← Eesti

3-07-1113/34

Obsah (4)§ 26§ 31§ 7§ 92

3-07-1113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1113 Haldusasi Pixel

§ 26lg 1 p 6, § 92 lg 1).

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 14.12.2007, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

ASJAOLUD

  1. Tallinna Kesklinna vanema
  2. veebruari 2007 korraldusega nr 94 „Müügipiletite määramine kandekaubanduse korras“ (edaspidi - Korraldus nr 94) määrati vanalinna muinsuskaitsealal, va Raekoja plats, kandekauplejate arvuks
  3. a suveperioodiks ajavahemikul 01.05.-30.09 viiskümmend kauplejat, sh esimeses taandes nimetatud raamatute, postkaartide, turismikaartide, ümbrikute, markide jms müük – 10 müügipiletit/kauplejat. Sama korraldusega moodustati ka kandekaubanduse taotluste läbivaatamiseks ja parimate väljaselgitamiseks ning kauplemise piirkondade määramiseks 6liikmeline komisjon (edaspidi - Komisjon) /tl 10/.
  4. Komisjon vastavalt oma
  5. märtsi 2007 protokollile määras eelmärgitud 10 müügipileti jaotuse järgmiselt: Rein Mark – 1 koht (soovis 1 kohta), Grenader Grupp OÜ – 5 1 kohta (soovis 5 kohta), Pixelmeister OÜ – 2 kohta (soovis 5 kohta) ja OÜ Baltic Suveniir – 2 kohta (soovis 2 kohta) /tl 94-96/.
  7. aprillil 2007 esitas Pixelmeister OÜ Tallinna Kesklinna Valitsusele (edaspidi – TKLV) ja Tallinna Linnavalitsusele taotluse, milles palus: Tallinna Kesklinna vanemal anda välja korraldus korralduse nr 94 p 1 esimeses taandes märgitud müügipiletite väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta suurendades eelnevalt võimaluse korral korralduse nr 94 p 1 esimeses taandes toodud müügipiletite arvu 13-ni ning rahuldada Pixelmeister OÜ taotlus korralduse nr 94 p 1 esimeses taandes märgitud valdkonnas ja alal viie müügipileti saamiseks vähemalt samadel tingimustel ja alustel nagu rahuldatakse Grenader Grupp OÜ vastav taotlus /tl 12-14/.
  8. Tallinna Kesklinna vanema
  9. mai 2007 korraldusega nr 533 (edaspidi – Korraldus nr 533) jäeti Pixelmeister OÜ taotlus rahuldamata /tl 15-16/.
  10. Tallinna Kesklinna vanem andis 10.05.2007 korralduse nr 507, millega otsustas vaidlusaluste müügipiletite väljastamise samasuguse jaotusega, mis oli toodud Komisjoni
  11. märtsi 2007 protokollis /tl 90-92/.
  13. mail 2007 esitas Pixelmeister OÜ Tallinna halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna vanema 16.05.2007 korralduse nr 533 tühistamiseks ning kaebaja 22.02.2007 ja 20.04.2007 taotluste uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks, samuti esialgse õiguskaitse taotluse /tl 1-9/.
  15. juuni 2007 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tegi menetlusosalistele ettepaneku asuda omavahelistesse läbirääkimistesse vaidluse lahendamiseks kompromissiga ning samas jättis rahuldamata Pixelmeister OÜ esialgse õiguskaitse taotluse /tl 27-28/.
  16. Pixelmeister OÜ määruskaebuse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale /tl 36-39/ jätsid rahuldamata nii halduskohus 26.06.2007 määrusega /tl 49/ kui ka Tallinna Ringkonnakohus oma 04.07.2007 määrusega /tl 57-61/. Neil asjaoludel poolte sellekohaseid väiteid käesolevas otsuses ei kajastata.
  18. oktoobril 2007 esitas Pixelmeister OÜ kohtule kaebuse täpsustuse, millega muutis oma esialgset taotlust, paludes tuvastada Korralduse nr 533 õigusvastasus /tl 153-157/.
  19. Vastustaja TKLV on esitanud oma vastuväited kaebusele 04.06.2007 ja 03.08.2007 /tl 24-26, 67-70/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja Pixelmeister OÜ leiab, et Korralduses nr 533 korratakse suures osas Komisjoni
  20. märtsi 2007 protokollis toodud seisukohti ning kaebuse esitaja taotlused jäävad samadel alustel rahuldamata. Korraldusega ei vastatud kaebuse esitaja sisulistele põhjendustele ega kõrvaldatud protokollile iseloomulikku paljasõnalisust ja tõendamatust. Protokolli väljavõtte ja korralduse nr 533 kohaselt laekus korralduse nr 94 p-s 1 nimetatud alal ja perioodil ning sama punkti esimeses taandes nimetatud eesmärgil ja korralduse p-s 2 kirjeldatud korras müügipiletite soovijatelt neli taotlust kokku 13 müügipileti saamiseks. Seega laekus taotlusi piletitele 30% ulatuses rohkem ettenähtud piletite arvust. Kõiki taotlusi ühtviisi koheldes tulnuks vähendada soovitud piletite arvu 23% võrra. Komisjon hindas laekunud taotlusi sel viisil, et kõik teised taotlused peale kaebuse esitaja taotluse rahuldati täielikult ja kaebuse esitajale eraldati 40% soovitud kohtadest. Kaebuse esitaja niisuguse jaotusega ei nõustunud, sest toodud viisil müügipiletite jaotamisest johtus selgelt osa pakkujate põhjendamatu teistele eelistamine, mistõttu esitas vastustajale taotluse. Kaebuse esitaja lähtus sealjuures tõsiasjast, et ta on korduvalt esitanud vastustajale omapoolsed nägemused raamatute, postkaartide jms müügi korraldamise võimalustest, samas on linnaosa valitsus vastavaid ettepanekuid järjekindlalt ignoreerinud. Komisjon ei põhjendanud kaebuse esitaja ettepanekute arvestamata