Obsah (4)

§ 3§ 8§ 101§ 396

2-05-16239/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-16239/34 (en

§-dest 396 ja

1. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 10.12.2002 sõlmitud kirjalik laenuleping nr 1012, mille alusel laenas hageja kostjale 200 000 krooni tagasimaksmise kuupäevaga 10.03.2003 (tl 6). Lepingu esemeks olev summa on üleantud laenulepingu allkirjastamisel. Kokkulepitud ajaks kostja raha hagejale ei tagastanud ning vaatamata hageja nõudmistele, keeldus oma laenulepingulise kohustuse täitmisest. Vastavalt kostja vastusele hagile leiab hageja, et eksitavad on kostja väited lepingu allkirjastamise kohta vägivalla mõjul ning, et kostja on laenulepingust nõuetekohaselt taganenud. Hageja eitab igasuguse vägivalla või ähvarduse kasutamist kostja suhtes. Kõik kostja sellekohased väited on alusetud, paljasõnalised ning tõendamata. Asjaolu, et kostja mitu aastat hiljem, ilmselge eesmärgiga vältida võla tagastamist, esitas politseisse avalduse väljapressimise süüdistuses hageja vastu, ei tõenda ähvarduse ja vägivalla kasutamist hageja poolt. Tehing, mis kostja väitel allkirjastati ähvarduse ja vägivalla mõjul, tehti 10.12.2002, kostja pöördus politseisse avaldusega alles augustis
2. Seadusega ettenähtud aja jooksul, s.o kuus kuud, kostja omapoolset tehingu tühistamise avaldust ei esitanud. Samuti jääb arusaamatuks, millist vägivalda ja ähvardusi ning millisel moel kostja vastu kasutatud on. Hageja lisab, et peale vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist on kostja hagejalt korduvalt raha laenanud, mille osas kostja hageja poolset ähvarduste või vägivalla kasutamist väitnud ei ole. Seega jääb arusaamatuks, miks kostja regulaarselt laenab raha isikult, kes teda ähvardab või tema kallal vägivallatseb. Kohtuistungil on hageja avaldanud, et laenuleping on sõlmitud Pärnu mnt 139E/3 AG Autokeskuse OÜ. Lepingu alusel laenuks võetud summa on kostjale vastavalt poolte kokkuleppele sularahas kostjale kuuluvas sõidukis üleantud, tunnistajad tehingu toimumise kohta puuduvad. Hageja avaldas, et ähvardust kostja suhtes on kasutatud võla sissenõudmisel. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja vastusest kohaselt puudub hagejal sellise nõude esitamiseks õiguslik alus. Kostja ei väida, et ta pole vaidlusalusele võlakirjale allkirja andnud, kuid nimetatud summat ta saanud ei ole. Allkiri võlakirjale on saadud väljapressimise teel osutatud surve all. Kostja avalduse alusel on Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonnas algatatud kriminaalasi nr 05231703303 selles, et hageja nõuab kostjalt raha, ähvardades kasutada vägivalda. Kostja saatis 15.08.2005 hagejale teate, et tühistab tehingu, kuna see on tehtud ähvarduse ja vägivalla mõjul. Kostja on pöördunud hageja poole avaldusega võlakirja tühistamiseks, kuna ei ole võlakirja järgset summat saanud ning tehing on tehtud ähvarduse ja vägivalla mõjul. Kohtuistungil on kostja lepinguline esindaja avaldanud, et kostja on laenu saanud, kuid on selle sularahas hagejale mitmekordselt tagasi maksnud sellekohast allkirja võtmata. 2 2-05-16239/34 Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud hageja, poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 8

lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 101

lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 396

lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsÜS § 96 lg 1 järgi isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud laenulepingu nr 1012

1. detsembrist 2002 kogusummas 200 000 krooni (tl 6). Lepingus märgitu kohaselt kohustub kostja võla hagejale tagastama 10.03.
2. Leping ei sisalda konkreetseid tingimusi raha üleandmise kohta. Hageja on avaldanud, et laenuleping sõlmiti XXX AG A OÜ, kus ta andis kostjale üle 200 000 krooni sularahas 500 kupüürides. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja kirjutas vaidlustatud lepingule ise alla ja lepingu sõlmimise juures kolmandaid isikuid ei viibinud. Kohus on seisukohal, et kuna lepingu sõlmimise juures teisi isikuid ei viibinud, siis puuduvad ka tunnistajad, kes võiksid lepingu sõlmimise kohta asjakohaseid ütlusi anda. Kohus on seisukohal, et vaidlustamata laenulepingute sõlmimise asjaolude kohta tunnistajate ülekuulamine ei ole käesolevas vaidluses kohane. Kostja allkirja õigsuses veendus kohus originaallepingul kostja allkirja võrdlemisel teiste toimikus olevate kostja allkirjadega. 10.12.2002 laenulepingul kostja allkiri ei sisalda tunnuseid, mis viitaksid allkirja kirjutamist ebatavalises psühho-füsioloogilises seisundis sh allkirja kirjutamist vägivalla survel. Kostja ise ei ole konkretiseerinud, milles seisnes 10.12.2002 lepingu sõlmimisel vägivald. Kohus leiab, et laenulepingu sõnastusest tuleneb kostja kinnitus raha saamise kohta. Kostja on kohustunud 10.12.2002 laenulepingus 200 000 krooni hagejale tagastama 10.03.2003, kinnitades seega raha saamist. Rahasaamist on kinnitanud ka kostja esindaja kohtuistungil, kes lisas, et võlg on tasutud korduvalt. Kostja ei ole tõendanud laenu tagastamist hagejale. TsÜS § 98 lg 1 järgi tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 1 järgi tehingu võib tühistada ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 15.08.2005 esitas kostja hagejale avalduse kõikide tehingute tühistamiseks (tl 8). Avalduses ei ole konkretiseeritud millised tehingud kostja tühistab, mistõttu asub kohus seisukohale, et 10.12.2002 laenulepingut 15.08.2005 avaldus ei puuduta. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel oli veel teisi lepinguid sõlmitud pärast vaidlustatud laenulepingut (tl 22 -24). Kostja ei ole veenvalt põhistanud miks ta hagejale esitas avalduse tehingute tühistamiseks pärast seda kui hageja soovis laenu tagasisaamist ning 2,5 aastat pärast lepingu sõlmimist. Ainuke selgitus oli, et kostja esindaja soovitas. 3 2-05-16239/34 Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi ees 5% hagihinnast. Hageja esitas taotluse õigusabikulude 5 752,52 krooni väljamõistmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja kohtukulud so. riigilõiv, mis tuli tasuda hagi esitamisel summas 11 000 krooni ja kulud õigusabile summas 5 752,52 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka asja menetlemisel tehtud kulutused kokku 123,80 krooni, s.o posti kättetoimetamise kulu. Maire Lukk Kohtunik 4