KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-1624 Haldusasi V.P. taotlus riigilõivust vabastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.P. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD
- 20.09.2007 saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tallinna Halduskohtust V.P. kaebus Murru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes, tulenevalt nõuetele mittevastavas kambris hoidmisest ning pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisest. Tartu Halduskohtu 29.10.2007 määrusega eraldati V.P. nõuded iseseisvasse menetlusse ning haldusasjas nr 3-07-1624 menetletavaks nõudeks jäi V.P. kaebus Murru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, tulenevalt nõuetele mittevastavas kambris hoidmisest. Nimetatud kaebuses palus V.P. kohtul tunnistada õigusvastaseks tema paigutamine kambrisse nr 147 ning mõista Tartu Vanglalt välja mittevaraline kahju inimväärikuse alandamise eest kohtu äranägemisel. Kaebusele oli lisatud taotlus, milles V.P. palus end vabastada kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust. Vastuseks Tartu Halduskohtu päringule väljastas Tartu Vangla V.P. konto väljavõtte, millest nähtus, et kaebuse esitajal on 03.10.2007 seisuga rahalisi vahendeid 1 kroon 40 senti.
- Tartu Halduskohus jättis
- oktoobri 2007 määrusega rahuldamata V.P. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohustas teda tasuma riigilõivu summas 1000 krooni hiljemalt 12.11.
- Määruse kohaselt ei ole V.P. riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. V.P. on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist ja seda kohtu äranägemisel määratud summas, mistõttu kuulub V.P. kaebuselt tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 91 lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. HKMS § 91 lg 1 kohaselt ei ole maksejõuetus riigilõivu tasumisest vabastamise vääramatu kriteerium ning pärast isiku maksejõuetuse tuvastamist peab kohus kaaluma ka riigilõivu tasumisest vabastamise otstarbekust ja põhjendatust. Riigilõivu tasumisest vabastamise, nagu ka muud liiki menetlusabi andmise, eesmärk on tagada isikule põhiseaduses sätestatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ning vältida seda, et majanduslik olukord saaks isikule takistuseks tema õiguste kaitsel. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on aga, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, annab kohus eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebuse esitaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib, ning mida väiksemad on isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Ning vastupidi, maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kui ilmneb, et õiguste kaitse vajadus kas puudub või on tegemist küsimusega, mida ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. Kohtu hinnangul ei saanud V.P. kaebuses esitatud nõuet pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Tulenevalt kaebusest oli kohus seisukohal, et hüvitise saamist või mittesaamist ei saa antud juhul pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamiselt. Ka riigi õigusabi seaduse §-is 7 lg 1 p 6 sätestatakse, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nii nagu seadusandja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidanud isiku jaoks oluliseks küsimuseks riigi õigusabi saamise seisukohast, ei pea kohus seda oluliseks ka riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus arvestas ka seda, et V.P. on kinnipeetav, kellele ülalpidamise, s. h hädavajalikud hügieenitarbed ja toidu, võimaldab riik. Eluasemekulude hüvitamist kinnipeetavalt ei nõuta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- V.P. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2007 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega V.P. vabastada kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse kohaselt on riigilõivust vabastamata jätmisega oluliselt rikutud kaebuse esitaja õigusi, mis on tagatud põhiseaduse ja inimõiguste konventsiooniga. Riigilõivust vabastamata jätmine rikub isiku õigust kaitsta oma õigusi ja vabadusi kohtus, mis on tagatud põhiseaduse (edaspidi PS) §-iga 15 lg 1 ja inimõiguste konventsiooni §-iga 6 lg
- Kohus ei ole arvestanud PS § 19 lg 2, riigivastutuse seadust, Vabariigi Valitsuse seadust, avaliku teenistuse seadust ja 2 paljusid teisi seadusi. Kaebuse esitaja väitel ei ole temal kui kinnipeetaval rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Vangla administratsioon ei ole viie aasta jooksul võimaldanud kaebuse esitajale töötamist ega raha teenimist. Kaebuse esitaja perekonnaliikmetel või sugulastel ei ole samuti võimalik raske majandusliku olukorra tõttu kaebuse esitajat materiaalselt toetada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2007 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2007 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
- Nähtuvalt halduskohtule esitatud kaebusest, on V.P. esitanud kaks nõuet: 1) tunnistada õigusvastaseks tema paigutamine kambrisse nr 147 (s. o nõue toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks); 2) välja mõista mittevaraline kahju (s. o nõue toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks). Kuna HKMS § 84 lg 1 kohaselt kaebuses mitme nõude esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv, siis on halduskohus õigesti riigilõivu 1000 krooni määramisel lähtunud mittevaralise kahju nõudest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et V.P. on maksejõuetu ja ei ole suuteline halduskohtusse kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat 1000 krooni suurust riigilõivu tasuma. Vaidlus on selles, kas maksejõuetuse tõttu tuleb V.P. vabastada riigilõivu tasumise kohustusest või mitte.
- Vastavalt HKMS §-ile 10 lg 3 kaebuses toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Antud juhul seisneb V.P. l põhjendatud huvi tema kambrisse nr 147 paigutamise õigusvastaseks tunnistamiseks mittevaralise kahju hüvitamises. Seega on tuvastamisnõude esitamise eesmärgiks saavutada mittevaralise kahju hüvitamine, s. o tuvastamisnõue on hõlmatud kahjunõudega ning tegemist on mittevaralise kahju hüvitamise kaebusega.
- HKMS § 91 lg 1 kohaselt on kohtul õigus vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. Haldusasjas nr 3-3-1-40-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et „Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks“. V.P. on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kusjuures väidetav kahju seisneb tema inimväärikuse alandamises. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel, sest sellest nõudest ei sõltu arvestataval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus.
- Samuti ei ole halduskohtule esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebus perspektiivikas. Kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus ei veena selles, et V.P. kaebus halduskohtule tuleks 3 rahuldada. Kaebuse kohaselt alandati kaebaja inimväärikust paigutamisega kambrisse 147 seetõttu, et kambri aken oli kinni restiga ja seetõttu ei saanud sinna kogunenud mustust koristada; akent ei saanud avada ja ventilatsioon puudus; kambri alumise osa temperatuur ei vastanud normidele; seinakatteks oli tsemendi või betooni lahus; WC ja kraanikauss asusid ühes nurgas; kambris polnud lauda ega tooli, riidepuud; müratase ületas eluruumides lubatava; vooditarbed olid antisanitaarsed; kambris oli niiskuse protsent suur. Kui eeldada, et kõik kaebaja poolt väidetu on tõendatud, siis sellises kambris hoidmisega 10 päeva võidi tekitada kaebajale ebamugavusi, kuid samas on küsitav see, kas kambris hoidmisega tekitati kaebajale selline mittevaraline kahju, mis kuuluks rahaliselt hüvitamisele.
- Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et V.P. vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud ning seetõttu on ta õigesti jäetud vabastamata riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Maili Lokk Agu Timmi 4 Viivi Tomson