← Eesti

3-01-10/19

Obsah (6)§ 15§ 18§ 10§ 11§ 24§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Ivo Pilving ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-01-10 H

§ 15lg 1 p 3 mõttes.

2) Ehituse finantseerimise nõudeavaldust ehk ettemaksuarve esitamist ei ole võimalik maksustada, samuti ei ole finantseerimise võlg (VÕS mõttes) käive

mõttes. 3) Raamatupidamise Toimkonna juhendile „Pikaajaliste ehituslepingute arvestus“ viidates märkis kaebaja, et ettemaksuarveid ei kajastata raamatupidamise aastaaruandes ja et riik ei ole aktsepteerinud ühtki ettemaksuarvet, vaid tagastas need kaebajale. 4) Tsiviilkohtud on kahel korral riigilt välja mõistnud ehituse finantseerimise rahad kaebaja kasuks ekspertarvamuse, mitte ettekirjutuses kajastuvate arvete alusel. See tõendab, et ehitustööd on pooleli ja tööde müügiarvet ei ole esitatud. Rahandusministri 18.12.2001 määrusega nr 2

(9)3-01-10 121 kinnitatud „Käibe tekkimise aja määramise kord kauba või teenuse eest mitmes osas maksmise puhul“ § 1 sätestab käibe tekkimise aja määramise mitmes osas maksmise puhul. See kinnitab, et antud asjas on riigi ja kaebaja vahel käsitletavad arved ettemaksuarved ehitustööde jätkamiseks tellija poolt järjekordsete ettemaksude tegemiseks. Kaebaja pole 22.09.1993 lepinguga ettenähtud kõiki töid veel lõpetanud, seega puudus(b) tal õiguslik alus väljastada riigile kui tellijale valmisehitatud „lepingu objekti“ kui väljaehitatud terviku eest arve. 5) Rapla Maakohtu 26.07.2001 otsusega mõisteti riigilt kaebaja kasuks ehitusraha summas 1 285 433,40 krooni. Raha laekus kohtutäituri abil septembris 2001. Ehituse tellijalt raha laekumise momendil kaebaja kontole tekkis kassapõhise arvestusprintsiibi arvestuses „tellija ettemaks“.

§ 15

lg 1 p 3 järgi eraldas kaebaja laekunud ettemaksult käibemaksu ja kandis 14.09.2001 maksuametile üle 190 000 krooni. Kaebaja kajastas ettemaksu 2001 septembrikuu käibedeklaratsioonis. Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2001 otsuse alusel laekus riigilt novembris ja detsembris 2001 summa 3 771 126 krooni. Kaebaja eraldas ka sellelt käibemaksu ja kandis maksuametile 14.09.2001 üle 400 000 krooni ja 15.11.2001 240 000 krooni. Ühtlasi kajastas kaebaja laekunud ettemaksu 2001 maksuametile esitatud käibedeklaratsioonis. 6) Kaebaja ostis AS-lt Kemm arvutitehnikat, kaup anti üle 18.06.1996 saatelehe nr 444s alusel. AS Kemm esitas arve nr 444 summas 41 050,66 krooni, mille kaebaja tasus 22.07.1996. Käive toimus

§ 15lg 1 p 1 ja 2 mõttes.

Maksuhaldur ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja 22.07.1996 maksekorraldust nr 102 AS Kemm 17.06.1996 arve nr 444 tasumise kohta. Ülejäänud AS Kemm esitatud arved jäid tasumata, kuna riik ei kandnud selleks lubatud raha kaebajale üle. Kaebaja ostis AS-lt Kemm materjalid ja teenuse ning võis

§ 18lg 1 alusel maha arvestada käibemaksu.

