lg 2 võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik: on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Kohtule esitatud Korteriühistu 30.01.2006.a võlateatisest nähtub, et kostja võlg oli 2005.a novembri seisuga 12 191,02 krooni, sellest viivis 179,38 krooni. Ajavahemikul 2005.a jaanuar kuni 2005.a november oli kostja tasunud makseid järgmiselt: mais 1000 krooni, juunis 2700 krooni, augustis 1500 krooni, septembris 1500 krooni, oktoobris 1000 krooni ja 2 novembris 500 krooni. Sellest võlateatisest ei nähtu, et kostja oleks kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Seega ei ole KOS § 14 lg 2 p 2 sätestatud võõrandamisnõude esitamise alus leidnud tõendamist. KOS § 14 lg 2 p 3 kohaselt võib võõrandamisnõude esitada, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Asja materjalidest nähtuvalt on 04.05.2005.a XXX 32 – 89 elav L. B esitanud avalduse Korteriühistu juhatusele, et kostja kaks koera uluvad hommikust õhtuni. 13.05.2005.a on XXXVI trepikoja kuus elanikku teinud Korteriühistu juhatusele avalduse, et kostja koerad uluvad nii hommikul, lõunal kui õhtul. Kostja ei ole väitele, et tema koerad korteris pidevalt uluvad, vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et sellist kostja käitumist, millega ta laseb oma koertel korteris pidevalt ulguda, saab pidada tegevuseks, millega oluliselt häiritakse teiste korteriomandite kasutamist. Seega on tõendatud KOS § 14 lg 2 p 3 sätestatud võõrandamisnõude esitamise alus. KOS § 14 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Vastavalt KOS 14 lg 5, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kuna korteriühistu on, tulenevalt korteriühistuseaduse § 2 lg 1, korteriühistu liikmete, kes on samaaegselt ka korteriomanikud, ühiste huvide esindaja, siis on ka korteriühistul õigus esitada KOS § 14 lg 5 sätestatud hagi.
lg 1 võetakse häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Vastavalt KOS § 19 lg 2 on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Riigikohus on 16.09.2004.a otsuses nr 3-2-1-83-04 märkinud, et kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamus üldkoosolekul osalejatest. Korteriühistu põhikirja punkt 9.2 kohaselt on ühistu kõrgeim juhtorgan üldkoosolek. Volinike koosolek on organ, mis täidab üldkoosoleku ülesandeid, vastavalt põhikirjas määratud pädevusele. Korteriühistu põhikiri ei sätesta otsesõnu, kelle pädevuses on KOS § 14 lg 1 sätestatud otsuse vastuvõtmine. Vastavalt põhikirja punktile 9.3.7 kuulub üldkoosoleku pädevusse muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, kui need küsimused ei kuulu volinike koosoleku või ühistu juhatuse pädevusse. Samas sätestab Põhikirja punkt 9.8.10, et volinike koosoleku pädevusse kuulub teiste, juhatuse pädevusse mittekuuluvate küsimuste otsustamine. Vastavalt Korteriühistu põhikirja punktile 9.4 valitakse volinikud ühistu liikmete seast ühistu liikmete koosolekul vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud normile. Volinikud valitakse juhul, kui ühistus on enam kui 200 liiget. Korteriühistu volinike 16.12.2005.a koosoleku protokollist nr 2 selgub, et korteriühistul on 38 volinikku. Kohus on seisukohal, et kuna
lg 1 tuleb võõrandamise otsus vastu võtta korteriomanike üldkoosolekul, siis on sellise otsuse vastuvõtmiseks korteriühistu puhul pädev korteriühistu üldkoosolek, mitte volinike koosolek. Samuti ei olnud volinike koosoleku näol tegemist koosolekuga, kus oleks osalenud korteriomanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandiosadest, kuna volinikku ei saa pidada teiste korteriomanike esindajaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 117 mõttes. Samuti ei saa volinike eelnimetatud otsust pidada KOS § 14 lg 1 sätestatud otsuseks. KOS 3 § 14 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
lg 5 võib esitada vastava hagi, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda. Käesoleva juhul ei otsustatud volinike 16.12.2005.a koosolekul nõuda kostjalt korteriomandi võõrandamist, vaid võeti vastu otsus esitada kohtusse vastav hagi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.