KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 07.jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1351 Haldusasi OÜ Tipp ja Täpp kaebus Rid

§6

lg 31 mõistes ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavateks ehitisteks, mistõttu puudub ka vajadus ja võimalus seada nende tähtaegne kordategemine ostueesõigusega erastamise eelduseks.

1. Tallinna Halduskohtu 5.01.2007 määrusega kinnitas kohus kaebaja ja Ridala Vallavalitsuse vahel sõlmitud kompromissi haldusasjas nr 3-06-1703 ning lõpetas asja menetluse.
2. 1.03.2007 andis Ridala Vallavalitsus kohtuliku kompromissi täitmiseks korraldused nr 8083, kus ülalmainitud neljale ehitisele määrati teenindusmaad seni lubatud ulatuses.
3. Lääne maavanema 16.05.2007 ettepaneku alusel muutis Ridala Vallavalitsus 24.05.2007 korraldustega nr 226-229 oma 1.03.2007 korraldusi nr 80-83 ning määras ülalmainitud ehitiste kordategemiseks tähtaja kaks aastat. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Kaebaja leiab, et Ridala Vallavalitsuse 24.05.2007 korraldused nr 226-229 on õigusvastased järgmistel põhjustel: 9.
5. vaidlustatud korraldused ei vasta HMS §54 ja 56 sätestatud põhimõtetele ja ei ole kaalutlusvigade tõttu õiguspärased. Vaidlustatud korralduste põhjendustes ei ole märgitud haldusorgani kaalutlusi. Samuti ei ole haldusaktides märgitud nende andmise faktilist ja õiguslikku alust ehk asjaolu, et ehitised on ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad; 9.
6. vaidlustatud korraldusi põhjendatakse asjaoluga, et ehitised on lagunenud ja kasutusest välja langenud rikkudes maastikupilti. Korraldustes viidatakse muuhulgas

§6

lg 31, mille kohaselt ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Antud juhul ei ole Ridala Vallavalitsus vaidlustatud korraldustes

§6

lg 31 kohaldamise eeldusi järginud, kuna lisaks teistele eeldustele peab olema tuvastatud asjaolu, et ehitis ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustaks. Ehitise suhtes, mis ümbrust või maastukupilti tunduvalt ei kahjusta, ei saa

§6lg 31 kohaldada.

Nimetatud säte on erinorm, mis kohaldub vaid ümbruskonda tõeliselt sobimatutele ehitistele. Lähtuvalt faktilistes asjaoludes toodust ei kahjusta omandatud ehitised tunduvalt ümbrust või maastikupilti, vaid on osa sellest. Lisaks eeltoodule rikub vastustaja vaidlustatud korralduste andmisega enda ja kaebaja vahel 22.12.2006 sõlmitud ning halduskohtu poolt 05.01.2007 kinnitatud kompromissi, milles pooled leppisid kokku, et ei pea kõnealuseid ehitisi

§6lg 31 mõttes ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavateks ehitisteks.

05.01.2007 kohtulahend on seaduse jõuga ning pooltele järgimiseks kohustuslik; 9.

1. kaitsmist väärib ka kaebaja õiguspärane ootus ning usalduse kaitse. Antud juhul sõlmisid pooled kohtuliku kompromissi ning selle alusel anti välja haldusaktid, mis tekitasid kaebajale kaitsmisväärse usalduse ja õiguspärase ootuse haldusaktide püsimajäämisesse ning võimalusse maa ostueesõigusega erastada. Riigikohtu halduskolleegium on oma 7.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-01 nentinud, et olukorras, kus isiku õigus soodustusele on tehtud kindlaks halduse üksikaktiga, tuleb isiku usaldust kaitsta veelgi tugevamalt, sest 2 üksikaktiga on riik väljendanud oma seisukohta konkreetses küsimuses, mitte üksnes abstraktselt. Antud asjas on olemas jõustunud kohtulahend, mis kuulub täitmisele nii konkreetse kohaliku omavalitsuse kui ka teiste riigiorganite poolt; 9.
2. vastavalt

§221lg 6 määrab erastatava maa suuruse ja piirid kindlaks kohalik omavalitsus.