Seda, et AS Kemm väljastas kaebajale kreeditarved, sai kaebaja teada maksuametilt 22.01.2001 kontrollakti kättesaamisel. Kaebaja kandis õieti AS-lt Kemm soetatud materjalid ja teenuse oma ettevõtlusega seotud kuludesse TMS § 13 lg 1 alusel. 7) Kaebaja deklareeris 1995 detsembrikuu käibedeklaratsioonis Raplamaa Päästeteenistuselt laekunud ettemaksusumma 1 075 255 krooni ja esitas selle maksuametile. Sellist deklaratsiooni nagu maksuamet kohtule väljastas, ei ole kaebaja maksuametile esitanud. 8) Maksuhaldur määras kahes erineva sisuga ettekirjutuses (millel on sama kuupäev ja number) erinevate arvnäitajate alusel käibemaksu ja intressi tasumise kohustuse. RS § 14 lg 1 ei luba raha liikumist tõendavatel dokumentidel teha parandusi. Maksuhalduri poolt omavoliliselt 19.09.1997 arvele nr 34 uute arvnäitajate määramisega on ületatud MKS § 17 lg 1 sättega maksuhaldurile antud õigusi. Selline ettekirjutus on ebaseaduslik. 9) Maksuamet ei saanud käibedeklaratsioone pärast kolme aasta möödumist enam kontrollida (MKS § 22 lg 2). Maksuamet ei tuvastanud, et kaebaja oleks käibemaksu tasumisest tahtlikult kõrvale hoidunud. Maksuamet saab maksu tasumisest tahtlikku kõrvalehoidumist tuvastada üksnes MKS § 30, HÕS IV jao või KrMK norme kohaldades. 10) Ettekirjutus rikub MKS § 8 alusel kaebajale antud õigusi. Kaebajal puudub kohustus tasuda ebaseadusliku ettekirjutuse alusel makse rohkem kui maksuseadustes on ette nähtud. 11) Otsusega ettekirjutuse muutmine on vastuolus MKS §-dega 35, 36, 38 ja 40. 4. Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Kaebaja ja Eesti Vabariigi vahel Rapla Päästekeskuse ehitamiseks 22.09.1993 sõlmitud peatöövõtulepingu näol (täiendatud 22.03.1995 ja 10.11.1995) on tegemist tüüpilise töövõtulepinguga, kus tööettevõtja kohustub omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. 2) Tellijalt laekus detsembris 1995 kaebaja kontole lepingujärgsete tööde eest 1 075 255 krooni. Kaebaja pidi 1995 detsembrikuu eest esitatavas käibedeklaratsioonis laekunud summast 911 233 krooni deklareerima maksustatava käibena ja 164 022 krooni maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluva käibemaksuna. Kaebaja deklareeris 18 % määraga maksustatavat käivet 1500 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu 270 krooni, kuigi kajastas saadud ettemaksu enda 3

(9)3-01-10 raamatupidamisarvestuses realisatsiooni all. Täiendav maks määrati, sest kaebaja jättis maksukohustuse käibedeklaratsioonis nõuetekohaselt kajastamata (esitas valeandmeid). 3) Ettekirjutusega määrati kaebajale tasumiseks tema poolt Rapla Päästeametile I ehitusjärgu eest 19.09.1997 esitatud arvel nr 34 sisalduv käibemaks 2 167 200 krooni. Kaebaja deklareeris 1997 septembrikuu käibedeklaratsioonis maksustatavat käivet 27 389 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu 4 930 krooni, rikkudes

§ 10p 1 ja 4 kohustusi.

4) Rapla Päästeteenistuse vastused arve mitteaktsepteerimisest ei oma tähendust, kuna ei ole alust väita, et teenuse võõrandamist ei toimunud ja teenuse ostmisest loobuti. Arve olemasolu või puudumine ei saa mõjutada käibemaksuga maksustamist, sest käibe toimumise hetkeks

§ 15lg 1 p 1 järgi on ka teenuse osutamine.

5) Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2000 otsuse alusel tuleb I ehitusjärgu maksumuseks lugeda 8 159 236 krooni koos käibemaksuga. Selle otsuse järgi oli kaebajal saada 3 771 126 krooni, sh käibemaksu 575 256 krooni. Kuna maksuhaldurile ei olnud ettekirjutuse tegemise ajal teada esimese ehitusjärgu tegelik maksumus, peeti põhjendatuks muuta ettekirjutust ja lähtuda maksu määramisel teenuste tegelikust müügihinnast. Tagasiulatuvalt muudeti ka 2000 mai- ja juuni arvete nr 2002 ja 2014-2017 alusel määratud käibemaksu summasid. Rapla Maakohtu 26.06.2001 otsusega mõisteti II ehitusjärgu tööde eest kaebaja kasuks 1 285 433,40 krooni. Võttes aluseks tegeliku ehitustööde maksumuse 1 285 433,40 krooni koos käibemaksuga, määrati tasumiseks käibemaksu 196 983 krooni. 6) Kontrollides AS Kemm väljastatud arvetel nr 397 27.06.1996, nr 622 05.11.1996, nr 1056 28.08.1997, nr 1054 28.08.1997 ja nr 901 02.09.1997 märgitud teenuste ja kaupade soetamist, leiti, et kaebaja ei paigaldanud ehitavasse päästekeskusesse juhtimispulti koos turvasüsteemiga. AS Kemm väljastas kaebajale krediitarved, kuna realisatsiooni ei toimunud ning kauba ja teenuste eest ei tasutud (va arve nr 444 eest 41 050,66 kr). Kaebaja esitas oma väite tõenduseks arved, aktid tööde täitmise kohta ja lepingud, kuid teistest kogutud tõenditest ei nähtu nende tööde teostus ja kaupade olemasolu Rapla Päästekeskuses. 7) Käibe toimumise hetked on õigesti tuvastatud. 8) Rapla Maksuameti 21.01.2003 otsus nr 5-04/52 ei ole koormava iseloomuga ja omab tähendust kaebaja kohustustele ainult koostoimes ettekirjutusega. Kuna otsusega muudeti maksusumma määramise ettekirjutust kaebaja kasuks, ei riku see kaebaja õigusi. 9) Antud vaidlus tuleb lahendada

