2-07-1840/8

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-1840 Otsuse kuupäev 11.detsember 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AS(isikukood XXX, XXX) hagi KS(isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 19.november 2007 Istungil osalenud isikud hageja AS, hageja esindaja adv. Leino Biin, kostja KS ja kostja esindaja adv. Siiri Schneider Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista KS tütre KS, isikukood XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3 500 EEK (kolm tuhat viissada krooni) kuus ja tütre KS, isikukood XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3 500 EEK (kolm tuhat viissada krooni) kuus alates 11.detsembrist 2007 kuni laste täisealiseks saamiseni AS kasuks. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Poolte abielust on sündinud XXX tütred KS ja KS. Poolte abielu lahutati Tallinna Perekonnaseisuametis XXX. Poolte kokkuleppel elavad tütred AS juures. Hageja ei saa väita, et kostja üldse laste ülalpidamisest osa ei võta, aga alates 2006 septembrist ei ole hageja süstemaatiliselt lastele ülalpidamist andnud. Kostja poolt lastele tehtud üksikud kingitused ei kata laste igapäevaseid vajadusi ja tekitavad teatud majandusliku ebakindluse ja laste senise suhteliselt kõrge elukvaliteedi languse. Lapsed on eas kus nende reaalsed vajadused on pea võrdsed täiskasvanu vajadustega. Lisaks igapäevastele kulutustele toidule, riietele ja meelelahutustele on lastel mõneti suurenenud kulutused tervisele. Mõlemad lapsed on allergilised ja K on välja kujunenud astma. Seetõttu on lastel täiendavad kulud allergiavabadele toodetele, kodukeemiale ja ravimitele. Hageja poolt tehtud arvestuse kohaselt on ühe lapse reaalsed vajadused ca 10 000 krooni kuus. Kulutused ei ole igas kuus ühesugused. Nii näiteks ei ole suvekuudel kulutusi koolile ja treeningutele. Taskuraha ja reisiraha on andnud kostja lastele ise. Kostja väide lapse vajadusest ca 4 000 krooni kuus on vastuolus kostja enda poolt esitatud tõenditega, mille kohaselt on ta teinud kulutusi lastele suuremas ulatuses kui tema enda poolt märgitud põhjendatud kulutuste summa. Nii hageja kui kostja on mõlemad varaliselt hästi kindlustatud inimesed. Seega on põhjendatud kui mõlemad kannavad laste ülalpidamiskulusid suhteliselt võrdselt. Hageja palub välja mõista elatis laste ülalpidamiseks kokku 10 000 krooni vastavalt PKS § 70 lg 2 tagasiulatuvalt, arvestades maha summad, mis on kostja maksnud. Kostja arvamus Kostja ei nõustu hagiga, väidab et pooled jagasid ühisvara arvestusega, et enamsaadud ühisvara arvelt katab hageja laste ülalpidamiskulud ning kostja ei pea enam elatist maksma. Olenemata kokkuleppest on kostja jätkanud laste ülalpidamist ka peale lepingu sõlmimist. Laste arveid on ta maksnud ja lastele vajalikke ostusid sooritanud nii sularaha eest kui ka pangaülekannetega. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et maksed omavad ühekordset iseloomu ja kostja osavõtt laste ülalpidamisest ei ole süstemaatiline. Kostjal on sõlmitud panga ja teenuste osutajatega mitmed otsekorralduslepingud. Näiteks K mobiiltelefoniarved, korteri XXX elektriarved ja lauatelefoni arved. Kostja maksis kuni augustini 2007 kummalegi lapsele igakuiselt taskuraha 250 krooni, alates septembrist 2007.a. 1 000 krooni täiendavalt veel pühade ja sünnipäevade puhul. Kostja on oma laste ülalpidamiskohustust täitnud ja seda suuremas summas kui kehtiv seadus ette näeb. Kostja soovib jätkuvalt osaleda laste kasvatamisel ja ülalpidamisel vabatahtlikult. Juhul, kui kohus leiab, et elatise hagi esitamisel on kohtul õigus elatisesumma kohtuotsusega määrata, vaidleb kostja vastu elatise suurusele 10 000 krooni, kuna laste mõistlikud vajadused ei ole sellised. Hagejaga ei saa nõustuda, et inimese elukvaliteet peaks olema kogu aeg stabiilne. Kuna Eesti majanduse areng on pidurdunud, siis on tarbimise mõningane piiramine mõistlik. Kostja leiab, et mõistlikud kulutused ühes kuus lapse kohta on 4 000 krooni. Kostja ei ole nõus, et taskuraha ja kulutused reisimiseks lülitada ülalpidamiskulude nimekirja. Taskuraha annab kumbki vanem ise. Taskuraha on maksnud kostja süstemaatiliselt igas kuus ning kavatseb seda jätkata. Reisimine ei ole selline asi, mida lapsed peavad ilmtingimata vanemate arvelt saama. Kui lapsed on tublid olnud ja konkreetseks reisiks raha andmisel peab olema raha andjal võimalus otsustada, kas ta soovib seda teha või mitte. Arvestades hagejale parema varandusliku positsiooni jätmist ühisvara jagamisel saab olla seaduslikuks aluseks, miks hageja kanda võiks jääda suurem summa laste peale minevatest igakuistest kulutustest kui kostja kanda. Kuna kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust, puudub kohtul alus kohaldada PKS §70 lg 2, st elatist ei saa välja mõista tagasiulatuvalt alates 1.septembrist