Riigikohus on oma 29.03.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-81-05 leidnud, et „Maareformi seaduse §221 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 30.juuni 1998.a. määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p 4 annavad kohalikule omavalitsusele ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse. Maavanem saab õiguspärasuse kontrollimisel hinnata, kas kohalik omavalitsus rikkus seadust või väljus kaalutlusõiguse piirest. Ei VVS §85 ega

§15

anna maavanemale volitust teostada järelevalvet haldusakti otstarbekuse üle.“ Seega ei saa maavanem antud juhul keelduda maa ostueesõigusega erastamisest ka põhjusel, et teenindamiseks vajalik maa on tema arvates liiga suur. Kaebaja palub tühistada Ridala Vallavalitsuse 24.05.2007 korraldused nr 226,227,228 ja

2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Vastustaja võõrandas kaebajale 10.05.2005 avaliku kirjaliku enampakkumise tulemusena vallasasjadena neli ehitist: ehitise nimetusega signaaljaam nr 2, ehitisregistri kood 105016099, ehitise nimetusega kuur nr 4, ehitisregistri kood 105016105, ehitise nimetusega kuur nr 5, ehitisregistri kood 105016102 ja ehitise nimetusega maja nr 10, ehitisregistri kood
3. Nimetatud ehitised kuulusid NL armeele ja on käesolevaks ajaks lagunenud ning kasutusest väljalangenud. Vastustaja võõrandas ehitised eesmärgiga, et need saaks kaebaja poolt korrastatud ja uuesti kasutusse võetud. Maa-ameti 02.05.2007 ettekirjutuse nr 4.1-5/4884 alusel algatas Lääne maavanem 14.05.2007 korraldusega nr 81 järelevalve vastustaja 01.03.2007 korralduste nr 80-83 õiguspärasuse kontrollimiseks. Lääne Maavalitsuse 16.05.2007 kirjas nr 2.1-1/564 leiduva informatsiooni kohaselt on nende poolt teostatud kaebajale kuuluvate ehitiste ülevaatus, mille tulemusena ilmnes, et moodustatud maaüksustel paiknevaid ehitisi ei ole võimalik käsitleda ehitistena

tähenduses nende tehnilise seisundi tõttu, ehitised on lagunenud ja kasutusest välja langenud, samuti kahjustavad ehitised ümbrust või maastikupilti. Samas kirjas tegi Lääne maavanem Ridala Vallavalitsusele ettepaneku viia 15 päeva jooksul 01.03.2007 korraldused nr 80-83 vastavusse

§6

lõigetega 31 ja 33, Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 ja 30.06.1998 määrusega nr

1. Lääne maavanema ettepaneku alusel andis vastustaja 24.05.2007 välja järgmised haldusaktid: korralduse nr 226 „Ridala Vallavalitsuse 01.märtsi 2007.a. korralduse nr 81 „METSATUKA maaüksuse ostueesõigusega erastamine“ muutmine“, korralduse nr 227 „Ridala Vallavalitsuse 01.märtsi 2007.a. korralduse nr 80 „SÖÖKLA maaüksuse ostueesõigusega erastamine“ muutmine“, korralduse nr 228 „Ridala Vallavalitsuse 01.märtsi 2007.a. korralduse nr 83 „EIGLA maaüksuse ostueesõigusega erastamine“ muutmine“ ja korralduse nr 229 „Ridala Vallavalitsuse 01.märtsi 2007.a. korralduse nr 82 „VILLEMI maaüksuse ostueesõigusega erastamine“ muutmine“. Nimetatud korraldustes määrati ehitiste viimiseks kooskõlla EhS §2 lg 2 nõuetega tähtaeg kaks aastat korralduste jõustumise hetkest arvates ja määrati ehitiste teenindusmaade suurused. Avaliku kirjaliku enampakkumise teates olid teenindusmaade suurused näidatud ulatustes, millised arvestasid ehitiste ehitusaluse maa suurusega ja ehitiste võimaliku kasutusotstarbega. 3
2. Järelevalvet teostav Lääne maavanem leiab, et Tallinna Halduskohtu 05.01.2007 jõustunud kohtumäärus haldusasjas nr 3-06-1703 ei ole tema suhtes siduva iseloomuga ja riigile täitmiseks kohustuslik, kuna riik erastamise korraldajana ei ole olnud selles asjas protsessiosaline. Mistahes kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud kohtulikud või kohtuvälised kokkulepped, millega püütakse panna riigile täitmiseks kohustusi või on muul moel riigile kahjulikud või vastuolus riigi huvidega, on täielikult seadusevastased nende sõlmimisest arvates. Maavanem leiab, et kaebaja poolt vaidlustatud korraldused ei ole kooskõlas

