lg-st 3 tuleneb, et sellesama kohustuse täitmisele saab isikut sundida sunniraha rakendamise ähvardusel korduvalt. Kaebaja leiab, et see põhimõte haakub ka HMS § 61 lg-s 2 sätestatud haldusakti kehtivusaja põhimõttega. Kaebaja leiab, et vastustajale peaks olema teada praktika, mille kohaselt teabe andmiseks kohustava korralduse täitmiseks antud korralduse tähtaegu muudetakse nii suulisel kokkuleppel, kui ka maksuhalduri poolt kirjalikult uue tähtaja määramisega. Kaebaja on seisukohal, et seejuures jääb korraldus ja selles sisalduv kohustuse täitmise nõue kehtima, muudetakse vaid korralduse täitmise aega., mis ei ole uus iseseisev haldusakt. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd vaidlustatud korralduses ei ole määratletud Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt haldusakti kehtivusaja lõppu, kehtib ja omab vaidlustatud korraldus jätkuvalt regulatiivset mõju ning on HMS § 60 lg 1 ja 2 kohaselt täitmiseks kohustuslik. Kaebaja märgib, et ka vastustaja on tunnistanud nõutavate dokumentide puudumist ja suulise teabe andmise võimatust tulenevalt MKS § 64 lg 1 p-st 6. Kaebaja on seisukohal, et sellest tulenevalt oleks maksuhaldur korrektses haldusmenetluses pidanud haldusakti kehtetuks tunnistama HMS § 65 lg 2 või 3 alusel ja sellest OÜ-le Thermotalo ka teatama. Kaebaja märgib, et seda tehtud ei ole, mistõttu kehtib jätkuvalt haldusakt, mis piirab kaebaja õigusi kestavalt sellega, et kohustab kaebajat sunniraha ähvardusel teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Kaebaja palub kohtul rahuldada esitatud kaebus ja tühistada vaidlusalune korraldus. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja selgitab, et tulenevalt MKS § 61 lg-le 1 on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Vastustaja selgituste kohaselt on eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda ja vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Vastustaja selgitab, et korraldusega on OÜ-lt Thermotalo kui kolmandalt isikult MKS § 61 lg 1 ja § 61 lg 2 alusel OÜ LuxWood maksumenetluses nõutud teabe ja dokumentide esitamist, mis võimaldaks kontrollida nimetatud isikute vaheliste tehingute reaalset toimumist. Vastustaja selgituste kohaselt on MKS § 64 lg 1 p 6 järgi MKS §-de 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või lõike 1 punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Vastustaja selgitab,
§-de 60-63 sätted reguleerivad kuna ja mis tingimustel on maksuhaldur õigustatud maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tõendite esitamist nõudma. Vastustaja selgituste kohaselt ei reguleeri MKS § 64 lg 1 MKS §-de 60-63 alusel antavate haldusaktide, ehk tõendite esitamise korralduse andmise aluseid, vaid sätestab üksnes isiku õiguse keelduda teatud juhtumitel teabe andmisest ja tõendite esitamisest. Teiste sõnadega eeldab vastustaja hinnangul MKS § 64 lg 1 tuleneva õiguse rakendamine MKS §-de 60-63 alusel antud tõendite esitamise korralduse olemasolu. Vastustaja rõhutab, et kui oleks tuvastatud MKS §-de 60-63 alusel antud tõendite esitamise korralduse õigusvastasus, puuduks vajadus rakendada MKS § 64 lg-st 1 tulenevat tõendite esitamisest keeldumise õigust, sest õigusvastane haldusakt tunnistatakse kehtetuks ning see ei oleks seejärel enam täitmiseks kohustuslik. Vastustaja leiab, et seega ei pea MKS § 64 ig-s 1 sätestatud õiguse kasutamiseks makskohustuslase või kolmanda isiku poolt olema tuvastatud tõendite esitamise korralduse õigusvastasus ning antud normis sisalduva õiguse kasutamine ei muuda ka MKS §-de 60-63 alusel antud korraldust õigusvastaseks. Lähtudes eeltoodust võis vastustaja hinnangul nõuda kaebajalt MKS § 61 lg 1 ja § 62 lg 2 alusel tõendite esitamist, kuid vaide esitajal oli jätkuvalt MKS § 64 lg 1 p 6 alusel võimalus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või viidatud lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Vastustaja leiab, et see, kas isik oma MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevalt õigust kasutab, ei ole tõendite esitamise korralduse õiguspärasuse kriteeriumiks ning ei mõjuta seega korralduse õiguspärasust. Vastustaja leiab, et järelikult on korraldus õiguspärane ka siis, kui kaebaja kasutab oma MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevat õigust. Vastustaja selgitab,
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja väärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Vastustaja on seisukohal,