jätmist, samuti on nii protokollis kui ka 2 korralduses nr 533 sisuliselt põhjendamata müügipiletite taotluse rahuldamata jätmine. Komisjon on esitanud protokollis kontrollimatuid ja kohati ilmselt ebakohaseid väiteid. Komisjon ei ole protokollis oma otsuseid langetades, formuleerides ega (osaliselt) põhjendades järginud head haldustava. Samuti on komisjon jämedalt rikkunud taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Nimetatud puuduseid ei ole korraldusega nr 533 kõrvaldatud. Kaebuse esitaja sai vastustaja korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise korras Tallinna ja Eestit tutvustavate kaartide ja trükiste müügiks Tallinna vanalinnas 12 müügikohta (postkaardistendid). Igakuiseks renditasuks kokku 24 m2 kauplemispinna eest kujunes 215.062,00 krooni, mistõttu ühe statsionaarse kauplemiskoha eest tasub kaebuse esitaja päevas ca 600,00 krooni ehk neli korda rohkem kui vastustaja nõuab tasu ühe kandemüügipileti eest. Tegemist oli avaliku pakkumismenetluse käigus saavutatud tulemusega, kus praktiliselt igal isikul oli võimalus esitada pakkumisi. Lähtudes üldlevinud heast haldustavast, samuti turumajanduse ja konkurentsiõiguse aluspõhimõtetest leiab kaebuse esitaja jätkuvalt, et haldusorgan ei tohi asuda tegema takistusi avalikus korras välja kuulutatud pakkumise võitja tegevusele, mis on otseselt seotud pakkumise esemeks olnud õiguse või hüve väärtusega. Siiski on komisjon protokollis asunud seisukohale, et enampakkumisega saavutatud tulemust tuleb arvesse võtta kaebuse esitajale vähema arvu kohtade eraldamisega – selline järeldus ei ole kooskõlas loogika ega eeltoodud õiguslike põhimõtetega. Niisugust järeldust ei ole selle lõpptulemuses kummutanud ka Korraldus nr
  21. Statsionaarsete müügikohtade (stendide) üle peetud eelläbirääkimistel oli vastustaja seisukohal, et kandemüüki ja statsionaarset kauplemist vaadeldakse teineteisest sõltumatult. Protokollis asus komisjon aga täpselt vastupidisele seisukohale. Samas on kaebuse esitajal senise 12-aastase kogemuse põhjal andmeid, et üks kandemüüja müüb Toompeal rohkem vaadeldava kaubagrupi tooteid, kui kõige paremas kohas asuv müügistend muudel võrdsetel tingimustel. Kaebuse esitaja andmetel on müügipiletite taotlemise menetluses osalenud Baltic Suveniir OÜ oma taotlusest vahepeal loobunud, eeldatavasti toimus see juba enne Korralduse nr 533 andmist. Seega on praeguseks (ja ilmselt ka vaidlustatud korralduse andmise ajaks) muutunud asjaolud võrreldes kaebuse p-s 4 kirjeldatuga. Kehtivaid müügipileti taotlusi on 11, st vaid 10% enam kui esialgu Korraldusega nr 94 määratud müügipiletite arv. Seega tuleks praeguses olukorras kõigi taotlejate võrdselt kohtlemiseks vähendada taotletud müügikohtade arvu samuti ca 10%. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Korraldusega nr 533 on oluliselt rikutud neid samu haldusmenetlusele omaseid põhimõtteid, mille rikkumisele kaebuse esitaja viitas taotluses ja mis on kokkuvõtvalt esitatud käesoleva kaebuse p-des 0-
  22. Samas kuulub korraldusega reguleeritud valdkond kaebuse esitaja hinnangul vastustaja diskretsioonipädevusse, mistõttu kaebuse esitaja ei pea võimalikuks taotleda halduskohtult vastustajale ettekirjutuse tegemist, mil viisil kõnealust haldussuhet edaspidi reguleerida. Tallinna Linnavolikogu 18.05.2006 määrusega nr 27 kehtestatud „Tänavakaubanduse kord kauplemiseks linnaosa valitsuse müügipileti alusel ja müügipileti hinnad” (edaspidi - Kord) § 6 lg 1 kohaselt väljastatakse müügipilet või keeldutakse selle väljastamisest linnaosa vanema korralduse alusel. Taotlus oli muu hulgas ajendatud sellest, et kesklinna vanem ei olnud enne taotluse esitamist andnud korraldust ei protokollis toodud ettepaneku kohaselt ega sellest erinevalt, seega puudus haldusakt, mis oleks Korra § 6 lg 1 kohaselt müügipiletite väljastamise või sellest keeldumise aluseks. Kaebuse esitaja leidis taotluses, et Korra § 6 lg 3 loetleb ammendavalt tingimused, mille esinemisel linnaosa valitsus võib põhjendatult keelduda müügipileti väljastamisest. Esiteks johtub viidatud normist, et keelduda saab vaid linnaosa valitsus (aga mitte komisjon); teiseks, et keeldumine peab olema põhjendatud (mida protokolli väljavõte ei ole) ja kolmandaks, et keeldumise aluste loetelu on ammendav (müügipiletite määratud arvu ebapiisavust määrus keeldumise alusena ette ei näe). 3 Kokkuvõtvalt asus kaebuse esitaja seisukohale, et vastustajal puudus alus keelduda kaebuse esitajale taotletud müügipiletite väljastamisest. Kaebuse esitaja on ka käesoleva kaebuse esitamisel samasugusel seisukohal. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja tõlgendusega Korra §-de 3 ja 6 vahekorrast. Korra sõnastusest ei johtu, et § 6 peaks olema § 3 suhtes erinormiks. Kui määruse andnud haldusorgan oleks niisugust vahekorda soovinud, siis tulnuks see määruses ka selgelt ja arusaadavalt esitada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ebaselget haldusakti ei saa tõlgendada isiku kahjuks. Kaebuse esitaja arvates ei ole korrektne vastustaja arusaam ka Korra § 3 lg 6 ja § 5 vahekorrast. Korra § 5 sätestab müügipileti taotlemise üldise korra, mis kehtib nii §-s 3 kirjeldatud kui ka muul juhul, seega on määruses tervikuna § 3 erinormiks, mis käsitleb juhtu, kus linnaosa valitsus on eraldi korraldanud mingi valdkonna kandekaubandust, sh määranud müügipiletite arvu. Korraldus nr 533 on suures osas põhjendamatu ega vasta haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 nõuetele. Ekslikud ja põhjendamata on korralduses sisalduvad väited nagu ei oleks kaebuse esitaja ja Grenader Grupp OÜ pakkumised olnud võrdsed, et kaebuse esitaja on tuntud agressiivse kauplemisvormi poolest või omaks monopoolset rolli, kuidas oleks ühe või kolme müügipileti lisamine toonud kaasa vanalinna üleküllastamise kandekauplejatega, milline on ebaproportsionaalselt suur kandekauplejate arv. Vastustaja ei ole kaebuse esitajale teadaolevalt müügipiletite väljaandmisest keeldumist kaebuse esitaja taotletud mahus enne Korralduse nr 533 andmist lahendanud haldusaktiga, seega on vastustaja varasem käitumine käsitletav toiminguna. HMS § 107 lg 2 kohaselt tuleb siiski ka toimingu sooritamise puhul järgida kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Kaebuse esitaja leiab, et käesolevas kaebuses toodud asjaoludel on vastustaja eelnimetatud põhimõtteid rikkunud nii Korralduse nr 533 andmisel kui ka sellele eelnenud haldusmenetluses. Korraldusest nr 533 johtub, et Grenader Grupp OÜ taotlust eelistati kaebuse esitaja taotlusele oluliselt ainuüksi Grenader Grupp OÜ müüjate riietuse alusel. Vaid ühe Korralduses nr 94 nimetatud kriteeriumi alusel otsustuse langetamine ei ole õiglane ega põhjendatud. Korra §-s 3 ette nähtud vastustaja diskretsiooniõigust ei saa sisustada sel viisil, et vastustaja valib ühe nimetatud kriteeriumitest ja eelistab seda oluliselt teistele. Niisugune käitumine ei ole kooskõlas hea haldustavaga. Vastustaja diskretsiooniõigus on piiratud Korralduses nr 94 välja toodud tingimuste ja asjaoludega tervikuna, st hinnata tuleb pakkumisi kõigi kriteeriumite, mitte aga valdavalt ühe alusel. Vastasel juhul tekiks olukord, et taotlust esitavale isikule ei ole objektiivselt teada, milliste tunnuste ja tingimuste järgi tema taotlust lahendatakse. Kaebuse esitaja arvates peaks isikute võrdne kohtlemine korraldusega puutumust omavas haldusmenetluses ehk müügipiletite jaotamise ja väljaandmise menetluses tähendama muu hulga seda, et pileteid taotlevad isikud saavad need kauplemiseks võrdsetel tingimustel ehk siis ka samal territooriumil. Grenader Grupp OÜ-le on kaebuse esitajale teadaolevalt ja kooskõlas protokolliga väljastatud müügipiletid sel viisil, et neist kolm võimaldavad kauplemist Toompeal ja kaks nn all-linnas. Kaebuse esitaja taotluseks on saada müügipiletid vähemalt samas ulatuses ja alustel. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole müügipileti sidumine konkreetse kauplemispiirkonnaga kooskõlas kandemüügi olemuse ega peamise eesmärgiga – kõnealune turustusvorm peaks olema eelkõige paindlik ja pakkuma Tallinna külalistele võimaluse osta linna tutvustavaid trükiseid ja postkaarte just kõige sobivamas kohas. Vastustaja valitud viis müügipiletitega seotud territooriumi piiramiseks ei vasta nimetatud eesmärgile ning kahjustab oluliselt kandemüügi efektiivsust. Kaebuse esitaja märgib, et juba väljastatud kandemüügipiletite muutmine ei ole siiski käesoleva kaebuse eesmärgiks ja kaebuse esitaja sihiks on saada piletid vähemalt samadel alustel ja tingimustel nagu need väljastati teistele taotlejatele. 4 Vastustaja on korralduse nr 533 andmisel jätnud arvestamata kaalutlusõiguse teostamise põhimõtted, mis tulenevad HMS § 4 lg-st 2, st kaalutlusõigust ei ole antud juhul teostatud kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, samuti ei ole vastustaja arvesse võtnud olulisi asjaolusid ning on jätnud kaalumata kaebuse esitaja põhjendatud huvid. Korraldus nr 533 ja vastustaja varasem tegevus müügipiletite jaotamisel ei vasta HMS § 3 lg 2 nõuetele, st need ei ole kaebuse esitajale piletite väljastamisest keeldumise osas kohased, vajalikud ega proportsionaalsed. Korraldusega nr 533 rikutakse olulisel määral kaebuse esitaja kui statsionaarsetel müügistendidel kauplemise õiguse saanud isiku õiguspärast ootust, et tema taotlused kauplemiskohtadele vaadatakse läbi ja rahuldatakse vähemalt samadel alustel ja ulatuses nagu teiste ettevõtjate puhul. Vaidlustatud korraldusega nr 533 on endiselt jäänud kehtima olukord, mis rikub oluliselt kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja on spetsialiseerunud äriühing, kelle peamisteks tegevusteks on turismipostkaartide ja –raamatute kirjastamine ja müük. Vastustaja seniste korralduste ja muude aktidega põhjustatud olukord takistab olulisel määral kaebuse esitaja igapäevatöö korraldamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesolev vaidlus on võimalik lahendada kokkuleppel, kui vastustaja nõustub tühistama vaidlustatud korralduse ja rahuldama kaebuse esitaja taotluse kandekaubanduse müügipiletite saamiseks. Pooled pidasid kuni