ja seaduse rakendusaktidega, kuid mitte kaebuses toodud põhjendustel. Ridala Vallavalitsuse 24.05.2007 korraldustega nr 226-229 muudetakse maavanema järelevalvemenetluse esemeks olevaid Ridala Vallavalitsuse 1.03.2007 korraldusi nr 81-83 nende andmise õiguslike aluste ja põhjenduste osas. Korralduste resolutiivosasid on täiendatud uue punktiga, millega määratakse kaebaja omandis olevate ehitiste kordategemiseks tähtaeg. Muus osas ei ole korraldustes sisulisi muudatusi tehtud. Lääne maavanema 16.05.2007 ettepanekus korralduste nr 81-83 õigusaktidega kooskõlla viimiseks on juhitud vastustaja tähelepanu sellele, et vastustaja ei ole ehitiste juurde teenindusmaade määramisel teostanud kaalutlusõigust kooskõlas volituste piiride, eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Vastustaja oleks pidanud ehitiste juurde teenindusmaade määramisel arvestama Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määruse nr 144 p 4 alapunktides 1 ja 2 sätestatud nõuetega. Ehitiste juurde määratud teenindusmaad on ülemäära suured ja vastustaja 24.05.2007 korralduste nr 226-229 p-d 3 kuni 8 on vastuolus

§6lõigetega 31 ja 33 ning ülalnimetatud määruse p 4 alapunktidega 1 ja 2.

Samuti on vastustaja 24.05.2007 korralduste nr 226-229 p-d 3 kuni 8 vastuolus

§6

lg 31 viimase lausega, mille kohaselt võib vastustaja hakata otsustama riigimaa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid alles pärast seda, kui kaebaja on temale määratud tähtaja jooksul teinud ehitised korda ja vastustaja on tuvastanud nende kordategemise. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja Lääne maavanema arvamuse, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Ridala vald ja OÜ Tipp ja Täpp sõlmisid 10.05.2005 notariaalse ehitiste müügilepingu. Lepinguobjektidena on lepingus märgitud Ridala vallas, Rohuküla külas asuvad järgmised ehitised: ehitis nr 1 (ehitisregistri koodiga 105016099, nimetusega signaaljaam nr 2, ehitusalune pind 30 m2), ehitis nr 2 (ehitisregistri koodiga 105016102, nimetusega kuur nr 5, ehitusalune pind 29 m2), ehitis nr 3 (ehitisregistri koodiga 105016105, nimetusega kuur nr 4, ehitusalune pind 100 m2) ja ehitis nr 4 (ehitisregistri koodiga 105016100, nimetusega maja nr 10, ehitusalune pind 314 m2). Kõikide nimetatud ehitiste kasutamise otstarbeks on lepingus märgitud „sisekaitse- või kaitseväehoone“ (tl 28-34).
2. 25.05.2006 võttis Ridala Vallavalitsus vastu järgmised korraldused: korralduse nr 235, millega määrati vajalikuks teenindusmaaks Söökla maaüksusel asuvale ehitisele (ehitis nr 4) 1,42 ha, lõpetati selles osas valla maakasutusõigus ja nõustuti selle maa ostueesõigusega erastamisega kaebajale; korralduse nr 236, millega määrati vajalikuks teenindusmaaks Metsatuka maaüksusel asuvale ehitisele (ehitis nr 3) 0,78 ha, lõpetati selles osas valla maakasutusõigus ja nõustuti selle maa ostueesõigusega erastamisega kaebajale; korralduse nr 237, millega määrati vajalikuks teenindusmaaks Villemi maaüksusel asuvale ehitisele (ehitis nr 2) 0,76 ha, lõpetati selle osas valla maakasutusõigus ja nõustuti selle maa ostueesõigusega 4 erastamisega kaebajale; korralduse nr 238, millega määrati vajalikuks teenindusmaaks Eigla maaüksusel asuvale ehitisele (ehitis nr 1) 0,83 ha, lõpetati selles osas valla maakasutusõigus ja nõustuti selle maa ostueesõigusega erastamisega kaebajale.
3. Tulenevalt Lääne maavanema poolt 07.07.2006 algatatud järelevalvest tunnistas Ridala Vallavalitsus 12.07.2006 korraldusega nr 356 oma 25.05.2006 korraldused nr 235,236,237 ja 238 kehtetuks. Vallavalitsus tugines korralduse tegemisel järelevalve käigus tuvastatule, et maaüksustel paiknevaid ehitisi ei ole võimalik käsitleda ehitistena maareformi seaduse tähenduses (ehitised on lagunenud ja kasutusest välja langenud, samuti kahjustavad maaüksustel paiknevad ehitised ümbrust või maastikupilti). Vallavalitsus märgib korralduses, et ta ei ole määranud OÜ Tipp ja Täpp kuuluvate ehitiste kordategemiseks tähtaega tulenevalt

§6lg 31.