lg-st 1 ei tulene, et haldusakt, millega maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult nõutakse tõendite esitamist, muutuks õigusvastaseks, kui pärast korralduse andmist selgub, et nõutud tõendid ei ole enam isiku valduses. Vastustaja on seisukohal, et maksuhalduri korraldus oleks aga õigusvastane (ebaproportsionaalne), kui tõendeid nõutakse olukorras, kus ametnikul on teada tõendite esitamise võimatus. Vastustaja selgitab, et kriminaalmenetluses kogutud teabe väljastamine Maksu- ja Tolliameti teistele struktuuriüksustele / ametnikele on reguleeritud sama moodi nagu teabe väljastamine mõnele muule isikule väljastpoolt Maksu- ja Tolliametit. Vastustaja selgituste kohaselt tugineb eelnev seisukoht Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 214, mis sätestab kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused ja viidatud sättest tulenevalt võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Vastustaja kinnitab, et antud asjas selgus vastustaja jaoks alles pärast korralduse tegemist ja kaebajalt vastuse saamist, et nõutud tõenditest, mis on relevantsed OÜ LuxWood maksumenetluses, ei ole enam 3 midagi OÜ Thermotalo valduses. Vastustaja märgib, et väidet, justkui korraldusega nõutud dokumente OÜ-1 Thermotalo ei ole, on paljasõnaline ning kaebaja pole seda tõendanud. Vastustaja viitab HMS §-le 65 lg 3, mis sätestab, et kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutmise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates. Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus ei ole isiku õigusi kestvalt piirav ja üheks põhjuseks on asjaolu, et korralduses märgitud korralduse täitmise tähtaja möödumisega kaotas korraldus adressaadi suhtes oma regulatiivsuse ning seda põhjusel, et korralduses märgitud korralduse täitmise tähtaja möödumisel ei ole võimalik korraldust maksuhalduriga täiendavalt suhtlemata täita. Vastustaja on seisukohal, et alusetu oleks eeldada, et korraldusega nõutud suulist teavet saab kaebaja anda suvalisel ajahetkel ja suvalises kohas. Vastustaja on seisukohal, et lisaks eelnevale ei ole korralduse näol kaebaja suhtes tegemist kestva õigusi piirava haldusaktiga, kuna kaebaja on viidanud korralduse täitmata jätmisel nn vaikimise privileegile, seega on isikul kestev vastuväide korraldust mitte täita. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et korraldus isiku õigusi ei piira ja see ei kuulu kehtetuks tunnistamisele HMS § 65 lg 3 alusel. Vastustaja esindaja palub kohtul jätta esitatud kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste kohtule antud suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Maksu-ja Tolliameti 16.05.2007 korraldusega nr 12-2.2/12553 kohustati OÜ Thermotalo andma teavet ja esitama dokumendid (arved, vastuvõtmis-üleandmisaktid, tasumist tõendavad dokumendid, käibemaksu konto väljavõte jmt) OÜ LuxWood poolt tehtud tehingute kohta OÜ-ga Thermotalo, määrates korralduse täitmise tähtaja. OÜ Thermotalo esindaja maksuhalduri poolt määratud ajal korraldust ei täitnud. Selle asemel vaidlustas kaebuse esitaja eelnimetatud korralduse vaidemenetluses. Maksu-ja Tolliameti 19.07.2007 vaideotsusega nr 6-1/192-1 jäeti OÜ Thermotalo vaie rahuldamata. OÜ Thermotalo vaidlustas Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 16.05.2007 korralduse nr 12-2.2/12553 halduskohtus, taotledes selle tühistamist. Maksukorralduse seadus (MKS) võimaldab maksuhalduril maksumenetluse käigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksuasjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (uurimisprintsiibi teostamise eesmärgil). MKS § 10 lg 2 p 1 sätestab, et maksuhalduri ülesanne on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Vajadusel võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal (31.05.2007 kell 09.30) maksuhalduri ametiruumidesse. Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 16.05.2007 korralduses nr 12-2.2/12553 kohustatakse OÜ Thermotalo andma teavet ja esitama dokumendid OÜ LuxWood poolt tehtud tehingute kohta 4 OÜ-ga Thermotalo. Vaidlustatud haldusaktis märgitakse, et korraldus kuulub täitmisele OÜ Thermotalo esindusõigusliku isiku poolt teabe andmise ja dokumentide esitamisega kontrollobjekti puudutavates küsimustes maksuhalduri ametiruumides selleks määratud ajal. Korralduses on märgitud, et maksuhaldur kontrollib OÜ LuxWood käibemaksu arvestuse ja maksuhaldurile deklareeritud andmete õigsust maksustamisperioodil 2006 september kuni 2007 jaanuar. Nimetatud ülesande täitmiseks ning maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks oli maksuhalduril vajalik saada teavet kolmandalt isikult. Kontrollitaval perioodil OÜ LuxWood raamatupidamises olid kajastatud ostutehingud OÜ-ga Thermotalo. Korralduses põhjendatakse, et informatsiooni küsimine OÜ-lt Thermotalo kui kolmandalt isikult on vajalik OÜ LuxWood poolt raamatupidamisarvestuses kajastatud