Seega on kostja vastuväide põhikirja punktide tühisuse tunnustamiseks põhjendamatu. Kostja poolt üldkoosoleku kokkukutsumine ja nõusoleku küsimine hagejat puudutava sätte muutmiseks Kostja üldkoosoleku kokkukutsumise kord tuleneb
Vaidlust ei ole selles, et üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastamiseks on kostja põhikirjas ette nähtud kaks võimalust: teate ülespanemine teadetetahvlil ja lihtkirjaliku teatega 14 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Kohtu hinnangul on nimetatud normide eesmärk tagada, et korteriühistu liikmetel oleks ka reaalne võimalus üldkoosoleku toimumisest ja sellel arutlusele tulevatest küsimustest teada saada. Samuti on põhikirjast tulenevalt kostja juhatusel kohustus teavitada ühistu liikmeid mõlemal viisil – nii teadetahvlile teate ülespanemisega kui ka lihtkirjalikus vormis. Hageja väitel ei ole ta saanud teadet ei 22.mail 2006.a toimunud koosolekule ega ka väidetavalt sellele eelnenud koosolekule. E-kirjaga (tl 34-36) loeb kohus tõendatuks, et 30.septembril 2006.a kell 10:31 saadeti hagejale informatsioon 29.09.2006.a toimunud üldkoosoleku kohta, mis jäi kvoorumita ja milles teatati uuest koosolekust ning sellest, et koosolekul peab olema esindatud vähemalt 133 häält. Vaidlust on poolte vahel ka selles, kas hageja oli tegelikult teadlik koosoleku toimumisest. Hageja on esile toonud asjaolu, et teadetetahvel asub väljaspool tema kasutuses olevat territooriumi. Tsiviilõiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ja üksteise õigustatud huve arvestades (TsÜS § 32 ja § 138 lg 1). Kostja pidi arvestama, et hagejani ei pruugi jõuda teadetetahvlile pandud teated. Kostja pole esitanud tõendit, millest nähtuks, et hagejale saadeti lihtkirjalikus vormis kutse. Kostja poolt esitatud visiitkaartidelt ja tutvustavalt brošüürilt nähtub, et kostjale oli teada hageja e-kirja ja veebiaadress aadress, seega oleks piisav olnud teate edastamine kasvõi sellisel, hilisemat taasesitamist võimaldaval viisil. Hageja ei vaidlusta, et kostja on saatnud hagejale ja hageja on 01.05.2006.a teate kostja kontaktandmete muutumisest. Kohus leiab, et nimetatuga ei saa tõendada hageja teadma pidamist kostja põhikirja muutmisest, kuigi sellele on alla kirjutanud kostja uus juhatuse liige, sest kirjas ei sisaldu ühtki viidet toimunud ja sellele eelnenud üldkoosolekule ja põhikirja muutmisele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 22.05.2006.a koosolekule ja sellele eelnenud koosolekule nõuetekohaselt kutsuti, samuti et hageja sai koosoleku toimumisest teada enne 01.oktoobrit 2006.a. Kuivõrd hageja esitas hagi 21.12.2006.a, ei ole hageja minetanud seadusest tulenevat tähtaega otsuse vaidlustamiseks (KÜS § 13 lg 3). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et korteriühistu liikmetel on õigus teada koosoleku toimumisest. Kohus asub seisukohale, et kostja rikkus eeltooduga üldkoosoleku kokkukutsumise korda (
lg 2) ja ei olnud seetõttu õigustatud vastu võtma otsuseid nr 2 ja 4, mille hageja on vaidlustanud (
Lisaks sellele on kostja rikkunud
lg-s 5 sätestatud tingimust, mille kohaselt on vaja mittetulundusühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks selle liikme nõusolekut. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole andnud nõusolekut muuta esialgse põhikirja pst 6.1 tulenevat õigust. Vaidlust ei ole selles, et 2/3 korteriomanditest 22.05.2006.a üldkoosolekul esindatud ei olnud. Asjas pole leidnud tõendamist, et hagejat oleks teavitatud 22.05.2006.a ja sellele eelnenud üldkoosolekust, seega ei ole võimalik lähtuda esialgse põhikirja p 5.2.6 sätestatud teisest lausest, mille kohaselt piisanuks kvoorumiks ½ häälte arvust ja kvoorumi kokkusaamiseks pidi põhikirja 9 p 5.2.6 esimese lause kohaselt koosolekul olema 2/3 korteriomanditega esindatud häältest. Eeltoodust tulenevalt ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline. Seega on hageja nõue osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatu alusel, mille kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt. Seega tuleb kummagi poole menetluskulud pooles osas rahuldada. Ele Liiv kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.