alusel, raamatupidamisseadus ja Raamatupidamise Toimkonna soovitusliku iseloomuga juhendid ei ole antud asjas kohaldatavad. 5. Tallinna Halduskohtu 18.12.2006 otsusega rahuldati kaebus kuni 01.07.2002 arvestatud intresside tasumist puuduvas osas ja jäeti muus osas rahuldamata. Maksu- ja Tolliametilt mõisteti OÜ Remok kasuks välja õigusabikuludena 15 000 krooni. 1) 1997 nägi

§ 15

lg 1 ette, et käibe toimumise ajaks loetakse samas seaduses varaseim hetk, mil sooritati üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest arve väljastamine; 3) kauba või teenuse eest maksmine; 4) kauba või teenuse tarbimine maksukohustuslase enda poolt sama seaduse § 3 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Ettekirjutuse kohaselt lähtuti käibe toimumise hetke ja suuruse kindlakstegemisel arvest nr 34. Seega tekkis kaebajal käibemaksu arvestamise kohustus juba nn ettemaksuarve väljakirjutamise hetkest. Alates 01.05.2004 kehtiv

§ 11ei nimeta arve väljastamist enam käibe tekkimise alusena.

Raplamaa Päästeteenistuse kirjalikud vastused arve mitteaktsepteerimise kohta ei oma tähendust, kuna need ei anna alust väita, et teenuse võõrandamist ei ole toimunud ja teenuse ostmisest on loobutud. Sel ajal kehtinud

§ 18

lg 10 sätestas käibemaksu tagasiarvestuse tegemise üheks tingimuseks teenuste võõrandamisest loobumise, kuid kaebaja ei ole loobunud teenuse võõrandamisest, vaid on teenused arvel märgitud isikule osutanud. Rapla Maakohtu 12.05.2000 otsusest nr 2-1-359/00 nähtub, et päästekeskuse hoone I ehitusjärjekorra tööd valmisid 18.08.1997 ja 29.08.1997 andis kaebaja ehituse tellijale akti alusel üle. Kuna Tallinna 4

(9)3-01-10 Ringkonnakohtu 09.11.2001 otsusega loeti Rapla Päästekeskuse I ehitusjärgu maksumuseks 8 159 236 krooni koos käibemaksuga ja ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud vastustajale I ehitusjärgu tegelik maksumus teada, oli põhjendatud ettekirjutuse muutmine. Rapla Maakohtu 26.06.2001 otsuses tuvastati, millises mahus kaebaja teostas 2000 arvetel nr 2002 ja 2014-2017 märgitud ehitustöid, mõistes kaebaja kasuks välja II ehitusjärgu tööde eest 1 285 433,40 krooni koos käibemaksuga. Vastustaja muutis nimetatust tulenevalt oma ettekirjutust. 2) Käibe toimumise aeg on sätestatud

