← Eesti

3-07-2515/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2515 Haldusasi M. T. kaebus AS Ühisteenused 08.12.2007 leppetrahvi nõude nr 605799 tühistamiseks RESOLUTSIOON

  1. Lõpetada käesolevas haldusasjas menetlus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel.
  2. Määrata AS-le Ühisteenused rahatrahv kohtunõudele vastamise tähtaja ületamise eest HKMS § 100 lg 1 p 1, lg 2 alusel 1087,50 krooni.
  3. Kohtumääruse ärakiri edastada menetlusosalistele posti teel. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada menetluse lõpetamise osas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest ja trahvi määramise osas võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD: M. T. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 08.12.2007 leppetrahvi nõude nr 605799 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 12.12.2007 määrusega võeti M. T. kaebus AS Ühisteenused 08.12.2007 leppetrahvi nõude nr 605799 tühistamiseks menetlusse ja vastustajale anti aega kuni 28.12.2007 kirjaliku seletuse esitamiseks. Kohus hoiatas vastustajat, et kohtunõude tähtajaks täitmata jätmise korral võib kohus vastustajale rahatrahvi määrata. 14.01.2008 saabus kohtule AS Ühisteenused vastus, millest nähtuvalt on vastustaja seisukohal, et leppetrahvi ei saa halduskohtus vaidlustada, vaid käesoleva kaebuse lahendamine kuulub üldkohtu pädevusse. Kohus märgib, et vastustaja temale vastamiseks määratud tähtaja pikendamist ei ole taotlenud ei suuliselt (näit. telefonitsi) ega kirjalikult ning ei ole ka põhjendanud tähtaegselt vastamata jätmist. 21.01.2008 saabus kohtule kaebaja arvamus vastustaja seletusele, millest nähtuvalt leiab kaebaja siiski, et käesolev vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse, kaebaja taotleb veel vastustaja trahvimist seoses kirjaliku seletuse esitamise viivitamisega. Halduskohus lahendab Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-ist 3 tulenevalt avalikõiguslikke vaidlusi. HKMS § 4 kohaselt saab halduskohtule esitada kaebuse avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratakse vabadusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab leppetrahvi mõiste, mille kohaselt on leppetrahviks lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käesoleval juhul rikkus kaebaja Kristiine Kaubanduskeskuse parklas ettenähtud parkimiskorda. Kohus on seisukohal, et kaebaja sisenedes Kristiine Kaubanduskeskuse parklasse kohustus järgima kaubanduskeskuse parklas ettenähtud parkimiskorda, mis on parklasse sisenedes autojuhile ka teatavaks tehtud (vastavasisulise reklaamtahvli näol) ja seega kaebaja sõlmis formaalselt lepingu Kristiine Kaubanduskeskuse parklaga. Lähtudes eeltoodust oli AS-l Ühisteenused, kes on Kristiine Kaubanduskeskuse parklas parkimise korraldajaks, õigus määrata kaebajale leppetrahv lepingu rikkumise eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 sätestatu kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi ja tsiviilasjaks nimetatakse eraõigussuhtest tulenevat kohtuasja. Käesoleva kaebuse raames vaidlustatakse lepingu rikkumise tõttu kaebajale määratud leppetrahvi ja seetõttu kuulub käesolev vaidlus üldkohtu, mitte halduskohtu, pädevusse. Ülalöeldu alusel leiab kohus, et käesolev kaebus oma sisult tervikuna kuulub üldkohtu pädevusse. Lähtudes eeltoodust tuleb M. T. kaebuse menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse juhul, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 24 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse määrusega. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda halduskohtusse samas asjas. Kohus peab vajalikuks viidata Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-3/661/05, milles ringkonnakohus leidis, et juhul, kui halduskohtu hinnangul kuulub kaebuse läbivaatamine üldkohtu pädevusse, siis oleks kohus pidanud, kas HKMS § 11 lg 4 alusel kaebuse tagastama või HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetama, mitte aga kaebuse rahuldamata jätma. M. T. taotleb kohtult ka menetluskulude väljamõistmist AS-lt Ühisteenused, mis seisnevad kaebaja nõustamises ja käesoleva kaebuse koostamises. Kohus selgitab kaebajale, et kuna käesoleva kaebuse menetlemine kuulub üldkohtu pädevusse, siis ei saa halduskohus anda ka oma hinnangut menetluskulude hüvitamise taotlusele. Kaebajal on õigus pöörduda üldkohtusse (Harju Maakohtusse) leppetrahvi tühistamise nõudes ning maakohtus taotleda menetluskulude hüvitamist (arvestades kokku kõik käesoleva menetlusega seotud kulud). M. T. taotleb kohtult veel vastustaja trahvimist, kuna vastustaja on rikkunud 12.12.2007 määrusega nr 3-07-2515 sätestatud kirjaliku seletuse esitamise tähtaega. Kohus leiab, et kuna AS Ühisteenused on ületanud kohtu poolt määratud menetlustähtaega ebamõistlikult pikalt, esitades oma kirjaliku seisukoha kaks nädalat määratust hiljem. Siinkohal kohus märgib, et kohtule vastamiseks vastustaja ei vajanud ettenähtust pikemat tähtaega, kui lähtuda vastustaja poolt kohtule esitatud kirjalikust seisukohast, otse vastupidi, sellise vastuse edastamine kohtule oleks võtnud kohtu poolt määratust tunduvalt vähem aega. Kohus on seisukohal, et nimetatut võib käsitleda protsessiõiguste pahatahtliku venitamisena, mistõttu kohus määrab AS-le Ühisteenused HKMS § 100 lg 1 p 1 ja lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 254, mis kehtestab Eesti Vabariigi kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni, alusel rahatrahvi 1/4 palga alammäärast, so 1087,50 krooni. Elle Kask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.