Obsah (6)

§23§11§84§26§10§6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 14.jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2222 Haldusasi M.R. kaebus Maa-ameti 16.10.2006 kirjas nr 4.1

§23lg 3 p 1 alusel.

2.Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse (

§11lg 7).

3.Tasutud riigilõiv tagastamise ei kuulu (

§84lg 4 p 3).

4.Saata määruse ärakiri M.R.le, esindajale Kalev Aavik`ule ja Maa-ametile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. Tallinna määruse KOHUS LEIAB: 1. Kaebusest nähtuvad järgmised asjaolud: 1) kaebaja on Saaremaal, Laimjala vallas asuva endise Männi talu nr 6 (end.kinnistu nr 2839) maa osas maa tagastamise õigustatud subjekt; 2) Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 p 2 andis vallavalitsus kasutusloa nr 126 Laimjala valla Kõiguste külas asuvale ja E. M.`ile kuuluvale suvilale ja p 3 seadustas kõnealuse hoone; 1 3) Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja 31.12.2003 otsusega rahuldati M.R. kaebus ja tunnistati

§26

lg 1 p 3 alusel õigusvastaseks Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 p-d 2 ja 3 ja selle korralduse alusel väljaantud ehitise kasutusluba nr

1. Otsusest nähtuvalt on M.R. põhjendanud tuvastuskaebuse esitamist asjaoluga, et ta soovib talle tekitatud kahju hüvitamist; 4) 18.01.2004 pöördus M.R. Laimjala Vallavalitsuse poole taotlusega tühistada Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 p-d 2 ja 3 ning kasutusluba nr
2. Esitatud taotlust kordas M.R. veel ka 25.01., 04.
3. ja 14.12.2005 ning 07.04.
4. Laimjala Vallavalitsus teatas 28.04.2006 kirjas nr 5-2.1.2 kaebajale, et tema taotlust ei rahuldata; 5) 27.02.2006 esitas M.R. Maa-ametile Laimjala Vallavalitsuse peale kaebuse, milles soovis, et Laimjala vallavanem tühistaks oma seadusevastased otsused; 6) 27.02.2006 algatas Maa-amet M.R. kaebuse alusel riikliku järelevalvemenetluse ning tegi 02.05.2006 Laimjala Vallavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse viia ühe kuu jooksul arvates ettekirjutuse saamisest Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korraldus nr 81 kooskõlla kehtivate õigusaktidega ja kolme kuu jooksul viia endise Männi nr 6 talu maa tagastamise menetlus lõpule; 7) 29.05.2006 esitas M.R. Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale kaebuse (20.06.2006 kaebuse täienduse) Laimjala Vallavalitsuse 28.04.2006 kirjas nr 5-2.1.2 sisalduva otsuse tühistamiseks ja vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi M.R. taotlus vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 p-de 2 ja 3 ning kasutusloa nr 126 tühistamiseks. Pärnu Halduskohus kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Maa-ameti; 8) seoses kaebuse esitamisega halduskohtule Maa-amet lõpetas oma 16.10.2006 kirjaga nr 4.15/2353 M.R. kaebuse põhjal algatatud riikliku järelevalvemenetluse; 9) 17.10.2006 pöördus kaebaja esindaja K.Aavik Maa-ameti poole ja palus selgitada, kas hoolimata järelevalvemenetluse lõpetamisest jääb kehtima Maa-ameti 2.05.2006 kohustuslik ettekirjutus nr 4.1-5/2352 ning kas M.R.l on jätkuvalt õigus nõuda Laimjala Vallavalitsuselt nimetatud ettekirjutuse täitmist; 10) vastuseks M.R. 17.10.2006 pöördumisele teatas Maa-amet, et kuivõrd kaebaja esitas kaebused nii Maa-ametile kui ka halduskohtule ja kuivõrd kaebuste puhul on tegemist samasisuliste kaebustega, siis sellega seonduvalt on ära langenud ka vajadus riikliku järelevalvemenetluse jätkamiseks ja et seetõttu on kehtetu ka Maa-ameti 2.05.2006 kirjas tehtud kohustuslik ettekirjutus Laimjala Vallavalitsusele; 11) 31.10.2006 pöördus kaebaja esindaja taas Maa-ameti poole paludes Maa-ametil saata advokaadibüroole koopia haldusaktist, millega Maa-ameti 2.05.2006 ettekirjutus nr 4.1-5/2353 kehtetuks tunnistati; 12) vastuseks kaebaja pöördumisele selgitas Maa-amet oma 9.11.2006 kirjas, et Maa-ameti 16.10.2006 kirja nr 4.1-5/2353 puhul on tegemist vormivaba otsusega, mis on samuti käsitatav haldusaktina ja et sisuliselt tunnistas Maa-amet selle kirjaga varemantud 27.02.2006 resolutsiooni riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks kehtetuks ja see resolutsioon ei oma enam õiguslikku jõudu; 13) 13.11.2006 esitas M.R. kaebuse Tallinna Halduskohtule taotledes kaebuses Maa-ameti 16.10.2006 kirjas nr 4.1-5/2353 sisalduva otsuse Maa-ameti 2.05.2006 ettekirjutuse nr 4.1-5/2353 kehtetuks tunnistamiseks, tühistamist; 14) 15.05.2007 halduskohtu määrusega võeti M.R. kaebus menetlusse ja määrati kohtuistung 28.08.
5. 23.08.2007 esitas kaebaja kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks põhjusel, et Pärnu kohtumaja menetluses olevas haldusasjas nr 3-06-1038 peavad pooled läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks paludes selleks aega kuni 10.10.
6. 10.10.2007 ja 7.11.2007 teatas kaebaja esindaja, et kompromissi sõlmimiseks on Pärnu kohtumaja andnud pooltele lisaaega 2 vastavalt 7.11.2007 ja 7.12.
7. 11.12.2007 teatas kaebaja esindaja, et kuna kõiki osapooli rahuldavale kokkuleppele läbirääkimiste käigus ei jõutud, siis pole kohtuistungi aja kindlaksmääramise edasine edasilükkamine käesolevas asjas enam otstarbekas.
8. Maa-amet märgib oma 07.08.2007 seletuses kaebusele, et kaebajal puudub kaebeõigus. Maaamet on seisukohal, et Laimjala Vallavalitsusele tehtud kohustuslikud ettekirjutused ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, sest ettekirjutus oli suunatud Laimjala Vallavalitsusele, mitte kaebajale.
9. Kaebaja leiab, et Maa-ameti 16.10.2006 kirjas nr 4.1-5/2353 sisalduv otsus Maa-ameti 2.05.2006 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks rikub tema õigust olla ära kuulatud ja et samuti rikub Maa-ameti otsus vahetult tema õigust nõuda Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 kehtetuks tunnistamist ilma kaalutlusõiguseta, Maa-ameti ettekirjutuse alusel. Kaebaja märgib, et kaebuse eesmärk on Maa-ameti 2.05.2006 ettekirjutuse kehtima jäämine, millega kaasneb Laimjala Vallavalitsuse kohustus tunnistada vallavalitsuse 25.06.2002 korraldus nr 81 kehtetuks ilma kaalutlusõiguseta.
10. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tegemist olukorraga, kus kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. 1.septembrist 2006 jõustunud

ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega täiendati

muu hulgas §23 lg 3 p-ga 1.

§23

lg 3 p 1 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse läbi vaatamata juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus leiab, et M.R. kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§23lg 3 p 1 alusel.

Riigikohtu halduskolleegium on oma 23.10.2007 määruses asjas nr 3-3-1-42-07 leidnud, et 1.09.2006 jõustunud

ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on

§23

lg 3 p 1 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Sama eesmärki on Riigikogu stenogrammi kohaselt rõhutanud oma ettekannetes eelnõu esimesel lugemisel 12.04.2006 ka justiitsminister ja Riigikogu õiguskomisjoni esimees. Samas lahendis märgib halduskolleegium järgmist: „Menetlust lõpetades on halduskohus analüüsinud kohtusse pöördumise eesmärki ja järeldanud, et kohustamiskaebust esitades püütakse sisuliselt vaidlustada kaebajale ebasoodsat jõustunud haldusakti. Kolleegiumi hinnangul tõdes halduskohus sellisele seisukohale jõudes esitatud kaebuse ilmselget perspektiivitust. Kuigi keskendudes oma määruses eelkõige kaebuse tähtaegsuse küsimusele, on halduskohus ka järeldanud, et soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik. Seetõttu olnuks põhjendatud kaebuse läbi vaatamata jätmine

§23lg 3 p 1 alusel.“ 5.