OÜ LuxWood ja OÜ Thermotalo vaheliste tehingute reaalse majandusliku sisu kontrollimiseks. Kaebaja seaduslik esindaja põhjendab vaidlusaluse korralduse täitmisest keeldumist kriminaalmenetluse läbiviimisega OÜ Thermotalo ja selle esindaja, juhatuse liikme Rando Grossmanni, suhtes. Kriminaalasja menetluses on kaebaja esindaja tema enda väitel algusest peale kasutanud Kriminaalmenetluse seadustiku § 34 lg p 1 tulenevat kahtlustatava õigust keelduda ütluste andmisest. Kaebaja esindaja arvates tema poolt maksumenetluses antavaid ütlusi võidakse kasutada tema vastu kriminaalmenetluses, mistõttu temal on õigus keelduda korralduses nõutud teabe andmisest OÜ LuxWood maksumenetluses. Kaebaja esindaja leiab, et vaieldav korraldus koormab teda põhjendamatult ning rikub tema õigust keelduda teabe andmisest maksumenetluses MKS § 64 lg 1 p 6 alusel, samuti MKS § 62 lg 1 sätestatud õigust esitada vaid neid dokumente, millised on tema valduses. Vastustaja kinnitab, et ei olnud teadlik vaidlustatud korralduse väljaandmise ajal asjaolust, et kaebajal väidetavalt puuduvad maksuhalduri poolt nõutud dokumendid. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esindaja väide, et tema valduses ei ole nõutavaid dokumente, on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja esindaja ei ole oma sellekohase väite tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi dokumenti (näit. kriminaalmenetlusdokument, mis seda väidet kinnitaksraamatupidamisdokumentide võetuse akt vms). MKS §-s 64 on sätestatud teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus, mille lg 1 p 6 kohaselt, millele viitab kaebaja esindaja, käesoleva seaduse §-de 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist (maksukohustuslase abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega). Kaebuse esitaja ei ole selgitanud asjaolu, mis takistas tal maksuhalduri korralduse täitmiseks ilmuda määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks (näit. selle kohta, kus asuvad kaebaja raamatupidamisdokumendid jms). Maksuhalduri korralduse täitmata jätmiseks peavad esinema kaalukad ja objektiivsed takistused, mis ei võimalda maksuhalduri korraldust täita. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja võis ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks, selgituste sisu ja ulatus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kohus leiab, et korralduse täitmiseks oleks piisanud maksuhalduri ruumides selgituste andmisest, mille kohaselt esindusõiguslik isik oleks teavitanud maksuhaldurit dokumentide puudumisest ning nende tegelikust asukohast. Maksuhaldur ei ole sundinud kaebajat andma seletusi nn vaikimise privileegi vastaselt, maksuhaldur ei ole seda õigust rikkunud, kaebaja esindaja oletus, et maksuhaldur oleks võinud seda teha, kui esindusõiguslik isik oleks korraldust täites ilmunud ametiruumidesse, on alusetu ning ei tugine ühelegi 5 faktilisele asjaolule ega tõendile. Kohus möönab, et kedagi ei saa sundida andma ütlusi oma tahte vastaselt, samas kaebaja sellekohased kahtlused on ennatlikud ja paljasõnalised ning tõendamata. Vaieldav maksuhalduri korraldus iseenesest kaebuse esitaja õigusi ei riku ega piira vabadusi. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et esindusõiguslik isik oleks võinud vajadusel maksuhaldurilt taotleda korralduse täitmise pikendamist (või uue tähtaja määramist), samuti võis kaebaja esindaja eelnevalt (enne määratud tähtaja saabumist) informeerida (suuliselt või kirjalikult) maksuhaldurit raamatupidamisdokumentide puudumisest, ühtlasi teavitades vastustajat, kelle valduses need asuvad. Käesoleval ajal on vaidlustatud haldusakt kaotanud oma kehtivuse, seda ei ole enam võimalik täita, kuna määratud tähtaeg on möödas, uut tähtaega aga kaebuse esitajale ei ole korralduse alusel määratud. Korraldus selle kehtivuse ajal oli õiguspärane, seega täidetav. Kohus kordab, et kaebuse esitaja esindusõiguslikul isikul oli võimalik ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse suuliste selgituste andmiseks ning seda kaebuse esitaja poolt soovitud ulatuses. Sellega oleks võinud lugeda korralduse täidetuks. Kohus ülalöeldu alusel asub seisukohale, et kaebaja õigusi kaevatav haldusakt ei riku, samuti ei riiva tema põhiõigusi. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ning ei pea vajalikuks nende ülekordamist. Samuti leiab kohus, et vaidlustatud maksuhalduri korraldus on motiveeritud ning üheselt mõistetav, kontrollitav, kaalutlusvigadeta ning selle tühistamiseks puudub alus. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda vastavalt HKMS §-le 92 lg 1. Elle Kask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.