kaebus kuulub kaebuse esitajale tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldusel, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 10 lg 2 sätestab, et kaebuses toimingu peale märgitakse ka põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et toiming on õigusvastane, milliseid kaebaja õigusi vaidlusalune toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Kaebuse esitaja ei ole märkinud, milliseid tema õigusi rikub keedise ja pudru serveerimine ühes nõus. Tartu Vangla kinnipeetavate menüüs oli juulikuu pühapäeviti hommikusöögiks ette nähtud riisipuder keedisega ja kohv piimaga. Riisipuder on kalkuleeritud koos keedisega, s. t need tulebki koos serveerida ning toidujagaja talitas igati nõuetekohaselt, kui andis kaebuse esitajale pudru ühes keedisega. Kaebusest nähtub, et 08.07.2007 hommikusöögi ajal toitlustatigi kaebuse esitajat ettenähtud korras, seega ei saanud keedise ja pudru samas nõus serveerimine kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi või piirata tema vabadusi. Kui kaebuse esitajale ei meeldi putru koos keedisega süüa, siis oleks ta võinud ise keedise pudrult ära tõsta. Ülejäänud osas on kaebus üldsõnaline. Kaebuse esitaja seletus selle kohta, et toidujagaja „alati kiirustab“ ja käsib kiiresti kausid anda, on umbmäärane ja pealiskaudne ega saa seetõttu olla halduskohtusse pöördumise õiguslikuks ega faktiliseks aluseks. Tartu Vanglas jagavad kinni peetavatele isikutele toitu vangla majandustööle määratud kinnipeetavad. Toidujagaja töötab vanglaametnike vahetu järelevalve all, kes vajadusel õigusrikkumistesse sekkub. Oma kaebuses nõuab kaebuse esitaja toidujagaja karistamist, ent ei ole nimetanud ühtki põhjust, milliste konkreetsete õigusrikkumiste eest toidujagajat karistada tuleks. Kaebuse esitaja väite alusel, nagu koputaks toidujagaja jalaga uksele, ei ole võimalik toidujagajat karistada, kuna kaebuse esitaja ja toidujagaja asuvad alati teine teisel pool ust ja seega ei võinud kaebuse esitaja näha, millega toidujagaja uksele koputab. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- septembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole vastustaja oma toiminguga rikkunud kaebuse esitaja õigusi ega piiranud tema vabadusi. VangS § 90 lg 1 kohaselt eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja
- peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. VangS § 47 lg 1 ja 2 sätestavad, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst. Vangla Sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikuvõimlemine, tualett, 2 söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad. Tartu Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord) p 22.1 kohaselt toitlustatakse vanglas kinni peetavaid isikuid kolm korda päevas päevakavas ettenähtud ajal. Kodukorra p 22.2 kohaselt koostatakse menüü sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ järgi, mille kinnitab direktori asetäitja halduse alal. Kodukorra p 22.7 kohaselt kinni peetava isiku poolt vangla toidust keeldumisel hoitakse toitu toidujagamise lõpuni ning antakse juurde soovijatele või tagastatakse kööki. Kodukorra p 22.12.3 sätestab, et toidunõud asuvad kinni peetavate isikute käes (2 kaussi, kruus, lusikas). Ülaltoodust lähtuvalt annab söögiaegadel vahistatu toidujagajale kausi ja kruusi toidu panemiseks ja toidujagaja jagab vastava toidu selleks ettenähtud normidele ja menüüle. Toidujagaja pani menüüs ettenähtud toidu, mis oli riisipuder koos keedisega, kaussi, mille andis talle kaebuse esitaja. Kui kaebuse esitaja andis toidujagajale väikese kausi, kuhu kaebuse esitaja väitel ei mahtunud menüüs ettenähtud koguse norm, on ta selles ise süüdi. Vastustaja ei ole rikkunud kaebuse esitaja õigusi, kui toidujagaja asetas ühte kaussi menüüs ettenähtud riisipudru koos keedisega. Kaebuse esitajal oli reaalne võimalus keedis pudrult ära tõsta teisse nõusse ning süüa neid seejärel eraldi. Miski ei takistanud kaebuse esitajal tarbida eraldi putru ja keedist. Kaebuse esitaja viibib Tartu Vanglas alates novembrist
