3-07-1857 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2008; Tallinn Haldusasja number 3-07-1857 Haldusasi V. N.’i kaebus seonduvalt vangistusseaduse muutmisega Menetlusosalised Kaebuse esitaja V. N. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale ja selgitada, et seaduse sätteid halduskohtumenetluses vaidlustada ei saa (HKMS § 11 lg 4) Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8).
- V. N. (avaldaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab vangistusseaduse § 44 lg
- Nimetatud sätte kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.
- Tallinna Halduskohtu 16.11.2007 määrusega jäeti kaebus käiguta ja selgitati, millised vaidlused halduskohtu pädevusse kuuluvad ja et üldjuhul ei ole halduskohtus võimalik seaduse sätteid vaidlustada.
- V. N. vastas kaebuse käiguta jätmise määrusele 05.12.2007 ja soovis kaebuse juurde kindlaks jääda. Samas nähtus vastusest, et avaldaja ei kasutanud mõisteid päris täpselt ning nimetas seadust haldusaktiks. Olenemata võimalikest terminoloogilistest ebatäpsustest ilmnes vastusest, et ka sisuliselt soovib kaebuse esitaja vaidlustada vangistusseaduse § 44 lõikes 2 toodud regulatsiooni. Lähtuvalt eeltoodust jäeti kaebus Tallinna Halduskohtu 08.01.2008 määrusega veelkord käiguta, et selgitada ja küsida üle, kas kaebuse esitaja soovib tõepoolest vaidlustada vangistusseaduse §-s 44 sätestatud regulatsiooni, mille kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse vanglasiseseks kasutamiseks (tl 21-22).
- Avaldaja vastas eelnimetatud määrusele ja selgitas, et soovib vaidlustada vangistusseaduse § 44 lg-s 2 esitatud regulatsiooni, et tulevikus oleks vanglasiseselt võimalik suuremaid summasid kasutada. Siinkohal tuleb kaebuse esitajale täiendavalt selgitada, et halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama seadustiku paragrahvis 4 sätestatakse, milliste haldusaktide või toimingute peale on võimalik kaebust esitada. Seadus on üldakt, mida ei ole võimalik halduskohtus vaidlustada. Kui vangla ei ole vanglasiseseks kasutamiseks jäetavaid summasid valesti arvestanud ning selles osas ei ole eksitud, siis taolistel kaebustel praegu perspektiivi ei ole. Vangla administratsioon peab lähtuma raha kasutamise võimaldamisel seadusandja poolt antud regulatsioonist ja seega vastustajal selles küsimuses sisulisi valikuid nagunii ei ole. Seaduse muutmise küsimus on aga teine teema, mis halduskohtu pädevusse ei kuulu. Vangistusseaduse muutmiseks tehtavate ettepanekutega on avaldajal võimalik pöörduda Justiitsministeeriumi poole, aga ka õiguskantsleri poole, sest õigustloovate aktide (üldaktide) seadusele ja põhiseadusele vastavuse järelevalvet teostab õiguskantsler.
- Halduskohtu pädevusse mittekuuluvate kaebuste tagastamine toimub lähtuvalt HKMS § 11 lg
- Antud juhul tuleb kaebus selle esitajale tagastada ja selgitada, et seaduse sätteid halduskohtus vaidlustada ei saa. Nendes küsimustes on võimalik pöörduda ministeeriumi poole, kelle valitsemisalas on vastav valdkond ja vastava valdkonna õigusloome või siis õiguskantsleri poole, kes teostab järelevalvet õigustloovate aktide (üldaktide) seadustele ja põhiseadusele vastavuse osas. Enno Loonurm Kohtunik