lg 3 on kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 20 kuni 50 m. Lamedi maaüksuse elamukvartali siseteede projekti seletuskirjast tulenevalt on mõlemale poole sõiduteed ettenähtud vaid 0,5 m laiused peenrad. Tulenevalt eeltoodust on tee kinnistutele liiga lähedal ning ei taga elanikele ega nende varale turvalisust ega normaalset elukeskkonda. Tee rajataks lisaks puurkaevu sanitaarkaitsealale ka kinnistuga Siinus 67 piirnevale järsule mäenõlvale. Esialgsete ehitustööde käigus on nõlvalt kandunud kinnistule mitte ainult tolm ja praht, vaid pärast vihmahoogusid on nüüdseks looduslikku tasakaalu rikkuvate ehitustööde tulemusel veevoogude poolt ära kantud osa nõlvast ja ka rajatistest. On oluline, et puurkaev, millest ka kaebaja oma joogivee saab, asub nõlvast allapoole jääval alal ning kõik, mis nõlvast (sh võimalikust
t) alla liigub, jõuab koheselt nii kaebaja kinnistule kui kaevu asukohta. Vastustajate tegevuse tulemusel on rikutud ka avalik hüve ja rikkumise kõrvaldamise vajadus on saanud avalikuks huviks. Käesoleval ajal on olemas teeehituse ning selle aluseks oleva projektdokumentatsiooni kohta vastavate pädevate institutsioonide arvamused. Vastavalt Harjumaa Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna 08.12.2006 kirjale on „Detailplaneeringus, mille on kooskõlastanud ka Harjumaa Keskkonnateenistus, on aiandusühistu Siinus puurkaevu sanitaarkaitsealaks ekslikult 10 meetrit (sel ajal oli tegelikult veel 50 meetrit). Seega oleme seisukohal, et juba detailplaneeringu koostamise käigus on rikutud kehtivaid õigusakte ja kehtestatud piiranguid“. Samuti on Lamedi maaüksuse projekti kohta esitanud esialgse eksperthinnangu AS Teede Tehnokeskuse järelevalve osakonna juhataja projektide ekspertiisi ning teehoiutööde järelevalve alal Jüri Kivi. Nimetatud hinnangu kohaselt asub projekteeritud tee ehituskeeluvööndis, tee projekti järgi konstruktsioon piiridest väljub, keskkonnamõjude hindamist esitatud projektdokumentatsioon ei sisalda, ehitusloa väljaandmise ajal oli puurkaevu kaitsetsoon 20 m, puurkaevu kaitsetsooni 10 m raadiusega ei ole teed näiliselt projekteeritud, kuid ehitamise ajal pole sinna tungimist tehnoloogiliselt võimalik vältida, kuna tee kaitsevöönd tekitab piirinaabritele teatavaid piiranguid, siis oleks projekt pidanud sisaldama kooskõlastusi piirinaabritega, juhindutud ei ole killustikkattele sobivatest killustikusegudest jne. Seega on üheselt selge, et vaidlustatud tee projekteerimine ega ehitus ei ole toimunud kooskõlas ei kehtivate õigusaktidega ega keskkonnale ning teistele isikutele tekkivate negatiivsete mõjude arvestamisega. 3 Kaebuse esitaja palub kohut tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldus nr 711 Siinus 67 maaüksust veega varustava puurkaevu sanitaarkaitseala läbiva ja Siinus 67 maaüksusega piirneva tee osas ja kohustada Harku Vallavalitsust tagama Siinus AÜ maaüksusi veega varustava puurkaev-pumpla ümber seadusele vastav sanitaartsoon 30 m ulatuses. VASTUSTAJA SEISUKOHT Harku Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldusega nr 771 antud ehitusluba siseteede ehitamiseks Lamedi maaüksusel ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja väide, et nimetatud sisetee jääks kaevu sanitaarkaitsealale, ei ole õiguspärane. Kaebaja kinnistu kõrval asuv puurkaev rajati 1995.a., s.o. ajal, mil VeeS-ga ei olnud kindlaks määratud puurkaevude sanitaarkaitsetsoonide ulatust. 29.12.1996 jõustus VeeS muudatus, mis määratles sanitaarkaitsetsoonide ulatused, kuid samas §28 lg 6 sätestas, et veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestab keskkonnaminister. Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61 sätestas, et sanitaarkaitseala projekti kinnitab koos veehaarde projektiga kohalik omavalitsus otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud maaomanikuga (kui veehaarde valdaja ei ole maa omanik) asukohajaärgse riikliku keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalituse planeerimis- ja ehitusseadusega ettenähtud korras. Nimetatud kooskõlastused korraldab tellija, kes lepingulisel alusel võib kooskõlastamise delegeerida volitatud isikule, k.a. projekteerijale. Sellele on viidatud ka Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 12.12.2003 AÜ-le Siinus antud vee erikasutusloas nr HR0699 p-s 10.1 – veehaardele koostada sanitaarkaitseala projekt ning selle meetme rakendamise tähtajaks oli määratud 01.04.2005. Käesoleva ajani ei ole AÜ Siinus Harku valda kaevu sanitaarkaitseala projekti kinnitamiseks esitanud. Seega ei olnud kinnitatud puurkaevu sanitaarkaitseala Lamedi detailplaneeringu kehtestamise ajal 23.11.2000 ega ka käesoleval ajal, mil anti välja ehitusluba nr 771 siseteede ehitamiseks. Järelikult on detailplaneeringus näidatud 10 m puurkaevu sanitaarkaitseala seaduslik, sest see on kooskõlastatud Harjumaa Keskkonnateenistusega. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik OÜ Fenno Eesti vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldus ei piira kaebaja õigusi ja vabadusi suuremas mahus kui kehtiv detailplaneering. Kolmanda isiku poolt teostatud teeehitustööd on tehtud kehtiva detailplaneeringu ja ehitusloa alusel ning seega on seaduslikud ka juba rajatud, kuid ilma tolmuvaba kõvakatteta maaüksuse siseteed. Samuti ei saa rajatav tee rikkuda kaebaja õigusi, mis tuleneksid AÜ Siinus puurkaevust vee tarbimisest, kuna kaebaja lähtudes puurkaevu omaniku AÜ Siinus juhatuse liikme kirjalikust kinnitusest 23.09.2005 ei ole alates 2002.a. puurkaevu vett tarbinud ega tarbimise eest tasunud. Samuti jätab kaebaja tähelepanuta asjaolu, et puurkaevu sanitaarkaitsealasse laiusega 30 m jäävad kaks elumaja koos heitvee kogumiskaevudega. Samuti läheb puurkaevust 20 m kauguselt mööda aiandusühistut läbiv tee Kiia-Vääna-Viti maanteele. Nimetatud asjaolude tõttu ei ole võimalik tagada 30 m sanitaarkaitseala olemasolu ka ilma Lamedi maaüksuse siseteede rajamiseta. Projekti kohaselt on Lamedi tee puhul tegemist tupikteega, mille kasutajateks oleksid 7 eramu elanikud ning mille kasutamisintensiivsus on kordades väiksem kui aiandusühistut läbival teel. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas rikub Lamedi tee tema õigusi rohkem kui juba olemasolev tee ja heitveekaevud. Kolmas isik tellis septembris 2005 Eesti Geoloogiakeskuse 4 Hüdrogeoloogia osakonnast ekspertarvamuse Lamedi tee keskkonnamõju kohta AÜ Siinus puurkaevule. Eksperdi arvamuse kohaselt ei avalda Lamedi tee kahjulikku mõju puurkaevule, kui peetakse kinni puurkaevu hooldusnõuetest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.HKMS §7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi- ja vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui see keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldusega nr 771 anti Turho OÜ-le ehitusluba siseteede ehitamiseks aadressil: Harku vald, Türisalu küla Lamedi MÜ. Ehitusloa väljastamise aluseks oli Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestatud Lamedi maaüksuse detailplaneering ja OÜ Reaalprojekt poolt 2002.a. mais valminud Lamedi maaüksuse siseteede projekt. Kaebeõigust vaidlusaluse ehitusloa tühistamiseks kaebaja põhjendab sellega, et rikutud on tema õigustatud ootuse printsiipi ja tema keskkonnaalast seisundit on halvendatud. Kaebaja väidetel ei ole tal võimalik täna enam sellises keskkonnas elada, kui varem ja et tema keskkonnaseisundit rikub ehitustolm, ehitusmüra. Kaebaja väidetel langeb negatiivsete mõjudega teekaitsetsoon kaebaja kinnistule ja seetõttu kaebaja elukvaliteet langeb. Kuna kaebaja maja on 10 m kaugusel teekaitsetsooni piirist, siis see on pideva saastekoormuse all. Kuna
