3-08-201 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 04.02.2008; Tallinn Haldusasja number 3-08-201 Haldusasi O.A.’i kaebus Rahandusministeeriumi 11.01.20

§ 11

lg 4); Edasikaebamise kord Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale ja tema esindajale Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8).

1. O.A. (avaldaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et Rahandusministeerium tegi 11.01.2008 kirjaga ettepaneku kanda massiliste rahutuste käigus tekitatud 38 297 krooni ja 11 sendi suurune kahju hiljemalt
2. veebruariks ministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas. Esitatud materjalist nähtub, et O.A.’i osalus massilistes korratustes on kindlaks tehtud, kuid Põhja Ringkonnaprokuratuuri 10.07.2007 määrusega lõpetati menetlus lähtuvalt kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 201 lg 2 ja
3. Materjal saadeti alaealiste komisjonile. Menetluse lõpetamise määruses on selgitatud, et kuriteoga tekitatud kahju nõutakse riigi poolt välja tsiviilkorras.
4. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi –

) § 11 lg 1 p-st 2 kontrollitakse kõigepealt kas kaebus üldse kuulub halduskohtu pädevusse. 3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama seadustiku paragrahvis 4 sätestatakse, milliste haldusaktide või toimingute peale on võimalik kaebust esitada. Antud juhul nähtub kaebuse materjalidest, et akende lõhkumise tõttu on kandnud kahju GMP Grupp AS, kes on loovutanud vastava nõude riigile (Rahandusministeerium). Rahandusministeerium omakorda on teinud oma 11.01.2008 kirjaga I-1.13/507 ettepaneku kahju vabatahtlikult hüvitada. Vastasel korral kavandab ministeerium hagi esitamist Harju Maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kahju kannatanud isikul on õigus kahju hüvitamise nõudeid esitada ja vajaduse korral ka kohtu poole pöörduda. Seda ei saa halduskohtus vaidlustada. Vaidluse teisel osapoolel omakorda on õigus nõudele vastu vaielda, kuid mitte nõude esitamist vaidlustada. Ministeerium on küll avalik-õiguslik institutsioon, kuid antud juhul on tegemist aktsiaseltsile tekitatud kahjuga ja see on oma olemuselt tsiviilõiguslik. Avaldajal oleks võimalik esitada kõigepealt vastuväited nõude väljastanud ministeeriumile, aga neid saab ka hilisema hagimenetluse raames maakohtus esitada. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet maakohtus põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. See toimub aga tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras ja lähtuvalt

§ 3lg-st 2 ei saa halduskohtus selliseid vaidlusi lahendada.

Samuti ei saa halduskohtus vaidlustada prokuratuuri määrust ega teisi kriminaalmenetluse raames tehtud protsessuaalseid otsustusi. 4. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada ja selgitada, et Rahandusministeerium on esitanud tsiviilõigusliku nõude, millele on võimalik vastu vaielda esialgu kohtuväliselt või siis hiljem tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kaebuse tagastamise korral on soovi korral võimalik taotleda ka riigilõivu tagastamist, kuid selleks tuleb määruse jõustumise järgselt esitada riigilõivuseaduse alusel antud rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 paragrahvis 11 sätestatud nõuetele vastav taotlus koos kontonumbri ja muude sellekohaste andmetega (

§ 84lg 4 p 2).

Enno Loonurm Kohtunik