1. Käesoleval juhul oleks põhjendatud elatise väljamõistmine kohtuotsuse jõustumisest alates. Kui kohus mõistab elatise välja alates elatisehagi esitamisest, siis sel juhul peaks kohus arvestama kostja poolt laste vajadusteks juba tasutud summasid. 2 Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Nii PKS § 61 lg 1 kui PKS §70 lg 2 sätte järgi on hageja nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kohus leiab, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ning vanemad ei ole eelnevalt selles kokku leppinud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on 2006 septembrikuust kandnud kummalegi lapsele igakuiselt 250 krooni ning tasunud tütre mobiiltelefoni arved keskmiselt 172 krooni kuus. Otsekorralduslepingutega tasutud soojusenergia ja telefoni kasutamise eest aadressil XXX ei saa lugeda üksnes laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Korterit kasutab ka hageja. Samuti on tõendatud, et kostja tasus laste treeningute ja huviringide eest oktoobrist 2006 kuni veebruarini 2007 kokku 2 180 krooni. Nimetatud kulutused on kostja poolt tehtud regulaarselt, kuid need ei kata laste igakuiseid vajadusi ka mitte pooles ulatuses. Lastele tarbeesemeid, riideid ja jalatseid on kostja aeg-ajalt ostnud, mis on ka esitatud kviitungite, tšekkide ja panga väljavõttega tõendatud. Samas ei ole tõendatud, et pooled oleksid sellise kulutuse kandmise viisis kokku leppinud. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et kuna pooled ei ole pärast lahutust kokku leppinud selles, et kostja kannab laste ülalpidamiskulusid mitte regulaarselt, siis on hageja nõue tuginedes PKS § 61 lg 1 põhjendatud ning elatis laste ülalpidamiseks tuleb välja mõista. Kohus nõustub kostja väitega, et laste taskuraha ning kulutusi reisile ei tuleks lugeda väljamõistetava elatise suuruse hulka. Kostja on lastele taskuraha andnud, 2006 aastal 250 krooni ning alates k.a. septembrist 1 000 krooni kuus kummalegi lapsele. Ei ole alust arvata, et kostja sellest edaspidi loobuks. Lapsed on sellises eas, kus on mõistlik jätta nende endi otsustada, mis otstarbel nad oma taskuraha kulutavad. Samuti ei pea elatusraha hulka arvama kulutusi reisimisele. Konkreetseks reisiks on kostja raha andnud ka eelnevalt ning selles ei ole probleeme tekkinud. Kui hageja poolt esitatud lapse ühe kuu kulutustest maha arvata taskuraha ja reisiraha, siis on elatusraha suurus 9 170 krooni, millest 4 585 krooni peaks kandma kumbki vanem. Kohus asub seisukohale, et ka kulutused summas 9170 krooni kuus ühe lapse kohta on ülemäära suured. Samas ei nõustu kohus ka kostja arvamusega, kes leiab, et 15 aastase lapse reaalsed kulutused kuus on 4 000 krooni. Nimetatud summa võib katta ära lapse minimaalsed vajadused. Antud juhul on pere elukvaliteet olnud suhteliselt kõrge ning ei ole põhjendatud selle liigne langus, põhjusel, et vanemad elavad lahus. Pealegi on kostjal võimalik teha laste ülalpidamiseks kulutusi suuremas summas. Arvestades eelnevat loeb kohus mõistlikeks kuludeks ühe lapse kohta 7 000 krooni kuus, millest lähtuvalt on elatise suurus 3 500 krooni. 3 Kohus asub seisukohale, et põhjendamatu on elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 01.septembrist
2. Kostja on igakuiselt laste ülalpidamiseks kulutusi kandnud. 01.septembrist 2006 kuni hagi esitamiseni 11.01.2007 moodustavad kostja poolt tehtud kulutused 70 586,83 krooni. Alates hagi esitamisest on kostja teinud kulutusi laste ülalpidamiseks summas 46 234,65 krooni, mis on tõendatud pangakonto väljavõttega. Kokku on kostja poolt tehtud ajavahemikus 01.09.2006 kuni 01.09.2007 kulutusi umbes 116 821 krooni ulatuses, s.o 9 735 krooni kuus. Kui arvestada elatise suuruseks kahele lapsele 7 000 krooni, mille hulka ei ole lisatud taskuraha ja reisikulusid, siis on elatise väljamõistmine põhjendatud alates kohtuotsuse tegemise ajast so 11.detsembrist 2007, sest selle ajani katavad kostja poolt tehtud kulutused laste ülalpidamiseks väljamõistetava elatusraha. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 4