3-07-2626/1

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2626 Haldusasi T. M. kaebus Keila Linnavolikogu
3. novembri
4. a otsuse nr 56 peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
5. Tagastada T. M. kaebus HkMS § 11 lõike 4 alusel.
6. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale volitatud esindaja kaudu. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8). Edasikaebamise kord
7. Tallinna Halduskohtusse saabus
8. detsembri
9. a postitemplit kandvas ümbrikus T. M. kaebus Keila Linnavolikogu
10. novembri
11. a otsuse nr 56 peale, millega muudeti linnavolikogu rahanduskomisjoni koosseisu ja arvati rahanduskomisjoni koosseisust välja Keila linnavolikogu liige T. M. Kaebuse esitaja, taotledes nimetatud otsuse tühistamist, leiab, et vaidlustatud otsus on vastuolus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 47 lõikega 1 ning rikub kaebuse esitaja õigust kuuluda linnavolikogu liikmena vähemalt ühte alalisse komisjoni.
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HkMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vastavalt HkMS § 4 lõikele 1 on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsust, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Seega on haldusaktiks selline tegevus, mille puhul tegutsevaks subjektiks on haldusorgan; tegevus toimub avalik-õigusliku suhte raames; tegevus kujutab endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks; tegu on ühepoolse tahteavaldusega ning õiguslik regulatsioon on suunatud haldusorganisatsioonist välja kolmandale isikule. 3.Käesoleval juhul on kaebuse esitaja Keila Linnavolikogu liige ning vaidlusalune õigusakt on Keila Linnavolikogu otsus, seega ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega , vaid kohaliku omavalitsuse sisese õigusaktiga, mis ei puuduta haldusväliseid isikuid. Volikogu liikmete vahelised vaidlused volikogu tööorganite komplekteerimise üle või volikogu liikme kuuluvus mõnda volikogu tööorganisse kuuluvad volikogu kui haldusorgani sisesuhete valdkonda. Riigikohtu halduskolleegium on
13. novembri
14. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-04 leidnud: „suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel teabe taotlemisel, ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhtega. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole kehtiva õigus alusel võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse.“ Kohtu hinnangul on ülaltoodud põhimõtted omavalitsuse sisesuhetest tekkinud vaidluste lahendamise kohta laiendatavad ka käesolevale juhule.
15. Tulenevalt HkMS § 11 lõikest 4 tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Lähtudes eeltoodust ei kuulu esitatud kaebus lahendamisele halduskohtus ning kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Seejuures selgitab kohus, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 lõikest 1 on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Kuivõrd Keila kuulub Harju maakonda, siis on Harju maavanem pädev teostama järelevalvet Keila Linnavolikogu üksikaktide üle. Lisaks VVS § 85 lõike 4 kohaselt kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse. Sama sätte teine lause sätestab, et kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras protestiga halduskohtusse. Seega on kaebuse esitajal võimalus pöörduda Harju maavanema poole avaldusega Keila Linnavolikogu
16. novembri
17. a otsuse nr 56 õiguspärasuse kontrolliks.
18. HkMS § 84 lg 4 punkti 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu summas 80 krooni. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebuse esitajal esitada kohtule vastavasisuline taotlus, mille esitamise hõlbustamiseks kohus edastab vastava blanketi koos määrusega. Lea Kuuse Kohtunik 2