järgi ei tohi majandustegevust teekaitse alal toimuda, siis ei saaks kaebaja, kes sinna midagi rajada tahaks, seda teha. Kaebaja väidetel on tema kinnistu väärtus vähenenud ja tema kinnistule on tekkinud kasutamise piirang. 2.Kohus leiab, et vaidlustatud ehitusluba ei riku ühtki kaebaja subjektiivset õigust. Kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Tulenevalt kehtiva detailplaneeringu siduvusest ei pidanud vastustaja vaidlustatud ehitusloa andmisel arvestama ega saanudki arvestada naaberkinnistu, ehk antud juhul kaebaja kinnistu nende huvidega, mis olid detailplaneeringuga juba piiratud. Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestati Lamedi maaüksuse detailplaneering. Planeeringus nähakse ette uue elamukvartali ehitamist Lamedi maaüksusel. Selle elamukvartali 7 eramu juurde on planeeritud tupiktee ehitamine ja tee muldkeha laiuseks on planeeritud 5,6 m, sh 0,5 m laiused peenrad mõlemal pool sõiduteed. Kaebaja viide
lg 3 ja sellest sättele tulenevale kaitsevööndi laiusele 20 kuni 50 meetrit, on täiesti asjakohatu.
lg 3 sätestab kohaliku maantee kaitsevööndi laiuse.
lg 5 kohaselt on kohalik maantee kohaliku omavalitsuse omandis olev kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud tee. Käesoleval juhul ei ole tegemist kohaliku maanteega, vaid 7 eramu juurde viiva tupiktänavaga ja mis asub eraisikule, OÜ-le Fenno Eesti kuuluval transpordimaal.
Nimetatud asjaolule viitab ka kaebaja enda poolt kohtule esitatud AS Teede Tehnokeskus järelevalve osakonna juhataja J.Kivi eksperthinnangu p-s 6 sisalduv viide tänava kaitsevööndi laiusest, ehk kuni 10 meetrist teemaa piirist ( II kd, lk 10). Seega vastab antud juhul tee kaitsevööndi laius
Kaebaja väide, et kuna tee asub tema kinnistule liiga lähedal, siis ei taga see tema ega tema vara turvalisust, ei ole millegagi 5 tõendatud. Kaebaja ei põhjendanud millegagi, kuidas ja mil viisil mõjutab asjaolu, et rajatava tee kaitsevöönd on 0,5 m tema kinnistu piirist, kaebaja või tema vara turvalisust. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja need väited, mis puudutavad kõnealuse tee ehitamiseks kasutatavaid materjale ja kas need vastavad tee projekteerimise normidele ja nõuetele või mitte. Tee ehitamine on peatatud ja kui seda jätkatakse, siis on sellekohastel ametiasutustel õigus teostada järelevalvet teeehituse üle. Samuti ei põhjendanud kaebaja, kuidas ühe või teise teekatte materjali kasutamine on seotud tema subjektiivsete õiguste rikkumisega. 3.Kohus peab siinkohal veel vajalikuks märkida, et kaebaja ei ole ei kaebuse esitamise ega ka kogu kohtumenetluse kestel endale selgeks teinud, millisel maaüksusel rajatav tee asub. Erinevalt kaebaja väitest, ei asu kõnealune tee Lamedi maaüksusel (endisel kinnistul nr 1216), vaid Lamedi tee kinnistul. Lamedi maaüksusest on 2001.a. eraldatud 8 kinnistut, mis 2005.a. võõrandati OÜ-le Fenno Eesti ning kaebaja poolt viidatud Lamedi maaüksus paikneb vaidlusalusest
