Obsah (5)

§ 23§ 471§ 122§ 7§ 84

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2193 Haldusasi T.P.i kaebus Tallinna Vangla direktori 5. oktoobr

§ 23lg 3 p 1).

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu
2. novembri 2007 määruse punkt 3, millega kohus peatas Tallinna Vangla 05.10.2007 käskkirja nr 1008-d täitmise kuni esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemiseni.
3. Sekretäril saata määrus teadmiseks kaebuse esitajale ja vastustajale Tallinna Vanglale. Kohtumääruse punktile 1 on protsessiosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 471lg 3).

Kohtumääruse punktile 2 on protsessiosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 122lg 5 ning § 471).

Edasikaebamise kord

1. Tallinna Halduskohtusse saabus
2. oktoobril 2007 T.P.i kaebus Tallinna Vangla direktori
3. oktoobri 2007 käskkirja nr 1008-d tühistamiseks. Koos kaebusega esitas T.P. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
5. novembri 2007 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse ning peatas esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud käskkirja täitmise kuni esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemiseni. Samuti kohustas kohus vastustajat Tallinna Vanglat esitama kaebuse kohta omapoolsed seisukohad.
6. detsembril 2007 saabus Tallinna Halduskohtusse vastustaja Tallinna Vangla vastus, millest muuhulgas nähtus, et T.P. on Harju Maakohtu
7. novembri 2007 määruse nr 1-079620 alusel Tallinna Vanglast
8. detsembril 2007 ennetähtaegselt vabastatud.
9. Kohtusse kaebuse esitamisel oli kaebuse esitaja eesmärgiks vältida vabaduse piiramist distsiplinaarkaristuse näol kartserisse paigutamisega, taotledes käskkirja tühistamist, mis hõlmab endas käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ning sel eesmärgil taotles kaebuse esitaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebuse esitaja õiguste väidetava rikkumise ja vabaduste piiramise oht oli seoses ennetähtaegse vanglast vabastamisega ära langenud ehk teisisõnu ei saanud kaebuse esitajal eeldatavalt enam olla algset kohtusse pöördumise eesmärki.

§ 7

lg 1 kohaselt on kohtusse pöördumise aluseks kaebuse esitaja õiguste rikkumine või vabaduste piiramine, kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada selleks põhjendatud huvi omav isik. Seega tõusetus kohtul uute asjaolude ilmnemisel vajadus teha kindlaks, kas kaebuse esitajal on jätkuvalt huvi haldusasja menetlemiseks ning milles seisneb põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt edastas kohus T.P.ile

1. detsembril 2007 kohtunõude, milles kohustas kaebuse esitajat kohut 5 päeva jooksul arvates kohtunõude kättesaamisest neist asjaoludest teavitama. Nähtuvalt väljastusteatest sai kaebuse esitaja kohtunõude kätte
2. detsembril
3. Seega oli kohtunõude täitmise tähtaeg
4. detsember
5. Käesolevaks ajaks ei ole kohtusse saabunud kaebuse esitaja vastust ning kaebuse esitaja ei ole ka muul moel kohtunõudele reageerinud.
6. Tulenevalt

§ 23

lg 3 punktist 1 võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on 23.10.2007 otsuses nr 3-3-1-42-07 väljendanud järgmist „

§ 23

lg 3 p 1 eesmärk on eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad“. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja õiguste rikkumine kaebuse alusena toodud uutele faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades kaebuse esitaja toodud faktiliste väidete õigsust. Kuivõrd kaebuse esitaja ei viibi enam kinnipidamisasutuses, siis puudub võimalus ka vaidlustatud käskkirja täitmiseks. Tulenevalt sellest ei saa vaidlustatud käskkiri rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, vastupidist ei ole kaebuse esitaja väitnud ega tõendanud. Seega ei ohusta kaebuse esitajat kartserisse paigutamine, mistõttu on taotletav eesmärk saavutatud ning kaebuse edasine menetlemine kaebuse esitaja õiguste kaitseks, arvestades, et kaebuse esitaja ei ole kohtule näidanud ka sellekohast põhjendatud huvi , põhjendamatu. Kohus lähtudes eeltoodust leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning kuulub tagastamisele. 5. Tulenevalt

§ 122

lõikest 3 võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele läbivaatamatult, siis puudub vajadus esialgseks õiguskaitseks. Eeltoodust tulenevalt tühistab halduskohus 27. novembri 2007 määruse punkti 3, millega kohus peatas Tallinna Vangla 05.10.2007 käskkirja nr 1008-d täitmise kuni esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemiseni.

§ 122

lõike 2 kohaselt esialgse õiguskaitse määrus, sealhulgas määrus, millega jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning muudetakse esialgse õiguskaitse määrust või tühistatakse see, jõustub teatavakstegemise hetkest, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. 6. Vastavalt

§ 84

lg 4 punktile 3 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitaja ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile, kaebuse esitaja ei täide kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja, või seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Nähtuvalt elektroonilisest andmebaasist on kaebuse esitaja tasunud 13. novembril 2007 riigilõivu summas 80 krooni. Kuivõrd käesoleval juhul tagastatakse kaebus läbi vaatamatult põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, siis riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. 2 7. Vastavalt

§ 23

lõikele 5 loetakse kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise korral, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebuse või protestiga uuesti halduskohtu poole pöörduda. Lea Kuuse Kohtunik 3