Obsah (4)

§ 11§ 7§ 25§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2620 Haldusasi T.-E. K., A. K. ja R. K. kaebus Tallinna Linnav

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebuse esitajatele.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajatele ja kaebajate esindajale Enn Talpile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult kümne päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (

471 lg 3).

1. Tallinna Linnavalitsuse 7.11.2007 korraldusega nr 1938-k algatati Mustamäe tee 17 ja 19 kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tallinna Kristiine linnaosas asuvale Mustamäe tee 17 kinnistule ehitusõiguse andmine 8-korruselise ärihoone ja Mustamäe tee 19 kinnistule 6-korruselise ärihoone rajamiseks.
2. 21.12.2007 esitasid T.-E. K., A. K. ja R. K. kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 7.11.2007 korralduse nr 1938-k tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 10.01.2008 määrusega jäeti kaebus käiguta, kuna kohtule jäi arusaamatuks, milliseid kaebajate subjektiivseid õigusi on rikutud. 29.01.2008 esitasid kaebajad kaebuse täienduse, kuid ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. 3.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 7

lg 1 teine lause ei anna õigust pöörduda halduskohtusse, kui isikul puudub selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt otseselt puudutab ning, kui vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja 1 subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus.

1. Käesoleval juhul on vaidlustatud detailplaneeringu algatamise korraldust. Nagu kohus juba oma 10.01.2008 käiguta jätmise määruses selgitas, koosneb planeerimismenetlus järgmistest etappidest: planeeringu algatamine, koostamine, vastuvõtmine, avalik väljapanek ja kehtestamine. Riigikohtu halduskolleegium on asunud 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 järgmisele seisukohale: „/../Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt. Seetõttu on kohtud käesoleva vaidluse lahendamisel pidanud ekslikult võimalikuks eraldiseisvalt vaidlustada planeeringu algatamise korraldust ja põhjendamatult tühistanud Tallinna Linnavalitsuse korralduse/../“
2. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 võimaldab kohtus vaidlustada vaid planeeringu kehtestamise otsust, kuid Riigikohtu halduskolleegium on leidnud (otsus haldusasjas nr 3-3-153-03), et erandlikult on õigustatud ka planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebajate väide, et vaidlusalune haldusakt on pannud kaebajad olukorda, milles Välja tn 1 kinnistu on väärtusetu, seda ei saa mõistliku hinna eest müüa ja kinnistu on aastateks asetatud õiguslikult määratlematusse olukorda, on oletuslikud ja käesoleval hetkel alusetud. Kaebajad on väitnud, et algatatud detailplaneering eeldab, et Tallinna üldplaneering on muudetud selliselt, et Välja tn 1 kinnistu senine hoonestus ja maakasutus on muutunud ja see kinnistu on jäänud Mustamäe tee laienduse alla. Samas märgivad kaebajad, et Tallinna üldplaneeringut muudetud ei ole. Seega on kaebajate väited kõik oletuslikud ja ühtki tõendit oma väidete kinnitamiseks kaebajad esitanud ei ole. Kohus leiab, et kaebajate subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda ka asjaolu, et läbi ei viida detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna detailplaneeringu keskkonnamõju hindamine võidakse läbi viia ka edasise detailplaneeringu menetlemise ajal. Kaebajate väide, et käesoleval juhul oleks seaduslik olnud, kas oodata ära Tallinna üldplaneeringu jõustunud muudatus või siis algatada detailplaneering ka Välja tn 1 kinnistu suhtes on täiesti alusetud, kohatud ja põhjendamata. Kohus on seisukohal, et planeeringu algatamine ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Samuti pole kaebajad esitanud tõendeid selle kohta, et detailplaneeringu algatamine oleks toimunud ilmsete ja oluliste vigadega või ei oleks detailplaneeringu eesmärk õiguspärane.
3. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid ja tegemist on eelkõige haldussisese aktiga. Detailplaneeringu algatamine ei tähenda, et detailplaneering sellisena kehtestatakse. Algatamisest ei nähtu, et sellega rikutakse kaebajate õigusi või piiratakse nende vabadusi, mistõttu ei saa algatamist üldreeglina eraldi vaidlustada. Lisaks eelpooltoodule peab detailplaneeringu algatamise vaidlustamiseks kaebajatel olema põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks ei saa olla eelpool toodud asjaolud. Kaebajatel on võimalik oma täiendusi, parandusi ja vastuväiteid esitada planeerimismenetluse kestel ning pärast planeeringu vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus. Selles etapis tehtavad ettepanekud ei pea olema kantud algatatud detailplaneeringuga samadest eesmärkidest ja on loomulik, et erinevad huvid planeerimismenetluse käigus põrkuvad ning arvestada tuleb kõiki põhjendatud huve. Ettepanekute tegemise õiguse mõte seisnebki eeskätt selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus planeeringu algatajate eesmärkidega. Väljapanekul võib teha igasuguseid ettepanekuid algatatud planeeringu lahenduste muutmiseks, täiendavate menetlustoimingute sooritamiseks ja täiendava informatsiooni kogumiseks.
4. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui halduskohtud võimaldaksid detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise ja detailplaneeringu algatamise vaidlustamist ilma eelnevalt 2 kindlaks tegemata, kas algatamisega on rikutud kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õiguseid ja kas tegemist on niivõrd raske haldusorgani poolse menetlusnõuete rikkumisega, mille tähelepanuta jätmine eeldaks lõpliku haldusakti õigusvastasuse, veniks planeerimismenetlus ebamõistlikult pikaks ja planeerimismenetluse efektiivne läbiviimine muutuks sisuliselt võimatuks.
5. Kaebuse täienduses on kaebajad esitanud taotluse algatada Tallinna Linnavalitsuse toimingute (Väljaku tn 1 detailplaneeringu algatamata jätmine ja Tallinna üldplaneeringu jõustunud muudatuse mitte ära ootamine) peale põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus.

§ 25

lg-te 9 ja 10 kohaselt jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kui halduskohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või on tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta kohtuotsuse või määruse Riigikohtule, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelvalve menetlus Riigikohtus. Eeltoodust nähtuvalt saab kohus halduskohtumenetluses kontrollida üksnes asjassepuutuva ja kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseaduslikkust ning algatada selle suhtes järelvalvemenetlust Riigikohtus. Seega peab halduskohtus olema vaidlustatud kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuv haldusakt, mille aluseks oli põhiseadusevastane säte. Kui asutuse või ametniku toiming on põhiseadusega vastuolus, saab kohus selles suhtes võtta seisukoha kohtuotsuses, kuid põhiseaduslikkuse järelvalvemenetlus Riigikohtus siis ei rakendu. Eeltoodust tuleneval ei saa kaebajad esitada halduskohtule taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Tallinna Linnavalitsuse toimingute peale. 9. Kohus tagastab kaebuse selle esitajatele

§ 11

lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajatel ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. 10. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu

§ 84lg 4 p 2 tulenevalt tagastamisele.

Daimar Liiv Kohtunik 3