) sätestatud alustel ja korras.
lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohtul on õigus vabastada maksejõuetu füüsiline isik täielikult või osaliselt riigi õigusabi eest tasumisest, s.t
p 1 kohaselt määrata riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigikohtu 14.09.2005 määruse nr 3-3-1-52-05 kohaselt tuleb isiku sissetulekut võrrelda rahasummaga, mille eest õigusteenuste turult oleks taotlejal tavaolukorras võimalik vajalikku advokaadi õigusteenust osta. V.Jarikovi maksevõimelisuse hindamisel lähtub kohus asjaolust, et V.Jarikov on kinnipeetav, ta ei tööta ja tal puuduvad vahendid tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotlejal ei ole ka vara, mille arvel kanda õigusteenuse kulud. Hinnates isikule riigi kulul õigusabi võimaldamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Riigi kulul õigusabi võimaldamine aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse ja asjakohaste 2 teadmiste puudumise tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse üks eesmärk on tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Kohus on seisukohal, et oma õiguste ja huvide kaitsmiseks kaebuse koostamiseks ja halduskohtumenetluses vajab kaebuse esitaja V.Jarikov õigusabi ja oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ta asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Juhindudes
p 1 ja võttes arvesse eeltoodut, leiab kohus, et V.Jarikovile tuleb määrata riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et
lg 1 kohaselt - kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud
lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmist otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena.
lg 1 sätestab, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele mõistab kohus valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 94;
lg 3 p 5 ja 8; § 6 lg 1 ja § 8 p 1 leiab halduskohus, et Vladimir Jarikovi (kinnipeetav, Tartu Vangla, Turu 56, Tartu, 51014) riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele.
lg 2 alusel määrab kohus V.Jarikovile riigi õigusabi osutajaks kaebuse esitamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses Advokaadibüroo Sirje Must (Õpetaja 9, Tartu, 51003) advokaat Anne Vissaku, kelle nõusolekut on kohus eelnevalt ise küsinud. Tamara Hristoforova kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.