28.08.2006 esitas kaebaja 12.07.2006 korraldusele nr 356 kaebuse halduskohtule (haldusasi nr 3-06-1703). 22.12.2006 sõlmisid kaebaja ja Ridala Vallavalitsus haldusasjas kompromissi, mille p-s 3 leppisid pooled kokku, et nad ei pea vaidlusaluseid ehitisi

§6

lg 31 mõistes ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavateks ehitisteks ja et seetõttu puudub vajadus ja võimalus seada nende tähtaegne kordategemine maa ostueesõigusega erastamise eelduseks. Tallinna Halduskohtu 5.01.2007 määrusega kinnitas kohus kompromissi ja lõpetas asja menetluse (tl 49-52).

1. Tuginedes ülalnimetatud kompromissile ja halduskohtu 5.01.2007 määrusele võttis Ridala Vallavalitsus 1.03.2007 vastu korraldused nr 80,81,82 ja
2. Korraldused on oma sisult identsed 25.05.2006 korraldustega nr 235 - 238 (tl 14-25).
3. 16.05.2007 tegi Lääne maavanem Ridala Vallavalitsusele ettepaneku viia vallavalitsuse 01.03.2007 korraldused nr 80-83 15 päeva jooksul vastavusse

§6

lg 31 ja 33 ning Vabariigi Valitsuse 6.11.1996 määrusega nr 267 ja 30.06.1998 määrusega nr 144. Maavanem märgib ettepanekus, et kaebajale kuuluvate ehitiste ülevaatusel ilmnes, et maaüksustel paiknevatest ehitistest ei ole võimalik ühtegi neist käsitleda ehitistena

tähenduses, et ehitised on lagunenud ja kasutusest välja langenud, samuti kahjustavad need ehitised ümbrust või maastikupilti. Maavanem viidates

§6

lg 31 leidis, et ehitise omanikul tekib maa erastamise õigus määratud teenindusmaa ulatuses alles pärast teenindusmaal paikneva ehitise korrastamist. Veel leidis maavanem, et Ridala Vallavalitsus on määranud korralduste nr 80-83 p-s 1 ehitiste teenindamiseks maad ulatuses, mida on pidanud vajalikuks, kuid ei ole korraldustes märkinud asjasse puutuvaid kaalutlusi, miks ta pidas vajalikuks kaalutlusõigust selliselt rakendada nagu ta seda teinud on (tl 77-79).

1. 24.05.2007 võttis Ridala Vallavalitsus vastu korraldused nr 226,227,228 ja 229, millega muutis oma 01.03.2007 korraldusi nr 81,80,83 ja
2. Korraldustega nr 226-229 sõnastati korraldused nr 80-83 uues redaktsioonis, s.o. sisuliselt muudeti korralduste nr 80-83 preambula teksti ja korralduste p-ga 1 määrati korraldustes nimetatud ehitiste kooskõlla viimiseks EhS §2 lg 2 nõuetega tähtaeg kaks aastat. Ehitiste teenindusmaa suurust ei ole korraldustes nr 226-229 muudetud (tl 6-13).
3. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole vaidlustatud korraldustes järginud

§6

lg 31 kohaldamise eeldusi, ehk tuvastanud lisaks teistele eeldustele asjaolu, et ehitised ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustaksid ja et ehitise suhtes, mis ümbrust või maastikupilti tunduvalt ei kahjusta, ei saa nimetatud sätet kohaldada. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. 5 19.

§6

lg 31 sätestab: „Teed ning tehnovõrgud ja –rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (RT I 1995,30,380;59,1006) §3 1.lõike punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist.“ Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja poolt omandatud ehitised on lagunenud ja kasutusest väljalangenud ja et nimetatud asjaolu oli kaebajale teada juba ehitiste müügilepingu sõlmimisel 10.05.2005. Vastupidiselt kaebaja väitele, leiab Riigikohus 15.12.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-57-04, et kõigi

§6

lg 31 teises lauses väljatoodud kolme tingimuse – ehitis on lagunenud, ehitis on kasutusest väljalangenud, ehitis kahjustab tunduvalt ümbrust või maastikupilti – üheaegne esinemine ei ole nõutav. Riigikohus märgib nimetatud lahendis veel, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitise puhul ei ole oluline, kas see kahjustab ümbrust ja maastikupilti. Seega, arvestades Riigikohtu seisukohta, ei oma käesolevas asjas määravat tähtsust kaebaja ja vastustaja vahel 22.12.2006 sõlmitud kompromiss, milles pooled leppisid kokku selles, et nad ei pea ülalnimetatud ehitisi ümbrust ja maastikupilti kahjustavateks. 20. Ehitisena

tähenduses ei käsitata lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisi.

