1 2 – 06 – 27433 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „19“veebruaril 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 27433 Tsiviilasi: O L hagi A S vastu alaealise lapse: N L (isikukood: xxx sündinud: „xx “juunil xxx .a.) ülalpidamiseks elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: O L (isikukood: xxx , elukoht: xxx , ); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: A S (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Ülalpidamist vajav alaealine: N L (isikukood: xxx sündinud: „xx “juunil xxx ., elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg: „28“jaanuar 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär, Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, O L ning kostja, A S; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt ning suurendada A S Ida – Viru Maakohtu 24.septembri 1999.a. otsusega (tsiviilasi nr.2 – 345 / 1999) väljamõistetud elatusraha suurust. Mõista A S (isikukood: xxx , elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: N L (isikukood: xxx , sündinud: „xx “juunil xxx.a.) ülalpidamiseks 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus alates „02“oktoobrist 2006.a. kuni „31“detsembrini 2006.a.; 1 800.- krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) kuus alates „01“jaanuarist 2007.a. kuni „31“detsembrini 2007.a. ning 2 175.- krooni (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseadusega“ kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2008.a. kuni „xx “juunini xxx .a. so kuni alaealise lapse: N L 2 (isikukood xxx , sündinud: „xx “juunil xx .a.), täisealiseks saamiseni O L (isikukood: xxx , elukoht: xxx ) kasuks. Peatada Ida – Viru Maakohtu 24.septembri 1999.a. otsuse (tsiviilasi nr.2 – 345 / 1999) täitmine A S suhtes alates 19.veebruarist 2008.a. Arvata A S poolt Ida – Viru Maakohtu 24.septembri 1999.a. otsuse (tsiviilasi nr.2 – 345 / 1999) täitmiseks alates 02.oktoobrist 2006.a. kuni 19.veebruarini 2008.a. O L makstud elatusraha käesoleva kohtuotsuse täitmise hulka. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna A S kanda. Välja mõista A S (isikukood: xxx , elukoht: xxx) riigilõiv 1 250.- krooni (üks tuhat kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti) riigituludesse. A S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr. xxx (Hansapangas konto nr. xxx ). Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus: „A S, tsiviiltoimik nr.2 – 06 – 27433, riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt ja nõuetekohaselt riigilõivu maksmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD 3 O L ja A S elasid, vastavalt kohtuotsusele (tl.5-6), registreeritud abielus alates 02.aprillist 1987.a. kuni Ida – Viru Maakohtu 24.septembri 1999.a. otsuse (tsiviilasi nr.2 – 345 / 1999) jõustumiseni. Poolte kooselust sündisid, sünnitunnistuse kohaselt (tl.9), alaealine laps: N L (isikukood: xxx , sündinud: „xx “juunil xxx .), kes, kohtuotsuse kohaselt, on hageja, O L, kasvatada ja üleval pidada. Ida – Viru Maakohtu 24.septembri 1999.a. otsusega (tsiviilasi nr.2 – 345 / 1999) on A S välja mõistetud O L kasuks elatusraha alaealise poja: N L (isikukood: xxx , sündinud: „xx “juunil xxx .a.) ülalpidamiseks 1 000.- krooni kuus, milline summa ei ole, hagiavalduse kohaselt, alaealise lapse ülalpidamiseks enam piisav. O L palus hagiavalduse rahuldada ja suurendada A S N L (isikukood: xxx , sündinud: „xx juunil xxx .a.) ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha kuni 1 500.- kroonini kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast so alates 02.oktoobrist 2006.a.. Kõik kohtukulud palus O L panna A S kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, A S kohtule saadetud kirjalikus vastuses (tl.16), hagi ei tunnistanud ja palus hagi jätta rahuldamata. A S selgitas kirjalikus vastuses, et elatusraha suurendamise nõudes oleks O L pidanud pöörduma vahetult A S poole. O L seda teinud ei ole ja pöördus hoopis otse kohtu poole. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, O L, palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Esitas kohtule kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, milles palub A S välja mõista elatusraha „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast so. alates „02“oktoobrist 2006.a.. Hageja, O L, selgitas kohtule kohtuistungil, et Ida – Viru Maakohtu 24.septembri 1999.a. otsusega (tsiviilasi nr.2 – 345 / 1999) A S välja mõistetud elatusraha ei ole enam piisav alaealise N L (isikukood: xxx , sündinud: „xx “juunil xxx .a.) ülalpidamiseks, kelle vajadused on suurenenud seoses tema arenguga. Kostja, A S, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. A S selgitas kohtule kohtuistungil, et alaealise N L (isikukood: xx , sündinud: „xx “juunil xxx a.) vajadused on uues peres rahuldatud täielikult. O L ja tema uuel abikaasal on väga hea sissetulek, mille tõttu ei vaja nad A S materiaalset abi alaealise lapse, N L (isikukood: xxx , sündinud: „xx “juunil xxx .a.) ülalpidamisel. A S tegi kohtuistungil O L ettepaneku, et ta tasub O L ühekordse summana 115 000.- krooni tasuks selle eest, et O L loobub elatusraha nõudest. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID 4 Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Alaealise, N L (isikukood: xxx , sündinud: „xx “juunil xxx.a.) sünnitunnistusega (tl.9). Väljavõttega Ida – Viru Maakohtu 24.septembri 1999.a. otsusest (tsiviilasi nr.2 – 345 / 1999) (tl.5-6). Kohtla – Järve Linnavalitsuse korraldusega nr. xxx 27.maist 2003.a. N L nime muutmise kohta. Fotoärakirjaga O L passist (tl.8). Fotoärakirjaga N L passist (tl.10). Fotoärakirjaga O L ja A L abielutunnistusest (tl.11). Viru Maakohtu määrusega 04.oktoobrist 2006.a. (tl.12). A S kirjaliku vastusega hagile (tl.16), milles A S palub jätta hagi rahuldamata. O L kirjalike põhjendustega (tl.19). O L kirjaliku omakäelise avaldusega kohtule, milles O L palub A S elatusraha välja mõista „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses ühe lapse kohta kuus. O L poolt kohtule esitatud kirjaliku kohtukõnega. Kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §60 sätteid, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et kostja, A S, lapsevanemana ei täida piisavas ulatuses, alaealise lapse: N L (isikukood: xxx , sündinud: „xx “juunil xxx .a.), ülalpidamiskohustust, sest Ida – Viru Maakohtu 24.septembri 1999.a. otsusega (tsiviilasi nr.2 – 345 / 1999) välja mõistetud elatusraha ei ole enam piisav alaealise lapse ülalpidamiseks. Eeltoodud asjaolu tõttu mõistab kohus teise vanema, O L, nõudel A S välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise 5 elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna Ida – Viru Maakohtu 24.septembri 1999.a. otsusega (tsiviilasi nr.2 – 345 / 1999) välja mõistetud elatusraha ei ole enam piisav alaealise: N L (isikukood: xxx , sündinud: „xx “juunil xxx . a.) ülalpidamiseks, siis muudab kohus elatusraha määra ning mõistab A S välja elatusraha alates elatisehagi esitamisest „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses ühe lapse kohta kuus. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista A S riigituludesse 1 250.- krooni riigilõivu. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.