3-07-1873/5

3-07-1873 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-1873 Haldusasi V.P. taotlus riigilõivust vabastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.10.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.P. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. oktoobri 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD V.P. esitas 25.09.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt rünnati V.P. t 11.07.2007 Murru Vanglas ning talle tekitati 13 torke-lõikehaava. 07.08.2007 pidi kaebuse esitajal olema pikaajaline kokkusaamine perekonnaliikmetega, kuid samal päeval etapeeriti ta Tartu Vanglasse. Tartu Vangla keeldus kaebuse esitajale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest. Kaebuse esitajal ei ole võimaldatud helistada, käia spordisaalis ning osa võtta eesti keele kursustest. Samuti ei ole talle võimaldatud lugeda värskeid päevalehti ja ajalehti. 19.09.2007 kuulutas kaebuse esitaja välja näljastreigi ja õmbles endal suu kinni, misjärel ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse. Kaebuse esitajal ei olnud 19.09.2007– 21.09.2007 võimalik kasutada isiklikke asju ning sellega piirati ka kaebuse esitaja kirjavahetust. Kaebuse esitaja palus tunnistada õigusvastaseks jalutuskäikude piiramise, tema hoidmise elu- ja tervist ohustavates tingimustes, tema paigutamise märatsejate kambrisse ning vangistusseaduse (VangS) § 69 kohaldamise. Samuti palus kaebuse esitaja välja mõista mittevaraline kahju vastustajalt kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumise ning inimväärikuse alandamise eest kohtu poolt määratud summas. V.P. palus vabastada end kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust seoses sissetuleku ja töö puudumisega. Tartu Vangla poolt väljastatud V.P. konto väljavõttest nähtub, et kaebuse esitajal on 03.10.2007 seisuga rahalisi vahendeid 1.40 krooni. Tartu Halduskohus jättis 25.10.2007 määrusega V.P. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata ning kohustas kaebuse esitajat tasuma riigilõivu summas 1000 krooni hiljemalt 12.11.
3. Määruse põhjenduste kohaselt, tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) §-st 56 lg 10 tasutakse halduskohtusse kaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni. Lähtudes RLS §-st 56 lg 12 kaebuse esitamisel mittevaralise kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Sama paragrahvi lg 17 kohaselt kui kaebuses on esitatud mitu alternatiivset nõuet, tasutakse riigilõivu lähtuvalt nõudest, mille esitamise eest on ette nähtud suurima riigilõivu tasumine. Seega kuuluks V.P. kaebuselt tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 91 lg 1 tulenevalt võib kohus isiku taotlusel vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. V.P. riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud. HKMS § 91 lg 1 kohaselt ei ole maksejõuetus riigilõivu tasumisest vabastamise vääramatu kriteerium. Riigilõivu tasumisest vabastamise eesmärk on tagada isikule Põhiseaduses sätestatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ning vältida seda, et majanduslik olukord saaks isikule takistuseks tema õiguste kaitsel. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kui ilmneb, et õiguste kaitse vajadus puudub või on tegemist küsimusega, mida ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. V.P. kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Hüvitise saamist või mittesaamist ei saa antud juhul pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Kinnipeetav peab arvestama, et ta ei viibi vabaduses vaid vanglas, ning tal tuleb seega arvestada kõikide piirangutega, mis vangistusseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega on kehtestatud. Lähtudes eeltoodust tuleb V.P. l kaebuse menetlusse võtmiseks tasuda riigilõiv. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED V.P. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.10.2007 määruse ning teha uue määruse, millega vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse kohaselt on riigilõivust vabastamata jätmisega oluliselt rikutud kaebuse esitaja õigusi, mis on tagatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) ja Inimõiguste konventsiooniga. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine rikub inimese õigust kaitsta oma 2 õigusi ja vabadusi kohtus, mis on tagatud PS §-ga 15 lg 1 ja Inimõiguste konventsiooni §-ga 6 lg
4. Kaebuse esitaja leiab, et temal kui kinnipeetaval ei ole rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Vangla administratsioon ei ole viie aasta jooksul võimaldanud kaebuse esitajal töötada ega raha teenida. Kaebuse esitaja perekonnaliikmetel või sugulastel ei ole samuti võimalik raske majandusliku olukorra tõttu kaebuse esitajat materiaalselt toetada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
5. oktoobri 2007 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu
6. oktoobri 2007 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks. Nähtuvalt halduskohtule esitatud kaebusest, on V.P. esitanud järgmised nõuded: 1) tunnistada õigusvastaseks järgmised Tartu Vangla toimingud – pikaajalise kokkusaamise keeld, helistamise keeld, spordiga tegelemise keeld, õppimise keeld, kirjavahetuse piiramise, jalutuskäigu piiramine, isiklike asjade äravõtmine, hoidmine elu- ja terviseohtlikes tingimustes, lukustatud kambrisse paigutamine, VangS § 69 kohaldamine (s. o nõuded toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks); 2) välja mõista mittevaraline kahju kohtu poolt määratud summas (s. o nõue vaidlustatud toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks). Kuna HKMS § 84 lg 1 kohaselt kaebuses mitme nõude esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv, siis on halduskohus 1000 krooni riigilõivu määramisel õigesti lähtunud mittevaralise kahju nõudest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et V.P. on maksejõuetu ja ei ole suuteline halduskohtusse kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat 1000 krooni suurust riigilõivu tasuma. Vaidlus on selles, kas maksejõuetuse tõttu tuleb V.P. vabastada riigilõivu tasumise kohustusest või mitte. Vastavalt HKMS §-ile 10 lg 3 kaebuses toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Antud juhul seisneb V.P. l põhjendatud huvi kaebuses märgitud toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks mittevaralise kahju hüvitamises. Seega on tuvastamisnõude esitamise eesmärgiks saavutada mittevaralise kahju hüvitamine, s. o tuvastamisnõue on hõlmatud kahjunõudega ning tegemist on mittevaralise kahju hüvitamise kaebusega. HKMS § 91 lg 1 kohaselt on kohtul õigus vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. Haldusasjas nr 3-3-1-40-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et „Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole 3 näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks“. V.P. on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kusjuures väidetav kahju seisneb tema inimväärikuse alandamises ning väidetavas subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumises. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel, sest sellest nõudest ei sõltu arvestataval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Samuti ei ole halduskohtule esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebus perspektiivikas. Kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus ei veena selles, et V.P. kaebus halduskohtule tuleks rahuldada. Kaebuse kohaselt alandati kaebaja inimväärikust seetõttu, et talle ei võimaldatud pikaajalist kokkusaamist, kuna V.P. viibis Tartu Vangla vastuvõtuosakonnas (VangS § 25 p 3); väidetavalt ei võimaldatud tal helistada ja käia spordisaalis ning õppida eesti keelt; ei antud iga päev värskeid ajalehti ja ajakirju; paigutati ühte kambrisse V. Vladimiroviga; 20.09.2007 alates kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid pärast seda, kui V.P. oli endal suu kinni õmmelnud; seoses lukustatud kambrisse paigutamisega viidi enamus kaebaja isiklikest asjadest lattu. Kui ka eeldada, et kõik kaebaja poolt väidetu on tõendatud, siis võidi tekitada kaebajale küll ebamugavusi, kuid samas on küsitav, kas eelviidatud toimingutega tekitati kaebajale selline mittevaraline kahju, mis kuuluks rahaliselt hüvitamisele. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et V.P. vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud ning seetõttu on ta õigesti jäetud vabastamata riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Viivi Tomson Agu Timmi 4 Maili Lokk