-ga. Seetõttu on asjakohatud kaebaja viited Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja raamatupidamisseadusele. Rahandusministri 18.12.2001 määrus nr 121 ei ole asjakohane, sest see võeti vastu peale vaidlustatud ettekirjutust. 3) AS Kemm juhatuse liige Ervin Kaeval on äriühingu revideerimise käigus kinnitanud arvete väljastamist AS-le Remok. Samas märkis E. Kaeval 07.12.2000 seletuses, et „Tehingute osaks olnud intellektuaalne omand ei ole AS Remok-ile ja tema lepingupartneriks olnud Eesti Vabariigi päästeametile üle antud (klient ei omandanud kogemusi ja teadmisi produktiga opereerimiseks). Seoses sellega on realisatsiooni kajastavad arved krediteeritud (realisatsioon ei ole toimunud). Saatelehega üleantud seadmed on lepingu partneri käes ja neid tagastatud ei ole. Ilma spetsiaalselt omandatud õpetatud teadmisteta on antud seadmete sihtotstarbeline kasutamine võimatu. Järelikult teenus ei ole osutatud.“ AS Kemm on 26.08.1997 saatelehega nr 1035 seadmed (server, kaablid) AS-le Remok üle andnud. 4) Raplamaa Päästeteenistuse direktor Ain Kajaku 14.11.2000 seletuse kohaselt ei ole teenistus AS-lt Remok tellinud juhtimispulti ja seda koos turvasüsteemiga ei ole paigaldatud. 17.10.2002 kirjas Rapla Maksuametile kinnitas A. Kajak, et teenistusel puuduvad andmed, et AS Kemm oleks päästekeskuse ehitusel töid teostanud, et AS Remok vastavaid arveid ei ole esitanud, et AS Remok ei ole arvetes nr 444, 397, 622, 1054 ja 901 nimetatud seadmeid paigaldanud ja loetletud töid teostanud, va installatsiooni- ja kaabeldustööd Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt näidatud mahus. Kohus nõustus vastustajaga, et ühestki esitatud tõendist ei nähtu arvetes nimetatud seadmete paigaldamine päästekeskusesse. Kaebaja ei ole ka tsiviilkohtutes nimetanud tehtud tööna juhtimispuldi paigaldamist koos turvasüsteemiga. Kaebajal puudus õigus arvetel näidatud käibemaksu oma maksustatavast käibest

§ 18

lg 1 p 1 alusel maha arvata, kuna ta ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et maksuhaldur on juurdemaksmisele kuuluva käibemaksu määramisel tuginenud ebaõigetele andmetele. 5) Kuna kaebajale ettekirjutusega määratud tulumaksu summas 553 722 krooni sissenõudmine on käesolevaks ajaks aegunud, ei hinnanud kohus tulumaksu määramise õiguspärasust. 6) Pole alust kahelda maksuhalduri poolt kohtule esitatud 1995 detsembrikuu käibedeklaratsiooni koopias. AS Remok raamatupidaja M. Rähni märkis 01.11.2000 intervjuus, et perioodil 1993-1995 vahetus mitu raamatupidajat. Deklaratsiooni on allkirjastanud AS Remok vanemraamatupidaja H. Kopper. AS Remok pidi rahandusministri 31.03.1995 määrusega nr 57 kinnitatud käibemaksu rakendamise juhendi § 3.5 lg 2 järgi deklareerima 1995 detsembrikuu eest esitatavas käibedeklaratsioonis laekunud summast 911 233 krooni maksustatava käibena ja 164 022 krooni tasumisele kuuluva käibemaksuna. Kaebaja deklareeris maksustavat käivet 1500 krooni ja käibemaksu 270 krooni, samas kajastas saadud ettemaksu oma raamatupidamisarvestuses realisatsiooni all. Kaebajale määrati täiendav maks, sest ta jättis oma maksukohustuse käibedeklaratsioonis nõuetekohaselt kajastamata. Maks oleks määratud ka siis, kui kaebaja ei oleks esitanud käibedeklaratsiooni. Seega on kaebaja väited deklaratsiooni tõesuse kohta asjakohatud, sest need ei välista ettekirjutusega tuvastatud asjaolu (käibe varjamist ja käibemaksu tasumata jätmist). Maksuhaldur käsitles kaebaja tegu põhjendatult tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisena. 7) Otsuse õiguslikuks aluseks on MKS § 102 lg 1 p 2, mille kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuste vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtest või hooletusest. Otsuses on maksusumma määramise ettekirjutuse p-de 1.2 ja 1.4 ja sellest tulenevalt resolutiivosa p-de 1 ja 2 muutmist põhjendanud Tallinna Ringkonnakohtu 5