  23. augustini 2007 läbirääkimisi ja püüdsid lahendada vaidlust kokkuleppel, kuid see ei õnnestunud.
  24. septembri 2007 istungil kohus juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et
  25. septembriga 2007 muutub tühistamis- ja kohustamiskaebus teatud mõttes sisutuks, sest vaidlusalused müügipiletid andnuks kauplemisõiguse kuni
  26. septembrini
  27. Neil asjaoludel kaebuse esitaja esitab senise tühistamisnõude asemel õigusvastasuse tuvastamise nõude. Oma põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks põhjendab kaebuse esitaja järgmisega. Vastustaja õiguspärase käitumise, st muuhulgas Korralduse nr 533 asemel põhjendatud ja proportsionaalse haldusakti andmisel oleks kaebuse esitajal olnud senisest suuremad võimalused tänavakaubanduse korras kauplemiseks. Kaebuse esitaja on saanud kahju vastustaja õigusvastase Korralduse nr 533 tõttu selles ulatuses, milles kaebuse esitajal jäi saamata ootus- ja tavapärane ärikasum nendel müügikohtadel, millele kaebuse esitajal olnuks õigus isikute võrdse kohtlemise puhul. Kaebuse esitaja peab võimalikuks pärast käesoleva menetluse lõppemist kahjunõude esitamist vastustaja vastu. Vastustaja Tallinna Kesklinna Valitsus kaebust ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Võimaliku kokkuleppe küsimust arutati Tallinna Kesklinna Halduskogu linna elu komisjoni 25.06.2007 toimunud koosolekul (protokoll nr 7), millisel vastu võetud otsuse alusel asuti Pixelmeister OÜ-ga läbirääkimistesse eesmärgiga teha pakkumine kahe täiendava all-linnas asuva müügikoha osas. Kuivõrd Baltic Suveniir OÜ loobus kahest kohast, siis oleks TKLV nõustunud need loovutama Pixelmeister OÜ-le. Kahetsusväärselt ei pidanud Pixelmeister OÜ TKLV pakutavat kompromissi endale sobivaks ja piisavaks. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS §-s
  28. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt vastab kõigile HMS-s sätestatud nõuetele. Laekunud taotluste hulgast valiku tegemisel on aluseks Korra § 3 lg 5, mille kohaselt lähtub komisjon linnaosa vanemale ettepanekute tegemisel müügipiletite väljastamiseks või väljastamisest keeldumiseks tähtajaks esitatud taotluste vastavusest linnaosa valitsuse poolt kehtestatud tingimustele, tingimustele vastavate taotluste hulgast valiku tegemise vajadusel parimast sobivusest konkreetsesse piirkonda ning võrdväärsete taotluste korral taotlejate võrdsuse printsiibist. Korralduse nr 94 p 4 kohaselt oli käesoleval juhul tegemist parimate taotlejate väljaselgitamisega. Seetõttu esines taotluste hulgast valiku tegemise vajadus ehk esitatud taotluseid käsitleti konkureerivatena. Taotlejaid oli neli ning neist parima pakkumise tegi 5 komisjoni hinnangul Grenader Grupp OÜ. Kuivõrd tegemist ei olnud võrdsete pakkumistega, siis on välistatud ka võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumine. Ka teised taotlejad (Rein Mark ning OÜ Baltic Suveniir) ei saavutanud kõrgeimat soovitud eesmärki. Kahetsusväärselt on komisjoni 28.03.2007 protokoll ekslik osas, mis puudutab Rein Mark’i müügipileti kauplemispiirkonna piiranguid. Läbirääkimiste tulemusel ning ka hilisemate haldusaktide kohaselt ei ole Rein Mark’il lubatud kaubelda Toompeal. Vastavad kauplemise piirangud nähtuvad Tallinna Kesklinna vanema 08.06.2007 korraldusest nr 651 Rein Mark’ile müügipiletite väljastamise kohta. Vaid Grenader Grupp OÜ sai müügipiletid kauplemiseks Toompeal. Järelikult on välja selgitatud parim pakkuja ning kõiki teisi taotlejaid on käsitletud mõistlikkuse piires võrdsetena. Pixelmeister OÜ-l ei ole mingit alust süüdistada haldusorganit tema ebavõrdses kohtlemises, seda enam, et OÜ Baltic Suveniir loobumise tõttu vabanenud kahte müügipiletit pakuti just kaebajale. TKLV poolt varasemalt korraldatud eelläbirääkimistega pakkumisel saadud 12 müügikoha (postkaardistendid) osas leiab kaebuse esitaja, et haldusorgan ei tohi asuda tegema takistusi avalikus korras väljakuulutatud pakkumise võitja tegevusele, mis on otseselt seotud pakkumise esemeks olnud õiguse või hüve väärtusega. Vastustajale jääb arusaamatuks, mil moel on TKLV takistanud Pixelmeister OÜ-l kauplemist nimetatud 12-l müügikohal. Tänavakaubanduse üldpildi mitmekesisemaks muutmine oli üks vaidlusaluse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võetud täiendavaid aspekte, kuid parimaks pakkujaks osutus Grenader Grupp OÜ eelkõige müügiinventari ja müüja riietuse tõttu. Pixelmeister OÜ võitis statsionaarsete müügikohtade (stendide) eelläbirääkimistega pakkumise raames 15-st võimalikust asukohast 12 osas ning on seetõttu vanalinnas ulatuslikult esindatud. Kuivõrd kaebuse esitaja omab vanalinnas (sh Toompeal) praktiliselt monopoolset kauplemisõigust raamatute/postkaartide jms müügiks statsionaarses müügivormis ning Grenader Grupp OÜ-le on