2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale H.K.’ile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (
KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ja kas kaebus kuulub üldse halduskohtu pädevusse.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 1 kohaselt haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.
lg 2 tulenevalt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus selgitab, et Riigiprokuratuuri 27.11.2007 vastuskirjas RP-2-10/07/747 on kaebuse esitajale selgitatud, miks ei ole talle edastatud Riigiprokuratuuri 27.09.2006 määrust ja määrust, millega tühistati 18.08.2006 koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus. Seega on kaebuse esitaja teabenõudele vastatud ja antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus vaidlustatakse teabenõudele vastamata jätmist või selle mittenõuetekohast täitmist, mille peale kaebuse esitamine avaliku teabe seaduse § 46 kohaselt kuuluks halduskohtu pädevusse. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebuse esitaja vastustajale ettekirjutuse tegemise kaudu saada endale meelepärase sisuga vastust Riigiprokuratuurile esitatud teabenõudele pooleliolevas kriminaalmenetluses (kaebusest nähtuvalt kutsuti kaebaja 14.11.2007 uuesti ülekuulamisele). Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kohus on õigusemõistmisega tegelev organ ja kohus ei saa sekkuda prokuratuuri tegevusse ning teha talle seejuures ettekirjutusi, kuna uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamise kord on ette nähtud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 5. jaos. Seega on uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamiseks ette nähtud teistsugune kord ja halduskohtu pädevusse ei kuulu prokuratuurile ettekirjutuste tegemine pooleliolevas kriminaalmenetluses ning käesolevas kaebuses esitatud taotlust ei ole võimalik lahendada halduskohtumenetluse korras kohustamistaotluse esitamise kaudu. 5. Vastavalt
lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Riigiprokuratuuri 27.11.2007 vastuskirjas on kaebuse esitajale selgitatud, et kuna kaebaja soovis esitatud teabenõudega informatsiooni kriminaalmenetlusest, siis vastavalt KrMS §-le 214 kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning konkreetse kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv prokurör on eelkõige isikuks, kes otsustab andmete avaldamise lubatavuse ning selle ulatuse üle. Eeltoodu alusel selgitab kohus, et kaebuse esitajal on võimalik pöörduda soovitud informatsiooni saamiseks vastava kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiva prokuröri poole, kelle pädevuses on seaduse kohaselt kriminaalasja kohta andmete avaldamise lubatavuse ja ulatuse otsustamine. Vastavalt KrMS § 228 lg-le 1 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada Riigiprokuratuurile (asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188) kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse 2 koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 230 lg-test 2 ja 3 tulenevalt, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. 6.
lg 4 p 2 näeb ette, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kaebaja on esitanud kohtule 28.12.2007 Hansapanga maksekorralduse koopia, mille kohaselt kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 80 krooni. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus taotleda antud asjas tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 sätestatud korras. Hurma Kiviloo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.