(9)3-01-10 ja Rapla Maakohtu otsustega tsiviilasjas nr 2-1-19/01, millest selgus Raplamaa Päästekeskuse esimese ja teise ehitusjärgu tegelik maksumus koos käibemaksuga, millest tuligi käibemaksu määramisel lähtuda. Ettekirjutuse muutmine oli kaebaja jaoks soodustava iseloomuga. Otsust ettekirjutuse muutmiseks tuleb vaadelda kui ettekirjutuse kooskõlla viimist peale selle tegemist muutunud asjaoludega või toimunud sündmustega, mis ei olnud maksuhaldurile ettekirjutuse tegemise ajal teada. Samuti on väär kaebaja väide, et antud juhul on tegemist ettekirjutuse aluse olulise muutmisega. Kaebaja maksukohustuse tekkimise aluseks on ettevõtluse tulemusena tekkinud maksustatav käive, mille suurust vähendati kohtumenetluse kestel ilmnenud asjaolude tõttu. 21.01.2003 otsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ja on vaadeldav ainult koos 12.02.2001 ettekirjutusega. Maksuhalduri poolt koostatud ettekirjutuse terviktekstil, milles on arvestatud otsusega tehtud muudatusi, ei ole iseseisvat juriidilist tähendust, see esitati töö lihtsustamiseks. 8) Tahtlus võib olla ka kaudne. Sel juhul on piisav, et maksuõigusrikkumisena käsitatavat tegu toime pannes oli maksukohustuslane teadlik teo õigusvastasusest või pidi olema sellest teadlik. Samuti ei eelda tahtluse tuvastamine ühegi õigusnormi kohaselt maksuõiguserikkumise kohta kriminaal- ega väärteomenetluse algatamist, samuti kuriteo või väärteo tunnuste tuvastamist. Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja jättis tasumisele kuuluva käibemaksu tahtlikult tasumata. Kaudselt tõendab seda ka kaebaja käitumine. Kaebaja on ettekirjutuse koos seda muutva otsusega käibemaksu osas sisuliselt täitnud (va 2000 mai ja juuni osas), tasudes määratud summad 2001 riigieelarvesse. Asjas on tuvastatud kaebaja poolt teenuse osutamine ehitamise näol ja teenuse eest arvete väljastamine ning tulenevalt sel ajal kehtinud

§ 15lg 1 p-dest 1 ja 2 ja § 10 p-st 1 lasus kaebajal kohustus arvestada käibemaksu.

Kaebaja jättis teadlikult nimetatud kohustuse täitmata. Raplamaa Päästeteenistuselt raha mittelaekumine tsiviilõiguslikus suhtes ei võta kaebajalt MKS § 8 järgi kohustust tasuda makse maksuseaduste kohaselt. Kaebaja põhiväide, et ettekirjutusega nõutav käibemaks tuleb tal tasuda peale riigilt kohtuotsusega väljanõutud summa laekumist, ei tugine maksuseadusele. 9) Ettekirjutusest tulenev intressinõue seoses kuni 01.07.2002 arvestatud intresside põhiseadusevastasusega on käesolevaks ajaks ära langenud ega kuulu enam täitmisele. 10) Õigusabikulude suurus (AB-le Aivar Pilv 180 545,90 kr ja AB-le Entsik&Sillar 8 850

  1. kr)on põhjendamatult suur, mõistlik õigusabikulu on 70 000 krooni. Seoses kaebuse osalise rahuldamisega on kohane vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 15 000 krooni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ Remok apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus kaebuse rahuldamata jätmise osas ja rahuldada uue otsusega kaebus ka selles osas. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja leiab, et käitus kooskõlas kehtinud õigusega ja kohus hindas vääralt tema tahtlust.
  2. a)Asjaolu, et Eesti Vabariik Rapla Päästekeskuse kaudu tekitas OÜ-le Remok kahju, leidis kinnitamist ka kohtule esitatud Rapla Päästeteenistuse direktor A. Kajaku kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Määrusest nähtub, et OÜ-le Remok tekitati kahju, mis halvas majandustegevuse ja viis selle sisulise lõppemiseni. Kohus ei ole neid asjaolusid maksukohustuse hindamisel ega tahtluse analüüsimisel arvesse võtnud. Kaebaja arvates kinnitab eeltoodu üheselt tahtluse puudumist oma maksukohustuse täitmisel.
  3. b)Kaebajal ei lasunud ettemaksu arvetelt käibemaksu tasumise kohustust enne, kui tellijalt oli ehituse finantseerimisraha laekunud. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole asjakohane tugineda ettemaksuarvete osas raamatupidamise toimkonna 05.01.2000 protokollilisele otsusele nr 1-2 „Pikaajaliste ehituslepingute arvestus“. Kohus ei selgitanud, kuidas saab ehitusettevõtja käsitleda arveid raamatupidamislikult ühtemoodi ja maksuõiguslikult teisiti.
  4. c)Kohus ei analüüsinud kaebaja ja Rapla Päästekeskuse vahelise ehituslepingu sõlmimise aluseks olevat õigusakti - ehituse Eesti Vabariigi tellimuste objektide töövõtulepingute eeskirju, mis kinnitavad, et käive saab tekkida alles siis, kui valmisehitatud lepinguobjekt on tellijale üle antud või tellijale on väljastatud valmisehitatud lepinguobjekti eest arve. 6

