KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-42130 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2008.a Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi E N hagi A N vastu e

) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel

§ 61lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

9.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni; 2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3). Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kui hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. Hageja nõuab elatist alla alammäära summas 1000 krooni, seega kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Kostja ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele, vaid elatise summale. Seega on poolte vahel vaidlus ainult elatise summa osas.

§ 61

lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

1. Kostja on tuginenud elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimumi asjaolule, et kostjal on 90 % töövõimekaotust. Kohus võtab arvesse, et hageja nõuab niigi elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimumi, kuna 2008 aastal on elatise miinimumsumma juba 2175 krooni, kuid hageja nõuab elatist summas 1000 krooni. Kostjal on töövõimetus 90 % määratud alates 31.01.2006.a (tl 16), kuid töövõimetuse kui seisundi olemasolul on kostjal pensioni näol siiski sissetulek, milleks on 2706 krooni. Viru Maakohtu 16.04.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-8664 on kostjalt väljamõistetud elatis summas 1000 krooni alaealiste tütarde E N ja I N ülalpidamiseks kuni nende täisealisuseni. Kostja on kohtule esitanud täitemenetluseregistri väljatrüki 15.01.2008 seisuga, mille kohaselt on elatise võlgnevus kokku 16.04.2007 Viru Maakohtu kohtuotsuse nr 2-06-8664 alusel summas 9645,16 krooni. Täiteasi on algatatud 09.05.2007, seega elatise võlgnevus olemasolu tõendab asjaolu, et kostja pole laste suhtes oma ülalpidamiskohustust täitnud. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.
2. Kohus leiab, et käesolevas asjas esinevad

§ 61

lg 6 sätestatud alused, mis võimaldavad kostjalt elatist välja mõista alla seaduses ettenähtud miinimumsumma. Kohus võtab siinkohal arvesse, et hageja lõplik nõue summas 1000 krooni on niigi 1175 krooni vähem kui seaduses sätestatud alammäär. Arvestades kostja 90 %-list töövõimetust ja seda, et hagejaga seotud kuludest kannab suurema osa nagunii vanem, kelle juures hageja elab, so hageja ema, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis summas, mis jääks kostja omaksvõtu (300 krooni) ja hageja nõude (1000 krooni) vahepeale, so summas 650 krooni (300+1000/2). 3 IV Menetluskulud

1. TsMS § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
2. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Viktor Brügel 4