- Sellest ajast alates on kaebuse esitaja saanud hommikusöökidel putru koos keedisega ja enne 08.07.2007 ei olnud tal taolise serveerimisega probleeme. Kaebuse esitaja seletas kohtus: „Kui ma oleksin võtnud selle kausi kambrisse toidujagamise ava pealt, siis oleks loetud, nagu ma oleksin söögi vastu võtnud“. Kaebuse esitaja seletas kohtus, et söömiseks antakse piisavalt aega ja tal oli kuni lõunasöögini aega moos pudrult eemaldada, kuid ta ei teinud seda põhimõtte pärast. Kaebuse esitaja leidis, et korrapidaja peab jälgima, et kõik saaksid söönuks ja joonuks ning toidujagaja solvas teda ülalnimetatud viisil toidu jagamisega ja sellega, et hiljem asetati temale jagatud puder põrandale. Kohus ei tuvastanud kaebuse esitaja õiguste rikkumist. Tuvastatud ei ole, et vastustaja alandas süüliselt kaebuse esitaja väärikust või kahjustas tema tervist. Kaebuse esitaja peab HKMS § 16 lg 2 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebuse esitaja ei ole aga tõendanud, et talle jagati vaidlusalusel hommikul putru ettenähtud normist vähem. Kui kaebuse esitaja andis ise toidujagajale väiksema kausi, võis ta taolise käitumisega viia toidujagaja eksitusse, mistõttu viimane võis arvata, et kaebuse esitaja tahtiski vähem putru. Kohus ei nõustunud vastustaja poolt esitatud kirjalikus seisukohas märgituga, et kaebus on ebaõigesti menetlusse võetud. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi käesoleva kaebuse esitamiseks tuleneb riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) §-ist 9 lg 1, mille kohaselt on süülise väärikuse alandamisel võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga ka selles osas, et kohus pidi käesoleva kaebuse tagastama HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Esitatud kaebuses seisnes probleem selles, et kaebuse esitaja jäeti väidetavalt ilma hommikusöögita. Enne asja menetlusse võtmist ja kohtuistungil asja arutamist ei olnud võimalik kohtul võtta seisukohta, kas kaebuse esitaja väited leiavad tõendamist. Toidust ilmajätmine on inimese oluline õiguste rikkumine ning sellest lähtudes võttis kohus asja menetlusse. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- septembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 3 1) on kohus jätnud tähelepanuta, et 08.07.2007 hommikusöögiga tekitati A. S ile tervisekahjustus. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et A.S. andis toidujagajale 2 kaussi, kuna tegelikult andis ta kausi ja purgi. Samuti on ebaõige, et A.S. andis ise toidujagajale väiksema anuma või palus ise, et talle vähem süüa antakse ja sai sellepärast vähem toitu; 2) seisis toidujagaja kõrval valvur, kes peab jälgima, et kambrisse ei satuks liigset taarat. Valvur rikkus Kodukorra p 22.11.
- Valvur solvas A. S i sellega, et küsis, kas A.S. võtab meepurgi pudruga. Samuti solvas A. S i asjaolu, et purk pudruga asetati põrandale; 3) käis A.S. pärast 08.07.2007 sündmusi psühholoogi vastuvõtul, kes suunas ta psühhiaatri juurde. A. S i väitel on tema suhtes ebaõigesti rakendatud § 90 - eelvangistuse üldtingimused. A. S i väitel tuleks kohaldada RVastS § 9 lg
- Vastustaja peab hüvitama kaebuse esitajale tekitatud moraalse ja füüsilise kahju, samuti tervise kahjustuse ja väärikuse alandamise.
- Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- septembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus kaebuse asjaolud õigesti tuvastanud. Apellandi poolt 11.07.07 halduskohtule esitatud kaebuses on apellant omakäeliselt märkinud, et andis toidujagajale „kaks kaussi“ (esimesel lehel ülalt
- real), millest üks oli väiksem „tassike“. Vastustaja leiab, et toidu vastuvõtmiseks ulatatud nõu nimetus ei ole antud juhul oluline, kuna jagatava toidu kogust mõõdab toidujagaja vastavamõõtmelise kulbiga ja ettenähtud portsjon mahtus ühte apellandi poolt ulatatud toidunõusse ära; 2) ei ole välja jagatud toidu ära söömine kinni peetava isiku kohustus, vaid õigus. Kinni peetavale isikule juba väljastatud toitu ei jagata teistele kinnipeetavatele ega tagastata vangla kööki, vaid see läheb jäätmete hulka. Seetõttu jättiski valvur apellandile väljastatud pudru kambrisse, et anda apellandile siiski võimalus toit ära süüa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- septembri 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
- Nähtuvalt asja materjalidest, on apellant vaidlustanud halduskohtus toidujagaja toimingu, mis seisnes 08.07.2007 hommikusöögi jagamises. Halduskohus on õigesti hinnanud vaidlustatut toimingut ja leidnud, et sellega ei rikutud kaebaja õigusi ning seetõttu ei ole ka õigusvastane. Toimingu õigusvastasuse üle otsustamisel ei oma tähtsust see asjaolu, kas kaebaja andis toidujagajale kaks kaussi või kausi ja purgi. Kaebaja väite kohaselt tahtis ta, et toidujagaja paneks pudru ja keedise eraldi nõudesse, kui seda ei tehtud. Halduskohus on õigesti leidnud, et toidujagaja poolt hommikuöögiks olnud pudru ja keedise asetamine ühte nõusse ei riku kuidagi kaebaja õigusi ega piira vabadusi ning siinkohal ringkonnakohus ei korda vastavaid põhjendusi.
- Apellandi väitel jagati talle 08.07.2007 hommikusöögiks vähem toitu, kui oli ette nähtud. Tartu Vangla vastuväite kohaselt sai apellant 08.07.2007 hommikusöögiks normikohaselt toitu. 4 Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna apellant ise andis nõud toidujagajale, siis nõude andmisel pidi ta silmas pidama seda, et toit sinna ära mahuks. Lisaks sellele, kui isegi oli putru vähem ettenähtust, ei rikuks see apellandi õigusi, sest oma väite kohaselt ei söönud ta putru seetõttu, et sellele oli keedis peale pandud, mitte aga ei olnud toidust keeldumise põhjuseks väidetav normist väiksem kogus.
- Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus ei ole kindlaks teinud, kes on asjas vastustaja. Kaebus on esitatud Tartu Vangla töötaja toimingu peale ning kuna on esitatud ka selle toiminguga seoses kahju hüvitamise nõue, siis on halduskohus õigustatult vastustajana käsitlenud Tartu Vanglat.
- Apellandi väitel solvas ja alandas teda see, et valvur pani kausi pudruga põrandale pärast seda, kui apellant ei võtnud seda vastu. Kuna tegemist on sellise asjaoluga, mis juba iseenesest ei saa apellanti solvata ja alandada ning, mis seega ei oleks ka RVastS § 9 lg 1 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamise aluseks, siis ei hakka ringkonnakohus tuvastama seda, kas valvur pani (või ei pannud) apellandi poolt söömata pudru koos kausiga põrandale selleks, et sulgeda kambri söögiluuk.
- Millegagi ei ole tõendatud apellandi väide, et toidujagaja karjus tema peale. Samuti ei ole toimingu õigusvastasuse tuvastamise aluseks see asjaolu, et toidujagaja koputas kambri uksele. Kuna 08.07.2007 hommikusöögi jagamise toiming oli õiguspärane, siis puudub vajadus tuvastada, kas apellant pöördus pärast 08.07.2007 psühholoogi poole ning, kas talle kirjutati välja ravimeid ning millega seoses neid talle välja kirjutati.
- Halduskohtu poolt vaidlustatud otsuses esitatud viited õigusnormide sätetele on asjakohased ja apellandi vastupidine väide on alusetu. Kohus on õigesti jätnud välja mõistmata apellandi kasuks vastavalt RVastS §-ile 9 mittevaralise kahju, sest selleks puudub alus. Apellant oli vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 5 Viivi Tomson