komisjoni ettepaneku kohaselt lubatud Toompeale vaid kolm kandekauplejat, kelle kauplemispiirkonda on piiratud sõltuvalt statsionaarsete kauplejate asukohast, ei ole haldusorgani arvates tegemist konkurentsi moonutava ega ebavõrdse otsusega. Komisjon ei võtnud enampakkumisega saavutatud tulemusi kaebuse esitajale vähema arvu kohtade eraldamise aluseks, vaid pidas silmas käesolevat olukorda tervikuna, et Tallinna linnas pakutav kaubavalik oleks võimalikult mitmekülgne ning Toompeal oleks esindatud kõige atraktiivsema välimusega kandekauplejad. Kaebajale on nimetatud konkursi võitmise järgselt tagatud pakkumise esemeks olevate õiguste realiseerimine ning kaebaja etteheited, justkui oleks statsionaarse müügivormi konkursi ülekaalukas võitmine saanud kandekauplejate müügipiletite eraldamise otsuse tegemisel määravaks, on väär. Kaebuses tuuakse välja, et TKLV-le esitatud samasisuline taotlus ning järelikult ka kõnealune kaebus oli muu hulgas ajendatud sellest, et Kesklinna vanem ei olnud enne taotluse esitamist andnud korraldust komisjoni protokollis toodud ettepaneku kohaselt ega sellest erinevalt. Kaebaja väidab, et puudus haldusakt, mis oleks Korra § 6 lg 1 kohaselt müügipiletite väljastamise või sellest keeldumise aluseks. Eelnevad argumendid on sisutud ja väärad, kuivõrd Tallinna Kesklinna vanem andis 10.05.2007 korralduse nr 507 müügipiletite väljastamiseks, mille alusel sai kaks müügipiletit Pixelmeister OÜ. Vastustajale jääb mõistmatuks, miks kaebaja salgab antud haldusakti olemasolu, seda enam, et Pixelmeister OÜ esindaja Toomas Vendelin on sellega tutvumist tõendanud oma allkirjaga. Kaebuse esitaja märgib, et Korra § 6 lg 3 loetleb ammendavalt tingimused, mille esinemisel võib linnaosa valitsus põhjendatult keelduda müügipileti väljastamisest. Sellest tulenevalt asus kaebaja seisukohale, et vastustajal puudus alus keelduda Pixelmeister OÜ-le taotletud müügipiletite väljastamisest. TKLV ei jaga antud seisukohta ja leiab, et §-s 6 määratletud keeldumise aluste loetelu ei välista käesoleval juhul ka §-le 3 tuginemist, mille lg 5 p 2 annab komisjonile õiguse teha linnaosa vanemale ettepanek väljastada vaid teatud arv müügipileteid. Sarnaselt on leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus Pixelmeister OÜ määruskaebuse 6 lahendamisel, kus 04.07.2007 määruse punktis 10 on leitud, et kindlaksmääratud arvul müügipiletite saamiseks konkureerivate taotluste hulgast valiku tegemise vajaduse puhul ei ole Korra § 6 lg 3 kohaldatav. Kooskõlas Korra § 3 lg 1 määras linnaosa valitsus kandekaubanduse müügipiletite väljastamise tingimused, sh väljastatavate müügipiletite arvu ning linnaosa vanem moodustas nõuetekohase komisjoni vastavalt § 3 lg-le
  29. Seetõttu oli Komisjonil, tuginedes § 3 lg-le 5, igakülgne õigus lähtuda laekunud taotluste läbivaatamisel tähtajaks esitatud taotluste vastavusest linnaosa valitsuse poolt kehtestatud tingimustele, tingimustele vastavate taotluste hulgast valiku tegemise vajadusel parimast sobivusest konkreetsesse piirkonda ning võrdväärsete taotluste korral taotlejate võrdsuse printsiibist. Järelikult oli TKLV eelneva põhjal ka igati õigustatud väljastama taotlejatele müügipiletid parima sobivuse printsiibil. Kuna vastustaja on vaidlustatud haldusaktis piisavalt põhjendanud, millistest kaalutlustest lähtuvalt toimus pakkumiste hindamine ning millistel põhjustel ei pea haldusorgan võimalikuks rahuldada Pixelmeister OÜ taotlust täiendavate müügipiletite väljastamiseks, on vastustaja teostanud diskretsiooniõigust õiguspäraselt. Kaebaja on vaidlustanud diskretsiooniõiguse alusel antud haldusakti, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa asuda kaaluma seda, kas ja mil määral oli Grenader Grupp OÜ pakkumine parem kaebuse esitaja omast või millises ulatuses tuleks Tallinna kesklinnas väljastada müügipileteid kandekauplejatele. Lisaks eeltoodule märgib vastustaja, et olenemata asjaolust, et Pixelmeister OÜ-le Toompeale kandekauplejatele müügipileteid väljastatud ei ole ning sellesisuline määruskaebus jäi rahuldamata ka ringkonnakohtus, teostab kaebaja sellest hoolimata omavolilist kandekaubandust talle keelatud piirkonnas. Sellekohased märkused ja tõendid on vastustajale esitatud mitmete kaupluste omanike, Grenader Grupp OÜ esindaja ning Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna poolt. Saamata jäänud tulu ei saa olla kaebaja põhjendatud huviks. KOHTU PÕHJENDUSED
  30. Käesoleva kaebuse menetlemise ajal on faktiline olukord oluliselt muutunud: kui algselt võis teoreetiliselt olla põhjendatud tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamine, siis lähtudes asjaolust, et vaidluse all on müügipiletite jaotamine konkreetselt piiritletud ajaperioodiks 01.05.-30.09.
  31. a, oli kaebuse sisulise arutamise ajaks juba võimalik üksnes tuvastamisnõude esitamine. Haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõude saab aga esitada vaid see isik, kellel on selleks põhjendatud huvi (