(9)3-01-10 Lepingu pooled on ehituslepingut muutnud ja leppinud kokku ehituse käigus väljakujunevas leppehinnas. Ka see omab tähendust käibe tekkimise aja osas, sest töövõtjal ei ole võimalik töömahtude puudumisel koheselt määratleda „lepingu objekti“ lõplikku hinda, seega ei saa ka lõplik käive tekkida kohe, vaid alles töö lõpus. Käesoleval ajal on töö veel lõpetamata.
  1. d)Maksumenetluslikult kujunes hind ehitise konkreetse vaheetapi osas sisuliselt läbi kohtumenetluse, mille käigus mõisteti kaebajale välja ehituslepingu järgne finantseerimisraha. Raha laekumise hetkel tasus kaebaja ka saadud summalt käibemaksu. Kohus nimetatud asjaolu ei analüüsinud ja ei põhjendanud selle tähelepanuta jätmist.
  2. e)Kohus ei põhjendanud, miks jättis tähelepanuta rahandusministri 18.12.2001 määruse nr 121 - käibe tekkimise aja määramise kord kauba või teenuse eest mitmes osas maksmise puhul. Kaebaja selgitas, et see õigusakt omab kogumis tähtsust käibe tekkimise aja määratlemisel, kuigi see õigusakt hakkas kehtima 01.01.2002.
  3. f)Kohus ei andnud hinnangut kehtinud raamatupidamisseaduse õiguslikule regulatsioonile antud vaidluse kontekstis (arved on tühised seaduse § 8 lg 1 nõuetele mittevastavuse tõttu; arvetel sisalduvaid arvnäitajaid ei saa parandada, tuleb nõuda uued arved). 2) Kohus leidis ekslikult, et kaebaja on allkirjastanud toimikus oleva 1995 detsembrikuu käibedeklaratsiooni. Kohus luges vastustaja esitatud käibedeklaratsioonilt välja nime H. Kopper. Sellise nimega isikut kaebaja ei tunne ega ole volitanud ennast esindama maksuametis. Käibedeklaratsioon on esitaja poolt allkirjastamata ja esitamise kuupäev lisamata. Kohus leidis, et maks oleks määratud sõltumata sellest, kas kaebaja esitas 1995 detsembris deklaratsiooni või mitte. Selline järeldus osundab suvalisele maksu määramisele ja on vastuolus

-ga. 3) AS Kemm episoodis puudub kaebajal maksukohustus. OÜ Remok on ostnud AS-lt Kemm materjalid ja teenuse.

§ 18

lg 1 alusel oli OÜ Remok õigus teistelt maksukohustuslastelt soetatud ja oma ettevõtluses kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt maha arvestada käibemaks. Seda, et AS Kemm on väljastanud kreeditarved, sai kaebaja teada maksuametilt 22.01.2001. Kontrollakti nr 6 kättesaamise hetkel, mille juurde oli lisatud AS Kemm kreeditarvete koopiad. Ükski kreeditarve ei ole allkirjastatud, mistõttu on kreeditarved tühised. 4) OÜ-le Remok laekunud ehitise finantseerimise rahadelt on käibemaks eraldatud ja maks seaduses sätestatud ajal üle kantud, mis kinnitab üheselt OÜ Remok käitumises tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidmise puudumist. 5) Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme. Kaebaja ei ole 22.09.1993 lepinguga ettenähtud kõiki töid lõpetanud, seega puudus(b) tal õiguslik alus väljastada Eesti Vabariigile kui tellijale valmisehitatud „lepingu objekti“ kui väljaehitatud terviku eest arve. Nii kohtu- kui maksurevisjoni toimikus puudub dokument, mis kinnitab majandustehingu toimumist Eesti Vabariigi (Raplamaa Päästeteenistuse kaudu) ja kaebaja vahel RS § 8 lg 1 mõttes. Seega on käibe tekkimine

mõttes välistatud, sest „lepingu objekti“ realiseerimist ei ole toimunud. 7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja leiti, et ettemaksuarve on samasugune arve nagu iga teine müügiarve, millele kehtivad

§ 24lg 1 nõuded, sh käibemaksu märkimise kohustus.

