Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Tallinna Linnakohtu 20.09.2005.a otsusega mõisteti hagejalt laste T. Õ ja K. Õ ülalpidamiseks igakuiselt elatisraha summas 1345 krooni iga lapse kohta K.K kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2005.a. otsusega jäeti ülalmainitud kohtuotsus muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seisuga 10.05.2006.a on hageja võlgnevus kostjale 36 799 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu. 2 Hageja palub vabastada end võlgnevusest ja vähendada kohtu poolt mõistetud igakuist elatisraha 800 kroonile, 400 krooni kummalegi lapsele. Võlgnevuse tekkimist põhjendab hageja sellega, et alates 08.02.2005.a kuni 07.06.2005.a oli ta haige ja alates 06.06.2005.a on hageja töövõime kaotusega 60%. Hageja sissetulek koosneb pensionist 1286 krooni kuus. Hageja ülalpidamisel on veel kaks last. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et elatise vähendamiseks ja võlgnevuse kustutamiseks puudub õiguslik alus. Poolte lapsed on pidevalt kannatanud hageja pahatahtliku käitumise tagajärjel, mistõttu on neile SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla konsultatsiooni otsustega soovitatud koduõpet. Laste tervisele on mõjunud H.Õa käitumine laastavalt, kahjustades ja seades ohtu nende elu, tervise, õiguse haridusele ja turvalisusele. H.Õale on kehtestatud Tallinna Lasnamäe LOV Sotsiaalhoolekande osakonna otsusega lähenemiskeeld. H.Õ ei ole alates 30.06.2006.a enam töövõimetuspensionär. Talle kuulub arvestatav kinnisvara: maatulundusmaa Lääne-Virumaal, elamumaa Tallinnas, maatulundusmaa Harjumaal. Samuti kuulub hagejale veoauto Scania, auto- ja mootorratta haagis, kaubik Ford Transit ja sõiduauto Nissan Micra. Kostja leiab, et hageja majanduslik olukord on piisavalt hea, et võimaldada lastele ülalpidamist. Esimese astme kohtu otsus Hageja taotleb võlgnevuse kustutamist ja elatise vähendamist asjaoludel, mis olid olemas nii Tallinna Linnakohtu 20.09.2005.a otsuse tegemise ajal, millega mõisteti hagejalt laste T.Õ ja K. Õ ülalpidamiseks igakuiselt elatisraha summas 1345 krooni iga lapse kohta K.K kasuks, kui ka 21.12.2005.a Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal, millega jäeti hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja on käesoleval ajal töövõimeline ja paremal positsioonil kui elatisraha väljamõistmise ajal. Tallinna Pensioniameti Rapla osakonna andmetel ei saa hageja enam töövõimetuspensioni alates 30.06.2006.a. On tõendatud, et H.Õ kuulub Harju- ja Läänemaal kokku 70,96 ha maad, elamumaa Tallinnas, 3/5 kaasomandist, veoauto Scania, auto ja mootorratta haagis, kaubik Ford Transit, ning sõiduauto Nissan Micra. Kohus, kõiki tõendeid kogumis hinnates, asub seisukohale, et hagejal on võimalik kõiki lapsi võrdselt ja hästi ülal pidada. Hageja elatise määr on alla kehtestatud minimaalmäära ning selle vähendamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 05.01.2007.a otsuse ning taotleb hagi rahuldamist. Menetlusabi taotlemisel kohtunik ei lähtunud
Samuti jättis kohtunik 16.05.2006.a määrusega hagi tagamata, mis on võrdväärne kohtuotsusega enne kohtuistungit hageja kahjuks. 3 Kohtuotsuses viidatakse Tallinna Linnakohtu 20.09.2005.a otsusele, et asjaolud on samad. Järeldub, et tõendite vaatlust ja arutelu ei toimunudki, rikkudes sellega seadust. Kohtunik diskrimineeris apellandi teisi lapsi, jättes nende olemasolu välja kohtuotsuse põhjendusest. Kohtunik on öelnud, et apellant on käesoleval ajal töövõimeline ja paremal positsioonil, on meelevaldne. Apellant on esitanud 4 töövõimetuslehte selgitustega, et töövõime ei ole taastunud. Apellant palub kohtul arvestada apellandi kehva ja järjest halveneva tervise ja materiaalse olukorraga. Elukoht on arestitud, täitetoimingute tõttu on tekkinud kohtuvaidlused, mis tähendab materiaalseid väljaminekuid ja lisaks rasket moraalset olukorda perekonnas. Kinnistud on omandatud ettevõtluseks, praegune abikaasa on kinnistute ühisomanik. Põllumajanduslikust tegevusest saadav tulu on vähenenud tervislikel põhjustel. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb
Kolleegium märgib, et vaidlustatava otsuse tegemise ajaks on kohus ilmselt ekslikult märkinud 05.01.2007.a asemel 05.01.2006.a. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid
Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited kohtuniku erapooletuse puudumisest ei tulene asja materjalidest ja on paljasõnalised.