§ 7

lg 1).

§ 26

lg 1 p 3 kohaselt on halduskohtul õigus tunnistada haldusakt õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Nii nagu tühistamiskaebuse puhul on kohtusse pöördumisel primaarne isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, nii on tuvastamisnõude puhul oluline selleks põhjendatud huvi olemasolu.

eristab küll mõisteid "õigus" ja "huvi", kuid õiguspraktikas on need sageli omavahel seotud. Põhjendatud huvi olemasolu väljaselgitamine on vajalik just seepärast, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamisest ei tulene mingeid otseseid õiguslikke tagajärgi ei kaebajale ega avalikule haldusele, kohus ei tee haldusorganile mingeid ettekirjutusi ega pane talle kohustusi. Järelikult peab tuvastamisnõude rahuldamine võimaldama kaebajal edaspidi oma õigusi mingil viisil kaitsta või taastada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul teha esmalt kindlaks, kas kaebajal on põhjendatud huvi. Juhul, kui kaebajal on vaidlustatud Korralduse nr 533 õigusevastaseks tunnistamise suhtes põhjendatud huvi, tuleb kohtul asuda hindama selle õiguspärasust. Juhul, kui kaebajal kaevatud korralduse õigusvastaseks tunnistamise suhtes põhjendatud huvi puudub, langeb ära ka vajadus hinnata sisuliselt selle õiguspärasust ja poolte sellekohaseid väiteid ning kaebus jääb rahuldamata ainuüksi põhjendatud huvi puudumise 7 motiivil. Riikohtu erikogu on

