Asjakohane on rõhutada, et kostja möönis võlatunnistuse deklaratiivsust.
lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Reeglina tekib kokkuleppe tulemusena senise võlakohustuse kõrvale uus võlasuhe, mille sisuks on teatava rahalise kohustuse täitmine kokkulepitud tähtaja jooksul kusjuures kohustuselt võidakse arvestada intressi. Uue kohustuse nõuetekohase täitmisega loetakse sellisel juhul täidetuks ka põhikohustus. OÜ AAB juhatuse koosoleku 20.01.
175 lg 1 sätestatud kokkuleppe järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Viidatud asjaoludel on kostjad vaidlusaluse võlatunnistuse sõlmimisega õiguspäraselt solidaarvõlgnikena võlgnik OÜ AAB asemele astunud.
kohaselt võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Eeltoodust järelduvalt on 500 000 kroonise laenu osas kostja GG solidaarvõlgnikuna TT kõrvale astunud. Võlatunnistuse näilisus kohtu hinnangul tuvastamist ei leidnud. Võlatunnistuse eestija venekeelses tekstis on laenu üleandmise kuupäeva osas paaripäevane erinevus, kuid see ei muuda lepingut veel näiliseks. Abstraktse võlatunnistusena vormistatud laenulepingu järgi ei toimugi lepingu sõlmimisel laenu reaalset üleandmist, sest lepingu eesmärk on juba olemasolevat kohustust kinnitada. Samuti nähtub lepingust sõnaselgelt, et solidaarvõlgnikeks on kostjad, mitte OÜ AAB . Väide, et AA lubas jätta võlatunnistuses märgitud laenu sisse nõudmata on ebaveenev ning tõendamata. Nõude loovutamise lepingule on kostjad 15.05.2007. a alla kirjutanud, kuid mingeid reageeringuid nende poolt ei järgnenud. Hageja väitega, et allkirjadel on õigeksvõttev tähendus, kohus ei nõustu (toim lk 80). Tunnistaja AA ütlused ei olnud kohtu jaoks piisavalt usaldusväärsed, kuna ta oli võlatunnistuse aluseks olnud põhilepingute pooleks. Samuti oli tunnistajal halb mälu. Seega ei võta kohus tunnistaja ütlusi otsuse tegemisel arvesse. Järgnevalt analüüsib kohus vaidlusaluse laenu suurust. OÜ AAB pangakonto väljavõttest nähtuvalt kanti OÜ SO kontole kokku 2 051 588 krooni. 500 000 krooni osas põhineb laenu suuruse tuvastamine muuhulgas kostja TT omaksvõtul. AA tuludeklaratsioonist järeldub, et laenuandja sissetulek oli märkimisväärne, kuid laenu väidetavat (hagiavalduses märgitud) suurust ei saa viidatud tõenditest järeldada.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmist nõuda.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. TsMS 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Viidatud sätte lg 3 järgi võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. TsMS § 231 lg 4 alusel eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilist asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Viivise arvutamisel lähtub kohus võlatunnistuses kokkulepitud viivisest. Seega on viivis päevas 6154.76 krooni (0,3 % põhivõlalt, mille suurus on 2 051 588, ühes päevas seega 6154.76). Hageja nõudis viivist 300 päeva eest (toim lk 47 ja 86). Kokku on viivise suurus 1 846 428 krooni (6154.76 x 300 = 1 846 428). Järelikult kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele põhivõlg 2 051 588 krooni ja 1 846 428 kroonine viivis. Seega kokku 3 898 016 krooni ning hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jagab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, pannes need viidatud jaotuse alusel solidaarselt kostjate kanda. Epp Haabsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.