Obsah (4)

§ 11§ 6§ 10§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2336 Haldusasi A.T.’i kaebus Tallinna Vangla tegevusele RESO

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

KOHUS LEIAB:

1. 12.11.2007 sai kohus A.T.i venekeelse avalduse (ühes eksemplaris), mis oli adresseeritud kohtunik Dagmar Maastikule, seoses väidetava vanglast väljahelistamise piiramisega õhtusel ajal. A.T. on avalduses märkinud „palun teid minu asjad läbi vaadata“. Avalduses on viidatud haldusasjale nr 3-07-329, milles kohtunik D. Maastik on teinud otsuse 21.06.
4. detsembri 2007 määruses, lähtudes ülalviidatud avalduse sisust, kohus leidis, et see ei ole menetluslikult seotud haldusasjaga nr 3-07-329, ja seega kohus käsitles avaldust uue iseseisva pöördumisena kohtu poole. Sama määrusega kohus jättis kaebuse selle oluliste puuduste tõttu

§ 11

lg 2 alusel käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus selgitas, et

§ 6

lg 1 kohaselt halduskohus algatab haldusasja kaebuse alusel, seejuures ei saa esitada kaebust nimeliselt konkreetsele kohtunikule, vaid asja lahendamiseks pädevale halduskohtule. Seadusest tulenevalt kohtu pädevusse ei kuulu kohtunike poolt avaldustele/märgukirjadele vms vastamine ja tõstatatud probleemide lahendamine. Avaldused/märgukirjad vanglate küsimuses võivad kinnipeetavad esitada näiteks Justiitsministeeriumile. Seega A.T.’il tuli kõigepealt kohtule teatada, mis on tema tegelikuks eesmärgiks. Kohus märkis, et kui soovitakse kohtule esitada iseseisvat kaebust, mida kohus hakkaks vastavalt seadusele menetlema, siis peab see vastama

§ 10nõuetele.

Eelkõige tuli kaebajal kohtule konkreetselt teatada, mida ta esitatud kaebusega vaidlustada soovib (

§ 10

lg 2 p 2) ja millise taotluse tulenevalt

§-st 6 esitada soovib. Haldusakti/toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotluse esitamisel tuli märkida kaebaja põhjendatud huvi sellise õigusvastasuse kindlakstegemise suhtes, st, mida selline õigusvastasuse kindlakstegemine kaebajale tema õiguste kaitsmisel annab (

§ 10lg 3).

Kaebajal tuli selgitada, milliste õigusnormide vastu on vangla eksinud ja milliseid kaebaja õigusi sellega on rikutud või vabadusi piiratud (

§ 10

lg 2 p-d 3 ja 4), seda nii helistamise kui ka kirjade edastamise küsimuses, juhul kui kaebaja soovib kirjade edastamisega seonduvat ka vaidlustada. Kaebus ei vastanud ka

§ 10lg 1 p 1, § 10 lg 2 p 1, § 10 lg 6 ega Ts

MS § 334 lg 1 nõuetele. Kohus märkis samuti, et kuna ebaselge on kaebuse ese ja kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete põhjendamiseks, siis tuleb tal kaebust vastavalt täiendada ja sellised tõendid tulenevalt

§ 15lg-st 3 ja § 16 lg-st 2 esitada.

Kohus selgitas, et tõendite esitamata jätmine ei ole antud juhul kaebuse käiguta jätmise aluseks, kuid see võib hiljem põhjustada kaebuse rahuldamata jätmise tõendamatuse tõttu. Samuti selgitas kohus eri nõuete esitamise tähtaegu.

1. Väljastusteatest nähtuvalt on kaebaja saanud määruse ärakirja kätte hiljemalt 17.12.2007, mistõttu kohtu antud tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks möödus 02.01.
2. Tähtaegselt ega kuni käesoleva ajani ei ole A.T. kohtule vastanud ega oma avaldust nõuetekohaseks kaebuseks vormistanud. Kohus järeldab sellest, et tegemist oligi avalduse/märgukirjaga ning kaebaja ei soovi kohtule tegelikult halduskaebust esitada. Esitatud dokumendi olulised puudused ei võimalda seda käsitada nõuetekohase ja menetletava kaebusena. Seega tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult, millise võimaliku tagajärje eest kohus A.T.i hoiatas. Hurma Kiviloo Kohtunik 2