2-07-31852/4

2-07-31852 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-31852 Tsiviilasi BIGPAS hagiavaldus EP’a vastu 110 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGPAS (reg kood XXX asuk XXX); hageja esindaja volik alusel Liisa Saamot; Kostja: EP (IK XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista EP’alt (IK XXX) võlgnevus 110 000 (ükssada kümme tuhat) krooni BIGPAS kasuks. Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta täies ulatuses EP’a kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 30.08.
6. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.09.
7. a tarbijakrediidilepingu nr 0604264/95st, millega hageja andis EP’ale laenu summas 58 700.58 krooni. Raha kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressidena 31.95% krediidisummast aastas. Kostja jättis nõuetekohaselt tasumata lepingujärgsed maksed. Hageja ütles 19.01.
8. a lepingu üles. Kostja vastus Kohtule 12.11.
9. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 158 lg 1 alusel. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h hageja poolt tasutud riigilõiv 4 517 krooni) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 2