  1. detsembri 2001 määruses asjas nr 3-3-1-8-01 viitega varasematele Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele (vt
  2. jaanuari
  3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00, RT III 2001, 5, 50;
  4. jaanuari
  5. a määrus haldusasjas nr 33-1-65-00,
  6. mai
  7. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-99) märkinud, et halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi. Samad põhimõtted kehtivad ka põhjendatud huvi puhul, kuna just isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada kohtus kaitstav õigus, kuid seda ainult sel juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma nimetatud huvi.
  8. Kaebuse täiendusest nähtuvalt peab Pixelmeister OÜ oma põhjendatud huviks soovi esitada pärast käesoleva menetluse lõppemist kahjunõue vastustaja vastu viimase väidetavalt õigusvastase Korralduse nr 533 tõttu. Kaebuse esitaja väiteil on ta saanud kahju sellega, et tal jäi saamata ootus- ja tavapärane ärikasum nendel müügikohtadel, millele kaebuse esitajal olnuks õigus isikute võrdse kohtlemise puhul. Kohus on vastupidiselt kaebuse esitajale seisukohal, et Korralduse nr 533 õigusvastasuse kindlakstegemine ei võimaldaks Pixelmeister OÜ-l saavutada soovitavat eesmärki, st realiseerida tulemuslikult oma väidetavat põhjendatud huvi. Kohus leiab, et kaebaja võiks küll teoreetiliselt juhul, kui kohus tuvastaks, et Korraldus nr 533 on õigusvastane, esitada TKLV vastu kahjunõude, kuid see ei kuuluks rahuldamisele juba ainuüksi põhjusliku seose puudumise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmisega.
  9. Korra § 3 lg 1 järgi linnaosa valitsus korraldab kandekaubandust linnaosa valitsuse müügipiletite alusel arvestades elanike vajadusi, linna huvisid ja kauplejate ettepanekuid ning vajadusel määrab sellest lähtuvalt kandekaubanduse müügipiletite väljastamise tingimused, sh väljastatavate müügipiletite arvu. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4, kui linnaosa valitsus on määranud § 3 lõikes 1 nimetatud tingimused, siis kandekaubanduse müügipiletite saamiseks esitatud taotluste läbivaatamiseks ja müügipiletite väljastamise otsuste tegemiseks moodustab linnaosa vanem oma korraldusega vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, nimetades ühtlasi komisjoni liikmete hulgast selle esimehe. Antud juhul on kandekaubanduse müügipiletite väljastamise tingimused, sh väljastatavate müügipiletite arvu (vaidlusaluses valdkonnas 10) määranud ja vastava komisjoni moodustanud Tallinna Kesklinna vanem oma
  10. veebruari 2007 korraldusega nr
  11. Korralduse nr 94 p 5 kohaselt oli selle korralduse peale õigus esitada vaie 30 päeva jooksul korralduse jõustumisest. Pixelmeister OÜ nimetatud korraldust, sh väljastatavate müügipiletite arvu ja piirkonda tähtaegselt ei vaidlustanud. Tallinna Linnavolikogu 18.05.2006 määruse nr 27 § 1 järgi selle määrusega kehtestatakse tänavakaubanduse kord kauplemiseks kandekaubanduse vormis või linnaosa valitsuse poolt korraldatud avalikul üritusel Tallinna linnale kui avalik-õiguslikule isikule kuuluvatel tänavatel, väljakutel, haljasaladel ja muudel rajatistel linnaosa valitsuse poolt väljastatud müügipileti alusel ja linnaosa valitsuse poolt lubatud piirkonnas. Neil asjaoludel on käesolevas kaebuses täiesti asjakohatud kaebuse esitaja väited, et müügipileti sidumine konkreetse kauplemispiirkonnaga ei ole kooskõlas kandemüügi olemuse ega peamise eesmärgiga jms. Jättes Korralduse nr 94 vaidlustamata nõustus Pixelmeister OÜ seega nii jagatavate kandepiletite üldarvu kui ka piirkonnaga, milles kauplemiseks kandepiletid kavatseti väljastada.
  12. Pärast seda, kui Korraldusega nr 94 moodustatud Komisjon oli
  13. märtsil 2007 vaadanud läbi müügipiletite saamiseks esitatud taotlused ja otsustas määrata vaidlusaluste müügipiletite jaotuse, esitas Pixelmeister OÜ
  14. aprillil 2007 nii TKLV-le kui ka Tallinna Linnavalitsusele taotluse, milles palus: 1) Tallinna Kesklinna vanemal anda välja korraldus korralduse nr 94 p 1 esimeses taandes märgitud müügipiletite väljaandmise või väljaandmisest 8 keeldumise kohta suurendades eelnevalt võimaluse korral korralduse nr 94 p 1 esimeses taandes toodud müügipiletite arvu 13-ni; 2) rahuldada Pixelmeister OÜ taotlus korralduse nr 94 p 1 esimeses taandes märgitud valdkonnas ja alal viie müügipileti saamiseks vähemalt samadel tingimustel ja alustel nagu rahuldatakse Grenader Grupp OÜ vastav taotlus. Pixelmeister OÜ on nimetatud taotluses rõhutanud: „Käesolev kiri ei ole vormistatud vaidena, kuivõrd kirja koostaja hinnangul ei ole protokolli väljavõte ega protokoll käsitatavad haldusaktina – need ei loo isikutele õigusi ega kohustusi. Määruse § 6 lg 1 järgi saab müügipileti väljastamise või sellest keeldumise aluseks olla üksnes linnaosa vanema korraldus, mis oleks vaidemenetluse korras või halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks.“ Tõepoolest, Korra § 6 lg 1 kohaselt müügipilet, mille vormi kehtestab linnavalitsus, väljastatakse või väljastamisest keeldutakse linnaosa vanema korralduse alusel. Tulenevalt Korra § 3 lg-st 5 Komisjon üksnes teeb linnaosa vanemale ettepanekud müügipiletite väljastamiseks või väljastamisest keeldumiseks. Kuivõrd Pixelmeister OÜ