§6

lg 31 mõttes ehitise kordategemine tähendab seda, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav hoone viiakse selle kordategemise käigus sellisesse seisukorda, mis võimaldaks hoonet käsitleda ehitisena

§6lg 3 tähenduses.

Kuna vaidlus puudub selles, et ülalnimetatud ehitised on lagunenud ja kasutusest väljalangenud ja see, millisel otstarbel kaebaja asub kasutama ostetud ehitisi (kas ehitab ümber, teeb korda või lammutab), on kaebaja valik, siis oli vastustajal õigus

§6lg 31 alusel määrata tähtaeg ehitiste kordategemiseks.

Kuna vastustaja asus kaalutlusõigust kasutades seisukohale, et ehitisi on võimalik korrastada, siis oli vastustaja õigustatud andma

§6

lg 31 alusel 24.05.2007 korraldustes nr 226-229 tähtaja ehitiste kordategemiseks (korralduste punkt 1). 21. Kui kohalik omavalitsus määrab lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtaja, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ (edaspidi – Kord) p 3 sätestab, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt

§6lg 31 sellise ehitise kordategemiseks tähtaja.

22. Tulenevalt HKMS §19 lg 7 vaatab kohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses ega ole seotud kaebuse sõnastusega. Kuigi kaebaja taotleb vaidlustatud haldusaktide tervikuna tühistamist, ei nõustu kaebaja tegelikult haldusaktide punktiga 1, millega on kaebajale maa ostueesõigusega erastamise eeltingimuseks seatud ehitiste eelnev korrastamine. Kuid Ridala Vallavalitsuse poolt teostatud maa erastamise eeltoimingud – lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitiste korrastamiseks kaheaastase tähtaja määramine ja ehitistele 6 teenindusmaa määramine, vastavad

§-s 6 lg 31 ja Korra p-s 3 sätestatule. Seetõttu on vaidlustatud korralduste p 1 seaduslik. Ridala Vallavalitsusel ei ole võimalik edasisi maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid teha enne, kui kaebaja on ehitised korda teinud. 23.

§221

lg 6 kohaselt erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Korra p 4 annab ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel kohalikule omavalitsusele ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse. Maavanem saab haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel hinnata, kas kohalik omavalitsus rikkus seadust või väljus kaalutlusõiguse piirest. Lääne maavanem on oma 16.05.2007 ettepanekus Ridala Vallavalitsusele leidnud, et vallavalitsuse 1.03.2007 korraldustes 80-83 ei ole märgitud kaalutlusi, miks kohalik omavalitsus pidas ehitiste teenindamiseks vajalikuks maa määrata just sellises suuruses maa. Maavanema arvates on ehitiste juurde määratud teenindusmaad üleliia suured. Kohus möönab, et ka vaidlustatud korraldustes ei ole põhjendatud, millistest kaalutlustest Ridala Vallavalitsus lähtus ehitistele teenindusmaa suuruse määramisel. Vabariigi Valitsuse seaduse §85 lg 4 kohaselt, kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. Seega, kui Lääne maavanem leiab, et Ridala Vallavalitsus ei ole vaidlustatud korraldustes lähtunud maavanema ettepanekust põhjendada määratud teenindusmaa suurust, siis on tal õigus pöörduda protestiga halduskohtusse. Kuna käesolevas asjas ei ole Lääne maavanem menetlusosalisena pooleks ja poolte vahel puudub vaidlus ehitistele määratud teenindusmaa suuruse osas, siis ei saa ka kohus käesoleva kaebuse läbivaatamisel hinnata, kas ehitiste juurde teenindusmaa määramisel väljus vastustaja kaalutlusõiguse piiridest või mitte. 24. Iseenesest õige on kaebaja seisukoht, et vastustaja käitumine enne vaidlustatud haldusaktide väljaandmist andis aluse arvata, et talle erastatakse ehitiste juurde maad nõudmata ehitiste kordategemist. Samas aga selline ootus ei kaalu üles põhiseaduse §-st 3 tulenevat seaduslikkuse printsiipi. Kuna vastustaja maavanema poolt algatatud järelevalve käigus jõudis õigesti järeldusele, et tal ei ole võimalik edasisi maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid teha enne, kui kaebaja on ehitised korda teinud, siis ei saanudki vastustaja teha teistsugust, s.o. seadusele mittevastavat otsust. Marion Vakker Kohtunik 7