lg 5 tulenevalt kohus võib, kuid ei pea, taotlejalt nõudma esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist. Et hagejal on registrisse kantud vara, mida on võimalik müüa menetluskulude katteks, leidis kohus põhjendatult, et hageja ei ole
-i mõttes maksejõuetu ja ta suudab oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Ka hagi tagamise taotluse jättis kohus õigesti rahuldamata, sest hagi on esitatud mitte täitedokumendi vaidlustamiseks, vaid elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise ja elatise vähendamise nõudes. Kaebuse väited protokolli võltsituse kohta hagejale kahjulikul viisil ei põhine asja materjalidel, sest apellant ei ole esitanud kohtule protokolli sisulise parandamise taotlust (
Hageja on apellatsioonkaebuses korranud samu väiteid, mida hagiavalduseski, s.t vähendada 20.09.2005.a kohtuotsusega lapse kohta välja mõistetud igakuist elatist 1345 kroonilt 400 kroonile lapse kohta ja vabastada teda võlgnevuse 36 799 krooni tasumisest seoses kehva ja järjest halveneva materiaalse olukorraga. Ringkonnakohus leiab, et kohus on õigesti tuvastanud asjaolu, et hageja materiaalses olukorras ei ole kahe kohtuotsuse vahelisel ajal aset leidnud sündmusi, mis oleksid põhjustanud hageja sissetulekute järsu languse ja kõik asjaolud on jäänud samaks. Vanema kohustus on oma alaealist last ülal pidada ja selle kohustuse täitmiseks peab vanem hea seisma, et tal oleksid vahendid, mis tagavad ülalpidamiskohustuse täitmise. Apellandi tervislik sesiund ja varalised võimalused ei ole muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Muutunud ei ole ka laste vajadused, kahe aasta möödudes ja laste kasvades on nende materiaalsed vajadused pigem suurenenud. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, 4 et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Täitemenetluse peatamiseks alust ei ole. Asja materjalidest nähtub, et apellandil on mitu elukohta, millest ühe võõrandamisel saadavast rahast on kindlasti võimalik likvideerida elatise võlgnevus. Võimalus on võõrandada ka üks talle kuuluvatest sõidukitest. Töötades FIE-na, saab apellant ettevõtlusest tulu, asjast nähtub, et tal on vara põllumajanduslikuks ettevõtluseks ja tootmisvahendid. Miks põllumajanduslikku tegevust tulu suurendamise eesmärgil ei ole võimalik efektiivsemalt rakendada, mis võimaldaks apellandil parandada enda heaolu ja oma lastele miinimummääras elatist maksta, asjast ei nähtu. Seega võimaldab kolleegiumi arvates apellandi tervislik ja varanduslik seisund kõiki lapsi võrdselt ja hästi ülal pidada, mistõttu puudub alus väljamõistetud elatise vähendamiseks (PkS § 61 lg 6). Arvestades eeltoodut, puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kohtukulude jaotus Kohtukulude osas ei ole otsust vaidlustatud. Apellatsioonimenetluses taotles vastustaja esindaja õigusabikulu väljamõistmist riigi arvel summas 4460.40 krooni. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
Gaida Kivinurm Mare Merimaa Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.