← Eesti

2-07-23329/4

Obsah (11)§ 442§ 407§ 173§ 162§ 163§ 147§ 129§ 178§ 468§ 415§ 632

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Kohtumääruse tegemise aeg 06.02. 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 ja koht

§ 442lg.

6, § 633 lg.7). 1 AS--s SEB Eesti Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Ühispank nr. 10220034796011 10220034796011 ja ASAS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072136. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kohtuotsuse ärakiri toimetatakse toimetatakse kätte menetlusosalistele. II. Asjaolud. Asjaolud. Hagiavalduse kohaselt on hageja Viru Maakohtu otsusega määratud alaealiste M K ’i ja R K ’i eestkostjaks, kuna laste ema S K on 2005.a. surnud ning laste isa S K elab Venemaal. Lapsed on sündinud S K ja S K ’i abielust. Kooselu purunes 2003.a., mil laste ema kolis Venemaalt Eestisse elama. Pärast kooselu lõppemist kostja laste ülalpidamiseks elatist ei ole maksnud. Lapsed elavad eestkostja juures. R K õpib xxxx 7-ndas klassis ja M K xxxx 3ndas klassis. Lapsed on kasvueas, mistõttu hagejapoolsest materiaalsest toetusest laste ülalpidamiseks ei piisa. PKS § 61 lg. 4 kohaselt ei või ühele lapsele määratav elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 ja pool sellest 1 800 krooni. Hageja palub kostjalt kostjalt mõlema lapse ülalpidamiseks kokku välja mõista elatis igakuise elatusrahana 3 600 krooni, et tagada lastele normaalsed elu- ja kasvutingimused. PKS § 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.06.2006.a. Hagejale on teada, et kostja elab Venemaal xxxx linnas neljatoalises korteris ja töötab ehitusel. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407lg.

1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 06.07.2008.a. Justiitsministeeriumi vahendusel saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja teatatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 28.11.2007a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri kättetoimetamisteatisel. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb seadusest. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. PKS § 61 lg. 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Nõude on esitanud laste eestkostja. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni ja pool sellest on 1 800 krooni. Seega on nõue kooskõlas seadusega. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis on 20.06.2007.a. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei 2 täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja on saanud laste seaduslikuks esindajaks 17.03.2006.a. jõustunud kohtumääruse alusel. Kohtule pole esitatud tõendeid kinnitamaks, et hageja on nõude kostjale esitanud ning et see nõue on kostja poolt tahtlikult jäätud täitmata. Seega kuulub elatis väljamõistmisele alates 20.06.2007.a.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 163lg.

1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 147järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Kuna hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse.

§ 129lg.

2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on summalt 3 600 x 9 = 32 400 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv 2 000 krooni.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 468lg.

1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 415lg.

1 kohaselt, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, võib kostja esitada kaja 28 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,

§-de 129, 173, 417, 410, 415, 468, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 01. aprillil aprillil 2008.a Nooremreferent I.Golubev 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.