KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-2184 Haldusasi V.P. taotlus riigilõivust vabastamiseks V.P. kaebuses Murru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks tulenevalt pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisest Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.P. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD 20.09.2007 saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tallinna Halduskohtust V.P. kaheosaline kaebus Murru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks tulenevalt nõuetele mittevastavas kambris hoidmisest ja pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisest. Tartu Halduskohtu 29.10.2007 määrusega eraldati nõuded iseseisvasse menetlusse ning V.P. kaebus Murru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks tulenevalt pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisest registreeriti haldusasjana nr 3-07-
- Nimetatud kaebuses palus V.P. tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla tegevus, mis seisnes selles, et kaebuse esitaja etapeeriti Tartu Vanglasse päeval, mil tal pidi algama pikaajaline kokkusaamine perega Murru Vanglas. Sellega seoses ei olnud V. P l võimalik lahendada ka abielu lahutamisega tekkinud probleeme. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista mittevaraline kahju kohtu äranägemisel era- ja pereellu sekkumise eest. V.P. palus end vabastada kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust. Vastuseks halduskohtu päringule väljastas Tartu Vangla V.P. konto väljavõtte, millest nähtub, et kaebuse esitajal on 03.10.2007 seisuga rahalisi vahendeid 1 kroon ja 40 senti. Tartu Halduskohus rahuldas 29.10.2007 määrusega riigilõivust vabastamise taotluse osaliselt ning kohustas V. P t tasuma riigilõivu summas 80 krooni hiljemalt 12.11.
- Määruse kohaselt kuna V.P. on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist ja seda kohtu äranägemisel määratud summas, kuuluks V.P. kaebuselt RLS § 56 lg 10, 12 ja 17 alusel tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni. Kohus oli seisukohal, et V.P. riigilõivu tasumisest täielikult vabastamine ei ole põhjendatud. HKMS § 91 lg 1 kohaselt ei ole maksejõuetus riigilõivu tasumisest vabastamise vääramatu kriteerium ning pärast isiku maksejõuetuse tuvastamist peab kohus kaaluma ka riigilõivu tasumisest vabastamise otstarbekust ja põhjendatust. Kaebuse esitaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 6 sätestatakse, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõuete esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nii nagu seadusandja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidanud isiku jaoks oluliseks küsimuseks riigi õigusabi saamise seisukohast, ei ole kohtul alust pidada seda oluliseks ka riigilõivust tasumisest vabastamisel. Ka riigilõivust vabastamine on üks riigi menetlusabi andmise liike. Kohus arvestas ka seda, et V.P. on kinnipeetav, kellele ülalpidamise, sh hädavajalikud hügieenitarbed ja toidu võimaldab riik. Eluasemekulude hüvitamist kinnipeetavalt ei nõuta. Riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada ka kaebuse perspektiivikust. Kuna kohtul puudub veendumus kaebuse ilmselges perspektiivituses, pidas kohus põhjendatuks vabastada kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest osaliselt, kohustades V. P t tasuma riigilõivu summas 80 krooni. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED V.P. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osaliselt ning kaebuse esitaja vabastamist riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on riigilõivust vabastamata jätmisega oluliselt rikutud kaebuse esitaja õigusi, mis on tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Inimõiguste konventsiooniga. Halduskohtu määrus rikub inimese õigust kaitsta oma õigusi ja vabadusi kohtus, mis on tagatud PS § 15 lg 1 ja Inimõiguste konventsiooni
- peatüki § 6 lg
- Kaebuse esitajal kui kinnipeetaval ei ole rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel peetakse kinni 70% kaebuse esitaja vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest, seega tuleks nõutud riigilõivu tasumiseks tema isikuarvele kanda ca 300 krooni. Sellist raha ei ole tal kusagilt võtta. Vangla administratsioon ei ole viie aasta jooksul võimaldanud kaebuse esitajale töötamist, ehkki ta on seda regulaarselt taotlenud. Kaebuse esitaja perekonnaliikmetel või sugulastel ei ole samuti võimalik raske majandusliku olukorra tõttu kaebuse esitajat rahaliselt toetada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamisele. 2 Lisaks halduskohtu põhjendustele peab ringkonnakohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu lahendile 3-3-1-40-
- Riigikohus on märkinud, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivust vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivust vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. V.P. kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks, sest sellest ei sõltu arvestataval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. V.P. on esitanud mittevaralise kahju nõude, kusjuures väidetav kahju tekitati sellega, et tal puudus võimalus pikaajaliseks kokkusaamiseks, millega sekkuti tema eraellu. Sellise kahju tõendatuse korral võib küll isikul tekkida õigus saada kahju eest rahalist hüvitist, kuid sellise hüvitise saamine või mittesaamine ei ole isiku jaoks niivõrd oluliseks küsimuseks, et oleks vajalik tema riigilõivust täielik vabastamine kaebuse esitamisel halduskohtusse. Menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Pealegi ringkonnakohtu arvates ei ole selline kahjunõue perspektiivikas. Maili Lokk Viivi Tomson 3 Agu Timmi