Teistsugune seisukoht oleks vastuolus põhiseaduse ja

-ga. Ilma õigusliku aluseta ettemaksuarvete tõlgendamine teisiti kui näeb ette käibemaksuseadus, saab toimuda ainult tahtlikult. Ettemaksuarvete ja nn müügiarvete eristamisel võib tekkida olukord, kus äriühingud hakkavad enne ehitise valmimist „pankrotistuma“ ja riigil jääb käibemaks saamata. Selline tõlgendamine tekitaks ebatervet konkurentsi ja looks võimaluse maksude arvelt rikastumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Halduskohus rahuldas kaevatava otsusega kaebuse kuni 01.07.2002 arvestatud intresside tasumist puuduvas osas ja jättis andmata hinnangu 553 722 krooni tulumaksu määramise õiguspärasusele põhjusel, et tulumaksu sissenõudmine on käesolevaks ajaks aegunud. 7

(9)3-01-10 Kaebuse esitaja näib esmapilgul taotlevat kohtuotsuse tühistamist täies ulatuses, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata, ning uue otsusega ettekirjutuse ja otsuse tühistamist, kuid apellatsioonkaebuses toodud põhjendused puudutavad vaid täiendava käibemaksu määramise väidetavat ebaõigsust. Kuna apellatsioonkaebuses ei ole käsitletud tulumaksu määramisega seotud küsimusi, tõlgendab ringkonnakohus apellatsioonkaebust selliselt, et halduskohtu poolt tulumaksu määramise õiguspärasusele hinnangu andmata jätmist ei ole vaidlustatud ja apellatsioonimenetluses käib vaidlus üksnes käibemaksu määramise õiguspärasuse üle. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 34 lg 2 esimesest lausest kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires.
  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Kohus on tuvastanud käibemaksu määramise õiguspärasuse kontrollimiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole eksinud kaebuse esitaja tahtluse hindamisel ja on järeldanud õigesti, et kaebuse esitaja käitumine ei olnud kooskõlas vaidlusalusel perioodil kehtinud õigusaktidega ja kaebuse esitaja hoidus tahtlikult kõrvale käibemaksu tasumisest. Halduskohus ei ole jätnud kaebuse esitaja väiteid tähelepanuta, vaid on põhjendanud, miks kaebuse esitaja viited Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, raamatupidamisseadusele ja rahandusministri 18.12.2001 määrusele nr 121 ei ole asjakohased. Halduskohus ei saa maksuvaidluse lahendamisel lähtuda pärast vaidlusaluse maksukohustuse tekkimist vastu võetud õigusaktidest ilma, et neile oleks antud tagasiulatuvat õigusjõudu.
  3. Kaebaja viide ehituslepingu sõlmimise aluseks olevale õigusaktile käibe tekkimise aja määratlemisel ei ole samuti asjakohane, sest see reguleerib tsiviilõigussuhteid. Maksuõiguses võidakse mõisteid defineerida teistsuguses tähenduses kui tsiviilõiguses, vastavalt maksuõiguse spetsiifikale. Käibemaksuseaduses mõistete „tehing“ ja „võõrandamine“ kasutamine ei tähenda, et käibemaksu objekt oleks seotud tsiviilõigusliku tehinguga. Maksuõiguslikel terminitel „tehing“ ja „võõrandamine“ on laiem sisu kui tsiviilõiguses. Käibemaksuga maksustatakse tehingu täitmise käigus toimuvat sooritust. Tegemist on majanduslikku laadi sooritusega, mitte tingimata õiguskäibega.
  4. Ka arvete erinev käsitlemine raamatupidamisarvestuse ja maksustamisega seotud arvestuse pidamisel tuleneb neid arvestusi reguleerivatest erinevatest seadustest. 08.06.1994 vastu võetud ja kuni 01.01.2003 kehtinud raamatupidamise seadus nägi sõnaselgelt ette, et nimetatud seadusest tuleb lähtuda raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamisel, ning et maksustamisega seotud arvestuse ja aruandluse kord kehtestatakse teiste õigusaktidega (§ 1 ja § 2 lg 1 teine lause). Kui nõuded raamatupidamisarvestuse algdokumendile (milleks võis olla ka arve) sätestas raamatupidamise seaduse § 8 lg 1, siis nõuded arvele käibemaksuseaduse tähenduses sätestas
  5. aastal vastu võetud ja kuni 01.01.2002 kehtinud

§ 24

.