t eemal. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et tema kinnistule tekitab kahjulikku mõjutusi planeeritav tupiktee ning mille kasutamisintensiivsus on kordades väiksem kui aiandusühistut läbival teel. Kohus nõustub kolmanda isikuga selles, et kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas rikub planeeritav Lamedi tee tema õigusi rohkem, kui juba olemasolev tee. Samuti ei ole kaebaja osundanud oma subjektiivse õiguse õiguslikule alusele, mis annaks talle õiguse keelata teeehitusega seonduva tolmu ja müra kandumist oma kinnistule. Kolmanda isiku väidete kohaselt algas Lamedi tee ehitus enne 08.07.2005 kohtumäärust, millega peatati tee-ehitus ja et tolmkattega tee oli juba valminud. Samuti on nimetatud pooleliolev tee kasutusel. Tallinna Ringkonnakohus asus 22.08.2006 määruses seisukohale, et olemasoleva tee lammutamise kohustust planeeringust ei tulene ja et muude teede planeerimisega ei ole saavutatav olemasoleva tee mittekasutamine ja et planeeringuga ei saa keelata tee kasutamist. 4.Kaebaja tugineb oma kohustamisnõudes puurkaevu sanitaarkaitsealas 30 m raadiuses majandustegevuse keelule. Tallinna Ringkonnakohus märgib oma 22.08.2006 määruses, et „…majandustegevuse keeld veekaitsevööndis ei tähenda keeldu olemasoleval teel liiklemiseks. Majandustegevus ei ole samastatav liikumisega. Veeseadus ei määratle, mida mõistetakse majandustegevuse all. Keskkonnaregistri seaduse §2 lg 2 p 5 ja §30 lg 2 p 13 eristavad majandustegevuse piiranguid ja liikumispiiranguid. Nii majandustegevuse registri seadus kui teised seadused mõistavad majandustegevuse all eelkõige tulunduslikku tegevust. Sellise tegevuse alla ei kuulu sõidukite liiklus. Seetõttu ei oleks ka juhul, kui taotletaks teiste abinõude kasutamist peale detailplaneeringu muutmise, näiteks VeeS §40 lõikes 3 ettenähtud vee kasutamise ja kaitse tagamiseks ettekirjutuse tegemine vee kasutamise ja kaitse nõuete täitmiseks (p 1) või õiguserikkumise lõpetamiseks (p 2) riigi keskkonnainspektori poolt, kaebusel suuri eduväljavaateid.“ Kaebaja väljendab enda ja elanike muret vee kvaliteedi pärast märkides kaebuses, et kõnealune puurkaev varustab ka tema kinnistut veega, sh joogiveega. Kolmanda isiku poolt kohtule esitatud A/Ü Siinus juhatuse liikme Jaan Suuroja 23.09.2006 kirjast nähtub, et kaebaja ei kasuta A/Ü-le Siinus kuuluvat puurkaevu vett, et aiandusühistu puurkaevu tarbimist ühistu liikmete poolt kontrollitakse veemõõdikute näitude alusel ning tulemusi võrreldakse puurkaevu üldise veemõõdikuga ja et kaebaja ei ole vett tarbinud ega selle eest tasunud alates 2002.a. (I kd, lk 189). Kaebaja vastupidiseid tõendeid kohtule ei esitanud. Seega ei riku vaidlustatud ehitusluba osas, mis puudutab kaebaja väiteid puurkaevu sanitaarkaitseala mittevastavusest VeeS nõudele, ühtki kaebaja subjektiivset õigust. Kui vaidlustatud ehitusluba ei saa selles osas kaebaja õigusi rikkuda, siis ei pea kohus kontrollima, kas ehitusluba on puurkaevu sanitaarkaitseala käsitlevas osas õigusvastane või mitte. 6 Nimetatud seisukoht on välja öeldud mitmes Riigikohtu lahendis (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid 3-3-1-64-00 ja 3-3-1-65-00). Kuna HKMS ei võimalda isikul esitada kaebust avalikes huvides (v.a. planeeringutega seotud vaidlused), siis jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited teiste kinnistuomanike õiguste rikkumisele seonduvalt kõnealuse puurkaevuga. 5.Eeltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kaebaja väited tema subjektiivsete õiguste rikkumisest seonduvalt vaidlustatud ehitusloaga, on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja väidetavad õiguste rikkumised on abstraktsed ja suunatud tulevikku. Kaebaja ei esitanud kohtule ühtki konkreetset tõendit, mis kinnitaks mingit tema õigusaktidest tulenevat subjektiivse õiguse rikkumist seoses Lamedi tee ehitamisega Lamedi tee kinnistul. HKMS §92 lg 1 tulenevalt tuleb kaebaja menetluskulud summas 9322 krooni jätta kaebaja enda kanda. Marion Vakker Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.