  15. aprilli 2007 taotluse esitamise ajaks ei olnud Tallinna Kesklinna vanem veel vastavat korraldust andnud ja Komisjon oli teinud üksnes omapoolsed ettepanekud müügipiletite jaotamise kohta, siis ei olnud kaebaja taotluse näol tegemist vaidega, vaid omapoolse nägemuse ja ettepanekuga müügipiletite väljastamiseks. Seetõttu jääb arusaamatuks taotluse adresseerimine ka Tallinna Linnavalitsusele, kelle ei olnud konkreetses menetluses mingit rolli. Sama arusaamatu on taotlus, et Tallinna Kesklinna vanem annaks välja korralduse Korralduse nr 94 p 1 esimeses taandes märgitud müügipiletite väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta, kuna sellekohane kohustus tuleneb linnaosa vanemal juba Korrast endast. Just mitte millekski kohustava ettepanekuna tuleb käsitada ka kaebaja soovi suurendada eelnevalt võimaluse korral müügipiletite arvu 13-ni, kuivõrd Pixelmeister OÜ ei olnud õigeaegselt vaidlustanud korraldust, millega müügipiletite arv oli juba kindlaks määratud. Ka Pixelmeister OÜ soov rahuldada tema taotlus viie müügipileti saamiseks vähemalt samadel tingimustel ja alustel nagu rahuldatakse Grenader Grupp OÜ vastav taotlus, on käsitav ettepanekuna, teatava täiendava surveavaldusena enne linnaosa vanema poolt lõpliku otsuse langetamist. Seega kaebaja ettepanekutega mittenõustumine ja tema taotluse rahuldamata jätmine Korraldusega nr 533 ei tekitanud ega muutnud kaebaja õigusi ega kohustusi seoses vaidlusaluste müügipiletitega. Eeltoodu taustal jäävad mõistetamatuks ja alusetuks kaebaja väited, mille kohaselt „Vaidlustatud korraldusega nr 533 on endiselt jäänud kehtima olukord, mis rikub oluliselt kaebuse esitaja õigusi“ ja „Vastustaja seniste korralduste ja muude aktidega põhjustatud olukord takistab olulisel määral kaebuse esitaja igapäevatöö korraldamist“. Korraldus nr 533 ei ole käsitatav Korra § 6 lg-s 1 sätestatud haldusaktina. Tallinna Kesklinna vanem otsustas vaidlusaluste müügipiletite väljastamise alles 10.05.2007 korraldusega nr
  16. Lähtudes Pixelmeister OÜ
  17. aprilli 2007 taotluses märgitust just nimetatud korraldus oleks olnud vaidemenetluse korras või halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks, millega loodi isikutele õigusi ega kohustusi. Ometi Pixelmeister OÜ linnaosa vanema 10.05.2007 korraldust nr 507 ei vaidlustanud. Seega tuleb tõdeda, et just neid haldusakte, mis võisid kaebaja õigusi rikkuda või tema huve riivata, Pixelmeister OÜ ei vaidlustanud, mistõttu Korraldus nr 94 ja 10.05.2007 korraldus nr 507 on õiguspärased ja kehtivad haldusaktid.
  18. Kohus on seisukohal, et kaebajal oleks võinud tulla kõne alla kahjunõude esitamine TKLV vastu seoses loodetud äritulu mittesaamisega sel juhul, kui ta oleks vaidlustanud Tallinna Kesklinna vanema 10.05.2007 korralduse nr 507, millega talle loodetud 5 pileti asemel väljastati ainult kaks müügipiletit, ning kohus oleks teinud kindlaks, et linnaosa vanema see korraldus on õigusvastane ja müügipiletite õiguspärase jaotuse korral oleks kaebaja soov pidanud olema täidetud 100%-selt. Korralduse nr 533 ja väidetava kahju (saamata jäänud tulu) vahel ei saa aga olla ülalkäsitletud motiividel põhjuslikku seost. Seega ei annaks Korralduse nr 533 õigusvastasuse tuvastamine kaebajale seda, mis on ta 9 eesmärgiks. Järelikult puudub kaebuse esitajal käesoleval juhul põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks, kuna muud asjaolu peale väidetava põhjendamatu soovi esitada kahjunõue Pixelmeister OÜ oma põhjendatud huvina välja toonud ei ole. Neil asjaoludel puudub kohtul vajadus hinnata sisuliselt Korraldust nr 533, kuna see ei anna kaebaja õiguste ja huvide kaitsmisel ega taastamisel midagi.
  19. Täiendavalt peab kohus vajalikuks seoses väidetava kahju tekitamise/tekkimisega märkida, et ehkki kaebaja kinnitas jätkuvat valmisolekut lahendada käesoleva vaidlus kokkuleppel, siis kohtule jääb arusaamatuks Pixelmeister OÜ arusaam kompromissist /tl 9, 76-77/. Nähtuvalt asja materjalidest oli TKLV valmis pakkuma kaebajale täiendavalt kahte müügipiletit seoses Baltic Suveniir OÜ loobumisega kahest kandekauplemiskohast /tl 71-75/, kuid kaebaja sellega ei nõustunud, kuigi ta ei olnud kandepiirkonna territoriaalseid piiranguid õigeaegselt vaidlustanud ja kompromissi vastuvõtmine oleks võimaldanud teenida enamat äritulu. Just kaebaja huvides tegi kohus ettepaneku asuda omavahelistesse läbirääkimistesse vaidluse võimalikuks lahendamiseks kompromissiga, kuna kaebuse ese ja kaebuses esitatud nõuded näisid väheperspektiivikad, sh ka kohtumenetluse aega arvestades. Kaebaja on jätnud kahetsusväärselt tähelepanuta nii vastustaja kui ka kohtute korduvalt väljendatud seisukoha, et käesoleva kaebuse eduväljavaated on kasinad, ning on tekitanud endale jätkuvalt asjatult kohtukulusid. Tulenevalt

§ 92lg-st 1 jäävad need nüüd täies ulatuses kaebuse esitaja enda kanda.

TKLV ei ole omapoolset menetluskuludenõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.