Tühistamiskaebuse esitamisel peab kaebaja tulenevalt

§10

lg 2 p 4 ära näitama, milliseid kaebaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Kaebaja väidetel kaasneks Maa-ameti 2.05.2005 ettekirjutuse nr 4.1-5/2353 kehtima jäämisel Laimjala Vallavalitsusel kohustus tunnistada vallavalitsuse 25.06.2002 korraldus nr 81 kehtetuks ilma kaalutlusõiguseta. Seega on kaebaja eesmärgiks vabaneda talle ebasoodsast Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korraldusest nr

1. Kohus leiab, et esitatud kaebusega ei ole soovitud eesmärgi saavutamine võimalik ja tühistamiskaebus on perspektiivitu. 3
2. Vabariigi Valitsuse seaduse §75 lg 1 kohaselt on ameti peadirektori pädevuses teha ettekirjutusi ning anda otsuseid konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel. MaaRS §38 lg 2 kohaselt on Maa-ametil õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse organi tegevust maareformi läbiviimisel ja muuhulgas teha kohalikule omavalitsusele kohustuslikke ettekirjutusi maareformi läbiviimise küsimuses ja juhul, kui kohalik omavalitsus ei täida Maa-ameti ettekirjutusi, siis anda kooskõlastatult maavanemaga MaaRSiga kohaliku omavalitsuse pädevusse antud toimingu teostamise õigus üle maavalitsusele. Vabariigi Valitsuse §85 lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning sama paragrahvi lg 4 järgi kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse ning kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. Eeltoodud sätetest nähtub, et kuigi Maa-ametil on õigus teha kohalikule omavalitsusele kohustuslikke ettekirjutusi, ei lasu kohalikul omavalitsusel aga kohustust talle tehtud Maa-ameti ettekirjutust täita. Maa-ameti ettekirjutuse täitmata jätmisel ei kaasne kohalikule omavalitsusele mingeid tagajärgi. Maareformi läbiviimisel on esmase järelevalve teostamise kohustus maavanemal, kes võib pöörduda protestiga halduskohtusse juhul, kui kohalik omavalitsus on jätnud täitmata maavanema ettepaneku viia haldusakt kooskõlla õigusaktidega. Maa-ametile sellekohast õigust antud ei ole. Seega ei annaks ka Maa-ameti 2.05.2006 ettekirjutuse kehtivus kaebajale õigust Laimjala Vallavalitsuselt nõuda vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 tühistamist.
3. Nii Maa-ameti kui ka maavanema järelevalve eesmärk on eeskätt tagada avalikku huvi, et kohalik omavalitsus järgiks seaduslikkuse printsiipi ja toimiks õiguspäraselt. Sellest aga ei tulene igaühe õigus nõuda haldusmenetluses haldusakti andmist ja vaidlustada kohtus järelevalve tulemust. Riigivastutuse seaduse §6 lg 1 näeb ette, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Maa-ameti 2.05.2006 ettekirjutusest nähtub, et kaebaja pöördus 18.01.2004 Laimjala Vallavalitsuse poole taotlusega tunnistada kehtetuks vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 p-d 2 ja
4. Võib eeldada, et taotlus esitati tulenevalt Pärnu kohtumaja 31.12.2003 otsusest, millega tunnistati kõnealuse korralduse p-d 2 ja 3 ja kasutusluba nr 126 õigusvastaseks. Kohtuotsusest nähtub, et M.R. esitas kohtule tuvastuskaebuse tulenevalt

§6

lg 3 p 1 ja põhjendas selle esitamist asjaoluga, et ta soovib tulevikus kõnealuste õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et tuvastuskaebuse rahuldamisel ei teki vastustajal kohustust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ja haldusaktid on jätkuvalt kehtivad. Küll on aga kohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud haldusakt üheks kahju hüvitamise kaebuse esitamise tingimuseks.

1. Kaebaja ei ole vaidlustatud Maa-ameti 16.10.2006 kirja nr 4.1-5/2353 adressaat, vaid selleks on Laimjala Vallavalitsus ning riikliku järelevalvemenetluse lõpetamisega ei muudeta, tekitata ega lõpetata mingeid kaebaja õigussuhteid. Pelgalt haldusmenetluses osalemisest ei teki kaebajal halduskohtus kaitstavat õigust, kui menetluse tulemus isiku subjektiivseid õigusi ei puuduta ja menetluse tulemusest sõltumatult isiku õigusi ei rikuta. 4
2. Kuna soovitud eesmärgi saavutamine (Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 pde 2 ja 3 ning kasutusloa nr 126 tühistamine)) ei ole esitatud kaebuse abil võimalik, siis on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja see tuleb vastavalt

§23lg 3 p 1 jätta läbi vaatamata.

10. Tulenevalt

§84

lg 4 p 2 ei kuulu kaebajale tagastamisele tema poolt tasutud riigilõiv 80 krooni. Marion Vakker Kohtunik 5