§ 25nägi ette arvete säilitamise ja arvepidamise korra.

13. Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline käibe toimumise aja määratlemine, sest käibe tekkimise aeg tähendab ühtlasi ka käibemaksukohustuse tekkimise aega. Halduskohus leidis õigesti, et käibe toimumise aja määratlemisel tuleb lähtuda sel ajal kehtinud käibemaksuseadusest. Kaebuse esitaja seisukoht käibe tekkimise aja kohta ei ole kooskõlas 8

(9)3-01-10
(1993)§-ga 15, milles lähtuti käibe tekkimise aja määratlemisel nn varasema hetke printsiibist ja käibe tekkimise aluseks oli muuhulgas ka kauba või teenuse eest arve väljastamine, kui see toimus enne teisi

§ 15lg-s 1 loetletud toiminguid.

Seega tekkis kaebuse esitajal ettemaksuarvete puhul käibemaksu arvestamise kohustus juba ettemaksuarve väljakirjutamise hetkest. Esitatud arve ebakorrektsus käibe tekkimist ei mõjuta ja käive tekib ka siis, kui väljastatud arve ei vasta kõigile arvele esitatud nõuetele. Kuivõrd käesoleval juhul kaasneb käibemaksukohustus käibe tekkimisega, ei sõltu kohustus tasuda käibemaksu tellijalt raha laekumisest. 14. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt on tema poolt 19.09.1997 Rapla Päästeametile Rapla päästekeskuse esimese järgu ehitustööde eest esitatud arve nr 34 näol tegemist finantseerimise nõudega. Nimetatud arvelt nähtub, et kaebaja on pidanud Rapla päästekeskuse esimese ehitusjärgu töid lõpetatuks ja esitanud nende tööde eest arve, arvates maha ettemaksud. Arve nr 34 vastab

§ 24lg-s 1 sätestatud nõuetele ja selles on välja toodud ka käibemaksusumma.

Tulenevalt arve nr 34 esitamise ajal kehtinud käibemaksuseadusest, oli ka antud juhul käibe toimumise ja käibemaksukohustuse tekkimise ajaks arve väljastamise aeg. Kaebuse esitajal tuli käibemaksu summa deklareerida ja seejärel seaduses ettenähtud korras tasuda. Kuivõrd kohtuvaidluse tulemusena ilmnes, et Rapla päästekeskuse esimese ehitusjärgu tööde maksumus on arvel näidatust väiksem, muutis maksuhaldur otsusega põhjendatult ettekirjutust ja korrigeeris täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksusummat.

  1. Arvestades, et kaebuse esitaja poolt Rapla päästekeskuse teise ehitusjärgu tööde maksumus osutus kohtuvaidluse tulemusena samuti väiksemaks
  2. aastal Rapla Päästeteenistusele esitatud arvetel märgitust, oli põhjendatud ettekirjutuse muutmine ja täiendavalt tasumisele kuuluva käibemaksusumma korrigeerimine maksuhalduri poolt.
  3. Kaebuse esitaja väitel ei ole valmisehitatud lepingu objekti realiseerimist toimunud. Samas nähtub haldusasja materjalidest, et vaidlusaluse objekti eest on tsiviilasjades jõustunud kohtuotsustega mõistetud Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja nii esimese kui ka teise ehitusjärgu tööde maksumus, hoone on võetud Rapla Maakonna Hooneregistris arvele Rapla Päästeteenistuse varana ja Raplamaa Päästeteenistus kasutab hoonet Rapla Vallavalitsuse poolt 28.08.1997 välja antud kasutusloa alusel.
  4. Kohtu seisukoht
  5. detsembrikuu käibedeklaratsiooni osas ei ole vastuolus käibemaksuseadusega ega osunda suvalisele maksu määramisele. Käibemaksu määramine ei sõltu tõepoolest deklaratsiooni esitamisest, vaid maksustava käibe toimumisest.
  6. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega AS Kemm episoodis maksukohustuse puudumisest ja leiab, et kaebuse esitajal puudus õigus sisendkäibemaksu maha arvata põhjusel, et AS-lt Kemm kaupade ja teenuste soetamist ning oma ettevõtluses kasutamist ei toimunud. Kaebuse esitaja esindaja möönis ka kohtus, et nad tasusid vaid ühe arve. Halduskohus juhtis õigesti tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja ei ole tsiviilkohtutes nimetanud tehtud tööna juhtimispuldi paigaldamist koos turvasüsteemiga.
  7. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.